[VSL] Võõrsõnade leksikon

aamen <`aamen -i 2e s> (hbr amen) • relig tõesti, see sündigu nõnda!, judaismi, ristiusu ja islami rituaalseid palveid lõpetav kinnitussõna

altar <`altar -i 2e s> (ld altaria, altar) relig
1. antiikajal ohvrilaud, ümbrusest eraldatud kõrgem ohverdamiskoht
2. eraldatud koht usutalitusteks ristiusu kirikuis

apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed

apologeetika <apologeetika 1 s> (< kr apologētikos kaitsev < apologeomai räägin kaitseks) • tõe kaitsmine, õigustamine v ülistamine; aj, relig teoloogia osa, mis taotles ristiusu õpetuse põhjendamist teaduslike (sh filosoofiliste) mõistete varal

apostel <ap`ost|el -li 2e s> (kr apostolos saadik) • relig Kristuse antud aunimetus 12 jüngrile; ristiusu esimestele kuulutajatele antud aunimetus; piltl mingi idee levitamisele pühendunud isik

apsiid <aps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr hapsis võlv, kaar)
1. arhit pealtvaates poolringjas, harva hulknurkne eenduv hooneosa, hrl kaetud poolkupliga (ristiusu kirikuil)
2. astr tsentraalkehale lähim ja sellest kaugeim punkt (nt afeel ja periheel, apogee ja perigee, aposeleen ja periseleen) elliptilisel orbiidil, millel tiirleb mingi teine taevakeha

hostia <h`ostia 1 s> (ld ohvriloom) • relig algul kõik ristiusu jumalateenistuses altarile toodud annid; alates IX s armulaualeib. Vt ka oblaat

ibliis <ibl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (ar iblīs < kr diabolos kurat), šaitaan <šait|`aan -aani -`aani 22e s> (trg şeytan saatan, kurat) • relig islamis taevast väljaheidetud langenud ingel, vastab ristiusu kuradile

islam <`islam -i 2e s> (ar islām < aslama allutab end), muhamedi usk (< pn Muhamed) • relig VII s algul prohvet Muhamedi (ka Muhammad, Mohammed, u 570–632) rajatud usund, ristiusu ja budismi kõrval levinumaid usundeid; islami õpetuse aluseks on koraan. Vt ka muslim

katoliiklik <katol`iikl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< kr katholikos üldine, kõikne) relig
1. aj I–XI s ristiusu kirikule omane
2. õigeusu ja roomakatoliku kirikute ühistele põhilistele õpetustele omane (vastand protestantlik)
3. roomakatoliku kirikule omane

kopt <k`opt kopti k`opti 22e s> (uusld Coptus < ar qubt < kr Aigyptioi egiptlased) • relig kopti kiriku liige, vanaegiptlaste ristiusu järglane Egiptuses

kristlane <kr`istla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Jeesus Kristus) • relig ristiusu, kristluse järgija

kristlik <kr`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< pn Jeesus Kristus) • relig ristiusule omane; ristiusu õpetusele vastav

kristoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Jeesus Kristus + -loogia) • relig õpetus Kristusest ristiusu dogmaatikas

labarum (ld, kr labaron) • aj alates Constantinus Suurest Rooma riigi lipp, mille varda otsas oli ristiusu sümbol; kasut ka Bütsantsi ajal; kasut üldse vaimuliku lipu tähenduses

metodism <metod|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl methodism) • relig XVIII s Inglismaal tekkinud protestantlik usuvool, mis taotleb ristiusu käskude täpset ja järjekindlat (metoodilist) täitmist

moriskid pl <mor|`isk -iski -`iski 22e s> (hisp moriscos) • aj pärast rekonkista võitu (1492) Hispaaniasse jäänud maurid, kes võtsid vastu ristiusu, kuid säilitasid mõjuka rühmitisena oma keele ja kombed; 1609. a dekreedi alusel saadeti nad Hispaaniast välja, asusid elama Põhja-Aafrikasse jm

pansoofia <pans`oofia 1 s> (< pan- + kr sophia tarkus) • fil XVI–XVIII s usulis-filosoofiline liikumine, mis taotles kõigi teadmiste kogumist ja süstematiseerimist; kujutas endast uusplatonismi, hermetismi, ristiusu müstika, maagia, kabala ja sufismi sünteesi

paradiis <parad|`iis -iisi -`iisi 22e s> (kr paradeisos suletud aed < avesta pairidaēza suletud ala)
1. relig ristiusus esimeste inimeste kaunis ja muretu elupaik enne pattulangemist; müt paljude rahvaste usulis-müstilises kujutluses esinev õnnemaa, õndsate asupaik; piltl vaimustav paik, õnnelik, muretu olukord
2. aj, relig varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse

piibel <p`iib|el -li 2e s> (keskülemsks bibel < kr pl, dem biblia „raamatud“ < biblos papüürus, raamat < pn Byblos, foiniiklaste linn), ka Piibel pn • relig ristiusu pühakiri, koosneb vanast ja uuest testamendist; piltl millegi põhitõdesid või kellegi tõekspidamisi sisaldav teos

piiskop <p`iisk|`op -opi -`oppi 22e s> (kr episkopos ülevaataja) • relig kõrgem vaimulik mõnedes ristiusu kirikutes; õigeusu ja katoliku kirikutes kõrgeim vaimulik pühitsusaste

sakrament <sakram|`ent -endi -`enti 22e s> (ld sacramentum truudusvanne) • relig ristiusus Kristuse seatud püha talitus, mille kaudu usklik saab osa Jumala armust (ristimine, kinnitamine, armulaud, meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus, abielu)
sakramendiorv • arhit nišš kiriku seinas, kus säilitatakse pühitsetud armulaualeiba