[VSL] Võõrsõnade leksikon

acta diurna [akta di·urna] (ld päevasündmused), acta urbis [akta urbis] (ld linna sündmused) • aj igapäevane ametlik päevauudiste teataja Roomas 59 eKr kuni III s pKr; ajalehe eelkäija

agrément [agrem·a(n)] (pr nõusolek) • pol ühe riigi valitsuse nõusolekuavaldus võtta esitatud kandidaat oma riigis vastu teise riigi diplomaatilise esindajana

akselbant <akselb|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Achselband) • ümber parema õla kantav põimitud metalsete otstega nöör, staabiohvitseride, adjutantide, sandarmite jt ametimärk mõnes riigis

alaniin <alan|`iin -iini -`iini 22e s> (< aldehüüd) • biol igas valgus sisalduv aminohape

amfora <amfora 1 s> (ld amphora < kr amphoreus) aj
1. Vana-Kreekas ja -Roomas kitsa kaelaga ning kahe kõrvaga savinõu veini, õli jm vedamiseks ja säilitamiseks
2. antiikaja mahumõõt, millega määrati laeva mahutavust ja lasti (Rooma riigis 26 l, Kreekas 39 l)

apell <ap`ell apelli ap`elli 22e s> (pr appel < appeler pöörduma kellegi poole)
1. üleskutse; sõj sõdurite kogunemissignaal (mõnes riigis); jahil: hõige koerte kokkukutsumiseks
2. sport vehklemises: petterünnak, parema jala löök vastu maad

arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala

aspirant <aspir|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld aspirans taotlev)
1. van, nõuk kõrgkoolis v teadusasutuses pedagoogiliseks tegevuseks v teadustööks valmistuv isik
2. sõj sõjakoolis sõjalist haridust taotlev tulevane reserv- v täiendusohvitser mõnes riigis

aspirantuur <aspirant|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn аспирантура < aspirant) • teadlaskaadri ning õppejõudude ettevalmistamise põhivorm mõnes riigis

assessor <ass`essor -i 2e s> (ld kaasistuja, abiline < assidere juures istuma)
1. jur kollegiaalse kohtu- v haldusorgani kaasistuja ametiasutuses
2. riigiameti kandidaat mõnes riigis
3. Eestis: hindamisekspert

assistent <assist|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld assistens juuresolev, abistav)
1. eriteadlase, spetsialisti (arsti, õppejõu, lavastaja jne) abiline; eksamineerija abiline
2. esimene, madalaim teaduskutse mõnes riigis

bai <b`ai 26 s> (trg bay rikas, isand) • aj feodaalide, rikaste kaupmeeste ja karjapidajate nimetus endisajal Kesk-Aasias ja Altais

bakalaureus <bakal`aureus -e 11 s> (keskld baccalaureus)
1. esimese astme akadeemiline kraad ülikoolides, vt ka Bachelor of Arts, Bachelor of Science
2. Prantsusmaal ja mõnes teises riigis isik, kes on õiendanud sisseastumiseksami ülikooli
3. Venemaal vaimuliku akadeemia õppejõud
4. aj keskajal alamvasall, hiljem rüütlikslöömise taotleja
bakalaureuseõpe • õppetsükkel, mille läbija omandab bakalaureusekraadi

basiilika <basiilika 1 s> (ld basilica < kr basilikē stoa kuningakoda) • arhit piklik täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone; Vana-Kreekas ja Roomas kasutusel turu- ja kohtuhoonena; IV s kujunes varakristliku kiriku peatüübiks (jaotatud kahe v nelja sambareaga kolmeks v viieks lööviks)

bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel

bretša <bretša 16 s> (it breccia) • geol rihas, purdkivim, mis koosneb kokkuliitunud teravaservalistest kivimitükkidest

consularis [konsulaaris] (ld), vir consularis [vir konsulaaris] (ld) • aj Rooma riigis varem konsuli ametit pidanud isik v konsuli volitustega isik

death metal [deθ metəl] (ingl) • muus popmuusikas heavy metal’i alaliik, mida iseloomustab muusika suurem intensiivsus ning teatav kõlaline räigus

departemang <departem|`ang -angu -`angu 22e s> (pr département)
1. suurim haldusüksus Prantsusmaal jm
2. aj revolutsioonieelsel Venemaal ja mõnes teises riigis kõrgemate haldus- ja kohtuasutuste (ministeeriumide, senati jm) osakonna nimetus
3. USA-s ja Šveitsis ministeeriumide nimetus
riigidepartemang • USA välisministeerium

diamiinid pl <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< di- + amiinid) • keem süsivesinike derivaadid, mille igas molekulis on kaks aminorühma (–NH₂)

diplomaatiline <diplomaatili|ne -se -st 12 adj> • diplomaatiasse puutuv; diplomaadile omane
diplomaatiline asjur • dipl suursaadikust ja saadikust astmelt madalam diplomaatiline esindaja, chargé d’affaires
diplomaatiline immuniteet, eksterritoriaalsus • pol välismaa diplomaatide ja nende perekonnaliikmete isiku-, varanduse, teenistus- ja eluruumide puutumatus, mittealluvus asukoha kohtuorganeile jm eriõigused
diplomaatiline korpus • pol välisriikide diplomaatiliste esinduste juhid v nende esinduste kogu isikkond mõnes riigis
diplomaatiline kuller • diplomaatilist posti kohaletoimetav ametiisik

direktoorium <direkt`oorium -i 19~2e s> (sks Direktorium) • asutust v ettevõtet juhtiv isikute (direktorite) kogu mõnes riigis
Direktoorium pn • aj 5 valitavast direktorist koosnenud valitsuskolleegium Prantsusmaal a-tel 1795–99; selle aja poliitiline režiim

distrikt <distr|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (keskld districtus jurisdiktsioon < distringere jälitama, karistama < ld välja venitama) • haldus-, kohtu- v valimisringkond mõnes riigis

džagir <džagir -i 2e s> (prs jāgīr) • aj feodaalmaavaldus Indias Mogulite riigis XVI–XVIII s

edikt <ed`ikt edikti ed`ikti 22e s> (ld edictum) • aj Vana-Roomas ametiisiku teade, eeskiri, käsk, eriti preetori teadaanne selle kohta, missugused õigusnormid ta võtab kohtumõistmise aluseks; hiljem mitmes riigis keisri v kuninga eriti tähtis käskkiri v määrus

ekseeder <eks`eed|er -ri 2e s> (kr exedra) • arhit, aj vanaaja Kreekas ja Roomas poolümar v nurgeline istumispingiga ruum; keskajal sama mis apsiid

ekspiratoorne <ekspirat`oor|ne -se 2 adj> (< ld exspirare välja hingama) • füsiol väljahingamisel toimuv v põhinev, väljahingamis-
ekspiratoorne rõhk • lgv väljahingusrõhk, häälduse rõhutamise haritipp igas hingusühikus

ekvipotentsiaalpind <+ p`ind pinna p`inda 22u s> (< ekvi-) • füüs igas punktis võrdse potentsiaaliga pind mingis jõuväljas

enkoomion <enk`oomion -i 19~2e s> (kr enkōmion) • aj, kirj kiidulaul, (kedagi) ülistav luuletus, kõne v kirjutis Vana-Kreekas ja -Roomas

eponüüm <epon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr epōnymos nime andev < epi- + -onüüm) • aj riigiametnik v preester, kelle nimega märgiti aastat: Ateenas arhont, Spartas efoor, Roomas konsul; lgv isiku nime järgi loodud mõistenimetus (nt Reiteri sündroom)

ertsametid pl <+ amet -i 2e s> (sks Erzämter < Erz-, kõrget seisust tähendav eesliide) • aj Saksa-Rooma riigis päritavad õukonnaametid (ertsmarssal, ertskambristuhärra, ertskinkar, ertslaudnik, ertskantsler jt)

eskadron <eskadron -i 19 s> (pr escadron < it squadrone < squadro) • sõj ratsaväe allüksus, koosnes 120–200 mehest; mõnes riigis ka tanki- ja luureallüksus v sandarmeeriaallüksus

eurotšekk <+ tš`ekk tšeki tš`ekki 22e s> (< euro- + tšekk) • maj Euroopa Keskpanga poolt väljaantud tšekk, mida on võimalik rahaks vahetada igas EC-tähisega pangas v rahavahetusbüroos

fabula togata [faabula togaata] (ld toogaga näidend) • aj, teater Vana-Rooma komöödia, mis erinevalt fabula palliata’st käsitleb Rooma ainestikku ja mida esitati toogas

fanarioodid pl <fanari|`oot -oodi -`ooti 22e s> (uuskr Fanariotes) • aj pms Bütsantsi ülikuperekondadest pärit Kreeka patriitsid, elasid Istanbuli Fanari linnaosas; harituse ja jõukuse tõttu haarasid XVII–XIX s endale Osmanite riigis kõrgeid ametikohti

feldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (sks Feldmarschall) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis

finess <fin|`ess -essi -`essi 22e s> (pr finesse < fin peen) • peensus, üksikasi; teravmeelsus; kavalus, riugas

flambeerima <flamb|`eerima -eerib 28 v> (pr flamber leegitsema, süütama) • kok rooga alkoholiga kastma ja seda leegitsevana serveerima

föderaalne <föder`aal|ne -se 2 adj> (pr fédéral < ld foedus, gen foederis liit) • pol liidu-, liidusse puutuv; föderatiivne; mõnes föderatiivses riigis (nt USA-s) üleriigiline, riiklik

garrott <garr|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp garrote kaigas) • aj keskajal kasutatud kägistusraud, kaelaraud surmanuhtluse täideviimiseks kägistuse teel

generalissimus <general´issimus -e 11 s> (it generalissimo, sks Generalissimus sõjaväe ülemjuhataja, käsitletuna superlatiivina sõnast kindral < ld superl generalissimus kõige peamine v üldisem) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; sellise auastmega isik omab nii kõrgeimat sõjaväelist kui poliitilist võimu

giga- (< kr gigas hiiglane), tähis G • eesliitena mõõtühikute nimetustes märgib põhiühikust 10⁹ (s.o miljard) korda suuremat ühikut

gigant <gig|`ant -andi -`anti 22e s> (kr gigas) • hiiglane, hiid; müt Kreeka müt-s olid gigandid koletislikud hiiglased, maajumalatar Gaia pojad

glagoolitsa <glagoolitsa 1 s> (vn глаголица < slaavi k-d glagol sõna) • lgv üks kahest vanaslaavi tähestikust kirillitsa kõrval; nüüdisajal kasutusel mõnes paigas kirikuslaavi keeles. Vt ka kirillitsa

glossograafia <+ gr`aafia 1 s> (< gloss + -graafia) • aj vananenud v haruldaste sõnade seletamine vanaaja Kreekas ja Roomas

grenader <grenader -i 19 s> (pr grenadier < grenade granaat) • aj, sõj XVII–XVIII s käsigranaate heitma õpetatud sõdur; hiljem eliitjalaväeosa sõdur mõnes Euroopa riigis

gümnaasium <gümn`aasium -i 19~2e s> (kr gymnasion < gymnos alasti, paljas)
1. Vana-Kreekas aristokraatlike noorte kool, kus õpetati filosoofiat, poliitikat ja kirjandust; ka kehaliste harjutuste koht, vt ka gümnastika
2. keskajal filosoofide ja teadlaste kogunemiskoht
3. mitmes Euroopa riigis algul sageli humanitaarse kallakuga keskkool; hiljem ülikooliks ettevalmistav kõrgema astme keskkool

hularõngas <+ rõngas r`õnga 7 s> (< hula) • rõngas, mida keerutatakse rütmiliselt ümber keha

hüdrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs hüdrostaatikasse puutuv, liikumatu vedeliku rõhul põhinev
hüdrostaatiline paradoks • füüs näiliselt vastuoluline tõsiasi, et vedeliku rõhk anuma põhjale ei sõltu anuma kujust (s.o anumas oleva vedeliku hulgast); on seletatav sellega, et rõhk vedelikes (hüdrostaatiline rõhk) kandub edasi ühtlaselt igas suunas
hüdrostaatilised kaalud plt • seade vedelike ja tahkete kehade tiheduse määramiseks

illegaal <illeg|`aal -aali -`aali 22e s> (< il- + legaalne) • jur seadusvastaselt riigis viibiv isik

imperaator <imper`aator -i 2e s> (ld imperator käskija, väejuht, ülemjuhataja)
1. aj Vana-Roomas võimuimpeeriumi (1) kandja
2. aj Roomas vabariigi ajal väepealiku austav tiitel
3. monarhistliku riigi valitseja tiitel

indiktsioon <indiktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld indictio) • aj hilisemas Rooma riigis 15-aastane ajavahemik, mida IV s-st rakendati ajaarvamisel

inkubatsioon <inkubatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld incubatio lebamine; haudumine)
1. aj Vana-Kreekas ja Roomas tava magada templis, et saada jumalailt ilmutust v tervistust
2. biol haudeaeg
3. põll linnumunade v kalamarja hautamine inkubaatoris
inkubatsiooniperiood • med lõimetusaeg, peiteaeg, nakkushaiguse esimene järk, aeg tõvestavate mikroobide toime algusest esimeste haigustunnuste ilmnemiseni

inspektor <insp`ektor -i 2e s> (ld inspector ülevaataja) • kontrollija, mingil alal seadusetäitmise ja toimimisõigsuse järele valvav ametiisik; ped mõnes riigis ka koolijuhataja abi

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

jääger <j`ääg|er -ri 2e s> (sks Jäger < jagen jahtima) • jahimees, elukutseline kütt; sõj liik jalaväelasi mõnes riigis

kabinet <kabin|`et -eti -`etti 22e s> (pr cabinet)
1. töö- v vastuvõtutuba (arstil, teadlasel, ametiisikul); eriotstarbeline vastava sisseseadega ruum õppe- v raviasutuses; väikese kunstikogu hoiuruum; väikese seltskonna ruum restoranis
2. pol ministrite kogu nimetus mitmes riigis
3. kunstipärane paljude sahtlitega kapp
kabinetiteadlane • piltl eluvõõras, elukaugete v väga kitsaste teemadega tegelev teadlane
kabinetsüsteem • ped õppekorraldus, mille puhul enamikku aineid õpetatakse ainekabinettides, kuhu on koondatud erialane õppekirjandus, näitematerjal, tehnilised, labori- ja praktiliste tööde vahendid jms
kabinetkaust • fot van varem laialt levinud päevapildiformaat (10 × 14 cm)
kabinetklaver • muus väiksem klaver

kasiik <kas|`iik -iigi -`iiki 22e s> (hisp cacique < kariibi) • indiaani pealik; suurmaaomanik mõnes Ladina-Ameerika riigis

kavernoosne <kavern`oos|ne -se 2 adj> (ld cavernosus) • geol täis kaverne v tühikuid, urkaline; med tühikuline; korkaline, korgas-

kimono <kimono 1 s> (jpn) • tekst pikipaanidest kokku õmmeldud Jaapani rõivas; kimonol on sirged laia suuga varrukad; kehaosa ainus kinnis on vöö
kimonolõige • rõivalõige, kus varrukad on lõigatud kehaosaga ühes tükis

kindralprokurör <+ prokurör -i 19 s> (< kindral- + prokurör) • aj Venemaal a-st 1772 Senati juht, kõrgeim riigiametnik, kellele kuulus järelevalve riigiaparaadi tegevuse seaduslikkuse üle; jur mõnes riigis kassatsiooni- v apellatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör

kitoon <kit|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr chitōn) • tekst, aj Vana-Kreeka linane v villane, õlgadelt pannaldega kinnitatav rõivas, kanti sageli pealisriiete all

kliine <kliine 16 s> , klinee <klin`ee 26i s> (kr klinē voodi, lamamis- v magamisase) • aj Vana-Kreekas ja -Roomas levinud kõrgema peatsiga ase, kus peale puhkamise ka söödi-joodi. Vt ka trikliinium

koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõda • pol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsus • pol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigus • jur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks

kolonn <kol|`onn -onni -`onni 22e s> (pr colonne < ld columna)
1. arhit (arhitektuuriliselt kujundatud) sammas
2. rivi, mille sügavus on suurem kui laius, eriti sõjaväelaste v teiste reas liikuvate isikute rännakrivistusrühm
3. tehn tornikujuline destilleerimis-, ekstraktsiooni- v rektifikatsiooniseade
viies kolonn • piltl vaenlase kasuks töötavad isikud riigis endas

komandör <komandör -i 19 s> (pr commandeur < commander käskima, juhtima) • sõj väeüksuse ülem mõnes riigis; sõjalaeva ülem Eesti kaitseväes

kommodoor <kommod|`oor -oori -`oori 22e s> (ingl commodore < pr commandeur komandör) mer
1. laevastikukoondise juhataja mõnes riigis
2. sõj admiralile eelnev auaste mõnes riigis
3. jahtklubi president mõnes riigis

kongress <k`ongr|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld congressus kokkusaamine)
1. partei, seltsi vm organisatsiooni, ka mingi eriala esindajate suur, sageli rahvusvaheline kokkutulek nõupidamiseks ja otsuste tegemiseks
2. partei vm organisatsiooni kõrgeim organ
3. kahekojalise seadusandliku kogu nimetus mitmes riigis, nt USA-s

konsekratsioon <konsekratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld consecratio) • relig pühitsemine, pühastamine; aj jumalustamine, valitsejakultuse erivorm Rooma riigis

kontrasignatuur <+ signat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< kontra- + signatuur) • kaasallkiri; pol parlamentaarse valitsemiskorraga riikides peaministri vm ministri kaasallkiri riigipea (mõnes riigis ka parlamendi) normatiivaktil; annab dokumendile seadusjõu

konvent <konv|`ent -endi -`enti 22e s> (ld conventus < convenire kokku tulema)
1. üliõpilas- vm organisatsiooni koosolek, organ v kooskäimisruum
2. relig katoliku klooster (eriti kerjusordudel); kloostri elanikkond; kloostri hääleõiguslike liikmete koosolek
3. aj mõnes riigis haldusorgan
4. piltl ühishuviliste klubi

krahvkond <kr`ahvk|`ond -onna -`onda 22i s> • aj algselt (Frangi riigis ja Inglismaal varakeskajal) krahvi ametiringkond; pol nüüdisajal omavalitsusüksus USA-s ja Suurbritannias ning selle endistes asumaades ja dominioonides

krikoidne <krik`oid|ne -se 2 adj> (< kr krikos sõrmus, rõngas, sõõr + -oid) • anat, zool sõrmusjas (nt kõrikõhre kohta)

kriminaalne <krimin`aal|ne -se 2 adj> (ld criminalis < crimen kuritegu, roim), kriminaal- • kuritegevusega seotud, kuriteo-, roima-; kuritegelik

kromosoom <kromos|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kromo- + kr sōma keha) • biol niitjas nukleoproteiidne moodustis päristuumsete organismide rakutuumas; on geenide materiaalne kandja; kromosoomide arv on igal looma- v taimeliigil konstantne
kromosoomikaart • skeem, millele on kantud kromosoomi geneetilised, tsütoloogilised v molekulaarsed märgised, nende järjestus ja vahekaugused
kromosoomimutatsioon • biol kromosoomi ehituse mutatsioon, struktuurimuutus kromosoomis
X-kromosoom • biol naissugukromosoom, mida leidub üks igas haploidses seemnerakus ja munarakus ning üks igas mehe ja kaks igas naise diploidses rakus
Y-kromosoom • biol meessugukromosoom, loote arengus munandi teket juhtiv kromosoom, mida leidub üks igas haploidses seemnerakus ja üks igas mehe diploidses rakus

kröösus <kr`öösus -e 11~9 s> (< pn Kroisos, legendaarse rikkuse poolest kuulus Lüüdia kuningas) • väga rikas inimene

kubermang <kuberm|`ang -angu -`angu 22e s> (< pr gouvernement valitsemine, valitsus) • suurim haldusüksus mõnes riigis

kuuria <k`uuria 1 s> (ld curia)
1. aj üks vanimaid rahvajaotusrühmi Vana-Roomas, ¹/₁₀ triibusest
2. Rooma senatihoone v senat; ka omavalitsusega linna senat
3. relig katoliku kiriku keskvalitsuse ametkondade üldnimetus
4. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures v feodaali poolt kokkukutsutud talupoegade koosolek
5. mõnes riigis seisusliku kuuluvuse v varalise seisundi järgi määratud valijad, kes saadavad oma esindajad parlamenti, vt ka kuriaalsüsteem

kvintal <kv`intal -i 2e s> (pr, hisp quintal < ar qinṭār < keskld centenarium sada naela), tähis q • varem Ladina-Ameerika riikides, Hispaanias ja Portugalis kasutatud massiühik, riigiti erinev (45–59 kg); tänapäeval mõnes riigis 1 kvintal = 100 kg

Landtag pn (sks maapäev)
1. aj keskajast pärinevate vabade seisuste ühisesinduse nimetus; valitud rahvaesinduste nimetus Saksamaa ja Austria-Ungari endistes üksikmaades
2. pol tänapäeval mõnes riigis, sh Saksamaal ja Austrias, kohalike valitavate rahvaesinduste nimetus

leegion <l`eegion -i 19~2e s> (ld legio)
1. aj, sõj Vana-Rooma suurim väeüksus, koosnes 3000–6000 jalaväelasest (algselt oli kõigi kodanike maakaitsevägi)
2. sõj pms vabatahtlikest koosnev väeüksus, nt võõrleegion, pms Prantsusmaa ja Hispaania palgasõdurite väeüksus; üksikpataljonidest koosnev väekoondis mõnes riigis
3. piltl määratu suur hulk

litsentsiaat <litsentsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld licentiatus loaga varustatu)
1. aj keskajal õpetlane, kes oli eksami põhjal saanud õiguse ülikoolis loenguid pidada, aga polnud veel doktoriväitekirja kaitsnud
2. tänapäeval mõnes Euroopa riigis doktorist madalam teaduskraad (licentia docendi)
3. litsentsi kasutaja v ostja; litsentsilepingu pool, vt ka litsentsiaar

mahhinatsioon <mahhinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld machinatio < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsus, riugas, (sala)sobing, seadusvastane tehing

majordoomus <majord`oomus -e 11~9 s> (keskld maior domus majaülem)
1. aj kuninga majapidamise juhataja ja tema sõjalise kaaskonna ülem varakeskajal Frangi riigis
2. majaülem, (mõisa v lossi) ülemteener

maksi <maksi 16 s> (< ld maximus väga suur, kõige suurem) • ülipikk, maksimaalse pikkusega; rõiva maksipikkus; sellise pikkusega (st väga pikk) rõivas. Vastand mini

mamelukk <mamel|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< ar mamlūk omand, valge ori) • aj Türgi ja Kaukaasia päritolu orjast ihukaitseväelane Egiptuse sultanite teenistuses alates XII s lõpust; mamelukid saavutasid hiljem riigis poliitilise võimu; hävitati 1811

mark1 <m`ark marga m`arka 22u s> (sks Mark < vanaülemsks marc) aj
1. keskajal Euroopas väärismetalli kaaluühik
2. endine rahaühik mõnes Euroopa riigis nt Saksa mark, lüh DEM; Soome mark, lüh FIM
3. Eesti Vabariigi rahaühik a-tel 1919–27

mark2 <m`ark margi m`arki 22e s> (sks Mark < vanaülemsks marka piir) aj
1. talupoegade kogukond keskaegsel Saksamaal
2. varafeodaalses Frangi riigis ja hiljem Saksamaal piiriäärne riigiosa, mille eesotsas oli markkrahv

meetrikaraamat <+ raamat -u 2 s> (poola metryka < ld matricula (ametlik) nimistu)
1. relig varem igas koguduses peetud sünni-, abielu- ja surmajuhtude registreerimise raamat, kirikuraamat
2. aj Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kantselei sissekanderaamat

mesotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< meso- + -troofne) • biol taimetoitaineilt keskmiselt rikas (veekogu v pinnase kohta)

mestnitšestvo <mestn´itšestvo 1 s> (vn местничество < место koht) • aj kohajärgsus, vanas Vene riigis XV–XVII s kehtinud kord, mille järgi Moskva suurvürst (hiljem tsaar) määras riigiametisse bojaare sõltuvalt nende päritolust ja esivanemate teenetest

metseen <mets|`een -eeni -`eeni 22e s> (< pn G. Maecenas, roomlane, kuulus kirjanduse toetaja, u 70 eKr–8 pKr) • rikas teaduse, kirjanduse ja kunsti toetaja

midi <midi 17~16 s> (ingl < mid-, middle keskmine) • poolpikk; tekst sellise pikkusega (st poolde säärde ulatuv) rõivas, mini ja maksi vahepealne rõivapikkus

mini <mini 17~16 s> (< mini-) • tekst rõiva minipikkus; sellise pikkusega (st väga lühike) rõivas. Vastand maksi

minister <min`ist|er -ri 2e s> (< ld teenija, abitöötaja) • valitsuse liige, kes juhib mingit riigihalduse ala ja ministeeriumi, (portfellita ministril pole juhitavat ministeeriumi); mõnes riigis ka kõrge diplomaatilise esindaja ametinimetus

ministerresident <+ resid|`ent -endi -`enti 22e s> (< minister + resident) • dipl (mõnes riigis) kolmanda astme saadik

mitšman <m`itšman -i 2e s> (vn мичман < ingl midshipman) • sõj, mer mitmes riigis lipnikule vastav mereväeohvitseri madalaim auaste; Suurbritannia ja USA sõjalaevastikukoolide vanema kursuse kadett; Vene armees kõrgeim allohvitseri auaste

monetaarsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< monetaarne + süsteem) maj
1. teatud riigi rahasüsteem, riigis kehtestatud raha emiteerimise ja ringluse korraldus
2. rahasüsteem, mille puhul on eesmärgiks luua võimalikult suured kuld- ja hõberaha varud

munitsiipium <munits`iipium -i 19~2e s> (ld municipium) • aj omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis (välja arvatud Rooma)

munitsipaliteet <munitsipalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr municipalité < munitsiipium) • omavalitsusõigusega kogukond; linna- v vallaomavalitsus mõnes riigis

müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik

naabob <naabob -i 2e s> , navab <navab -i 2e s> (urdu nawwāb < ar pl nawwāb esindaja) • aj Indias Mogulite riigis: provintsihaldur, hiljem islamiusulise vürsti tiitel; Indiast rikkana naasnud eurooplane; piltl väga rikas inimene

narkolepsia <narkol`epsia 1 s> (< narko- (1) + kr lēpsis haare, vallutus) • med tukkumistõbi, haiguslik unisus, aeg-ajalt tekkiv vastupandamatu unevajadus, mis võib inimest tabada igas asendis ja tegevuses; hoog kestab kuni kümmekond minutit

neriitvöönd <+ v`öönd -i 2e s> (< neriitiline) • geogr rannalähedane madalmerevöönd, maailmamere loom- ja taimorganismide poolest rikas kuni 200 m sügavune rannalähedane ala

nouveau riche [nuvor·iš] (pr uus rikas) • vastrikastunu, uusrikas, rikas tõusik, üleminekuaegadel ebaausalt rikastunud isik

offshore-firma [ofšoor-firma] <+ firma 16 s> (ingl „rannast eemal“) • maj maksuvaba firma; ettevõte, mis on registreeritud mõnes maksuvabas v eriti madala maksumääraga riigis, mitte tegutsemisriigis; ei kuulu riikliku järelevalve alla ja võimaldab maksupettust

omnipotentne <omnipot`ent|ne -se 2 adj> (ld omnipotens) • kõikvõimas, kõigeks võimeline; biol igas suunas eristuda võiv (varasel arenguastmel loote kohta)

opulentne <opul`ent|ne -se 2 adj> (ld opulentus) • rikas, küllane, ohter

orgia <`orgia 1 s> (kr) • aj Vana-Kreekas usuline pidu veinijumala Dionysose (Roomas Bacchuse) auks ekstaatilise tantsu ja muusikaga, bakhanaal; piltl ohjeldamatu joomapidu, meeletu prassing

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsents • jur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigus • jur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravim • farm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

patronaadiõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< patronaat) • relig kirikuõpetajate valimise õigus, hrl suurmaaomanike pärandatav õigus kutsuda ametisse vaimulikke; tekkis Frangi riigis ja säilis ka pärast usupuhastust; kehtis Eestis 78 koguduses a-tel 1832–1919

patronaat <patron|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld patronatus hooldus, eestkostmine)
1. aj Vana-Roomas jõuka ning mõjuka kodaniku (patrooni) õigus kaitsta ja hooldada temast sõltuvat isikut
2. jur mõnes riigis vanemateta laste kasvatamine perekonnas lepingu alusel, mille sõlmib kasvatajaga riigiorgan; kasvatajal on samad kohustused mis eestkostjalgi
3. hooldus, kaitse, soosing

pedagoogium <pedag`oogium -i 19~2e s> (< ld paedagogium õppeasutus teatud orjade poegadele, keskld haridus, kasvatus) • aj, ped algkooliõpetajaid väljaõpetav õppeasutus mõnes riigis (ka II maailmasõja eelses Eestis); keskajal ülikooli ettevalmistuskool, ka keskharidust andev õppeasutus

peeso <peeso 16 s> (hisp peso kaal)
1. maj rahaühik mitmes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Filipiinidel, lüh PHP; (1 peeso = 100 sentaavot); Kesk-Ameerika Ühisturu arveldusühik
2. aj endine Hispaania hõbemünt, 1 peeso = 4 peseetat

peregriin <peregr|`iin -iini -`iini 22e s> (ld peregrinus võõramaalane) • aj Rooma riigis vaba inimene, kel polnud Rooma kodaniku õigusi

peronism <peron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J. D. Perón, Argentina poliitik, 1895–1974) • pol suund Argentina poliitikas, mis propageeris ning püüdis rakendada riigis kapitalismist ja kommunismist erinevat, nn kolmandat teed; nägi mh ette tähtsate majandusharude natsionaliseerimise; eesmärk oli anda töölisklassile majanduslik ja poliitiline hääleõigus

pfaltskrahv <+ kr`ahv krahvi kr`ahvi 22e s> (sks Pfalzgraf) • aj varakeskajal Frangi riigis kõrge õukonnaametnik, kuningakohtu eesistuja; hiljem kuurvürst Reini jõe keskjooksul asuvas Pfalzi vürstkonnas

pidžaama <pidžaama 16 s> (ingl pyjamas < prs pāy-jāma avarad püksid < pāy jalg + jāma riietus) • tekst pükstest ning jakist koosnev (magamis)rõivas

pluraalne <plur`aal|ne -se 2 adj> (ld pluralis) • mitmuslik
pluraalne vootum • pol mõnes riigis kehtiv ühe isiku õigus valida kas mitmes valimisringkonnas v omada valimistel mitu häält sõltuvalt varanduslikust, hariduslikust, usulisest vm tsensusest

poeta [poeeta] (ld < kr poiētēs) • luuletaja, poeet
poeta laureatus [poeeta laureaatus] (< ld laurus loorber) • suure austuse märgiks loorberitega pärjatud luuletaja algul Vana-Kreekas ja -Roomas, hiljem Inglismaal (ametlik) õuelaulik; eriti tunnustatud luuletajaile antav riiklik tiitel

politseipresident <+ presid|`ent -endi -`enti 22e s> (< politsei + president) • suure linna politseiülem mõnes riigis

polüarhia <polü`arhia 1 s> (kr polyarchia) • pol poliitilise võimu jagunemine riigis mitme isiku vahel. Vt ka monarhia

polütehnikum <+ tehnikum -i 19 s> (sks Polytechnikum < polü- + kr technē käsitöö, kunst) • ped tehnikakool; tehnikakõrgkool mõnes riigis

populaarid pl <popul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld populares < populus rahvas) • aj, pol Vana-Rooma vabariigis lihtrahvale toetunud poliitiline erakond; senatioligarhia vastased poliitikud Roomas kodusõdade ajastul

porfürogenneedid pl <porfürogenn|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< keskkr porphyrogennētos purpuris sündinud) • aj Ida-Rooma riigis printsid, kes olid sündinud isa võimuloleku ajal

porutšik <por´utšik -u 2 s> (vn поручик < поручить ülesandeks tegema) • sõj, aj (vanem)leitnandile vastav ohvitseri auaste mitmes Ida-Euroopa riigis (nt Tsaari-Venemaal, Poolas jm)

predikaatarvutus <+ arvutus -e 11 s> • mat matemaatilise loogika haru, mis uurib igas indiviidide piirkonnas ja suvaliste predikaatide puhul kehtivaid loogikaseadusi

prefekt <pref|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld praefectus ülem)
1. aj Vana-Roomas kõrgem haldus- v sõjaväeametnik
2. kõrgem politseiametnik; mõnes riigis maakonnaülem

prefektuur <prefekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld praefectura asehalduspiirkond; ülemaamet)
1. aj haldusüksus Vana-Roomas
2. haldusüksuse valitsemisorgan mõnes riigis
3. prefekti (2) ametiruum, tema kantselei
4. prefekti ametikoht

prejuditsioon <prejuditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl prejudice < ld praeiudicium eelotsus) • eelarvamus, etteotsustus; eelarvamuse sisendamine; jur eelnev otsus, kohtumenetluseta e kohtuväline süüdimõistev otsus mõnes riigis

priis <pr`iis priisi pr`iisi 22e s> (pr prise vallutamine, saak) • mer, sõj meresõjas vaenulikult v erapooletult riigilt hõivatud kaubalaev koos lastiga
priisikohus • jur sõdivas riigis tegutsev, priisi hõivamise seaduslikkuse üle otsustav erikohus
priisiõigus • jur mereõiguse haru, käsitleb priisi hõivamisega seotud õiguslikke probleeme

provints <prov|`ints -intsi -`intsi 22e s> (ld provincia)
1. aj antiikajal Rooma võimule allunud maa väljaspool Itaaliat
2. haldusüksus mõnes riigis, maakond, kubermang
3. pealinnast vm suurtest keskustest kaugel asuv maakoht, eriti vastandina neile
4. teadusrajoneeringute üksus, nt taimegeograafias

puto <puto 16 s> (it putto poisike), amorett <amor|`ett -eti -`etti 22e s> (it amoretto põgus armumine) • kunst lapsingel, armastusjumal Amori saatja, alasti v napis rõivas tiivuline (poiss)lapse kujutis barokk- ja rokokookunstis

ragaad <rag|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< kr rhagas pragu, lõhe) • med naha, huulte, rinnanibude jne pakatis, nahalõhe

rajoon <raj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn район < sks Rayon ringkond, piirkond < pr rayon kiir, raadius)
1. piirkond, paikkond, maa-ala
2. haldusüksus mõnes riigis (Venemaal, Ukrainas)
3. bot taksonoomiline üksus, nt geobotaaniline rajoon

rapsodomantia <rapsodom`antia 1 s> (< kr rhapsōidos rapsood + manteia ennustus) • värssennustus Vana-Kreekas ja -Roomas

regioon <regi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld regio suund, piir, piirkond)
1. ala, piirkond; valdkond
2. haldusüksus mitmes riigis
3. biogeograafilise rajoonimise põhiüksusi
4. info kuvaruumi pidev osa

reinvesteerima <+ invest|`eerima -eerib 28 v> (< re- + investeerima) maj
1. taasinvesteerima, investeeringult saadud kasumit samasse ettevõttesse v samas riigis ettevõtlusse paigutama
2. aktsionäride tulu samasse firmasse taaspaigutama

resident <resid|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld residens, gen residentis istuv, viibiv)
1. dipl saadikust madalam diplomaatiline esindaja
2. pidevalt välisriigis elav teise riigi kodanik
3. riigis registreeritud ettevõte v alaliselt elav füüsiline isik
4. pol teise riigi esindaja sõltuvas riigis
5. teatavas piirkonnas pidevalt tegutsev salaluureagentuuri juht
6. med residentuuris erialaõpet jätkav noor arst

rigoos <rig|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr rhigōsis värisemine < rhigos külm) • med külmatunne

ringett <ring|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl ringette < ring rõngas) • sport Kanada päritolu jäähokisarnane naiste sportmäng, litri asemel mängitakse kummirõngaga, kepp on ilma labata

ringo <ringo 16 s> (ingl ring rõngas) • sport Poola päritolu ja pms Poolas mängitav võrkpallisarnane sportmäng, palli asemel visatakse kummist rõngast üle võrgu

ropaalid pl <rop|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr rhopalon kaigas) • zool servakehakesed, komplekssed meeleelundid meduuside kummiku serval

sacra via [sakra via] (ld püha tee) • Roomas triumfitee

sanatoorium <sanat`oorium -i 19~2e s> (< keskld sanatorius raviv < ld sanare ravima) • med kindla päevarežiimiga ravila soodsa kliimaga paigas eeskätt liigese-, kopsu-, närvi- ja südamehaigeile, kus profülaktika ja ravi eesmärgil kasut massaaži, muda-, elekter-, dieet- jm ravi ning vajaduse korral ka ravimeid

sancta sanctorum [sankta sanktoorum] (ld pühadest pühim) • relig kõige püham paik (nt Jeruusalemma templis); paavsti kabel Lateraani palee juures Roomas

sandarmeeria <sandarm`eeria 1 s> (pr gendarmerie < gendarme sandarm)
1. aj, sõj Lääne-Euroopas XV–XVIII s ratsaväe liik
2. aj sõjaväe- v poliitiline politsei Venemaal XVIII–XX s
3. eripolitsei mõnes Euroopa riigis, nt Prantsusmaal

sapöör <sap|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr sapeur) • sõj inseneriväeosa sõdur; mõnes riigis (ka Eestis) nimetatud pioneeriks

sari <sari 17~16 s> (hindi sāṛhī) • tekst India naise ümber keha mähitav ühest kangatükist rõivas

satraap <satr|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< kr satrapēs < vanaprs xšaθrapāvan < xšaθra maa + pā- kaitsma) • aj Vana-Pärsia riigis satraapia piiramatu võimuga asehaldur; piltl võõrvõimu vägivaldne esindaja

satraapia <satr`aapia 1 s> (kr satrapeia) • aj satraabile alluv provints Vana-Pärsia riigis

sekretär <sekretär -i 19 s> (pr secrétaire < keskld secretarius kirjutaja, salanõunik < ld secretum saladus)
1. kirjavahetust, asjaajamist jms korraldav ametnik
2. teadusasutuse v toimetuse jooksvat tööd juhtiv ametiisik (teadussekretär, vastutav sekretär)
3. pol ühiskondliku organisatsiooni v partei valitav juht
4. mõnes riigis ministri v mõne keskasutuse juhataja ametinimetus, nt pressisekretär, riigisekretär
5. sahtlite, riiulite ja väljatõmmatava v -käänatava klapiga kirjutuslaud

senat <senat -i 2e s> (ld senatus < senex vana) pol
1. aj kõrgeim riiginõukogu Vana-Roomas
2. kõrgeim seadusandlik ja juhtimisorgan a-tel 1711–1917 Venemaal
3. parlamendi ülemkoda mitmes riigis, nt USA-s, Kanadas jm

sentaavo <sentaavo 16 s> (port centavo < cento sada) • maj väiksem rahaühik mitmes Ladina-Ameerika riigis, 1 sentaavo = ¹/₁₀₀ algühikut (skuudot, peesot, reaali, dollarit jne)

sentimo <s`entimo 1 s> (hisp céntimo sajandik < pr centime santiim) • maj väiksem rahaühik Venezuelas (1 sentimo = ¹/₁₀₀ boliivarit), Costa Ricas (1 sentimo = ¹/₁₀₀ kolooni1), Paraguays (1 sentimo = ¹/₁₀₀ guaraniid) jm

si vivis Romae, Romano vivito more [si viivis roome romaano viivito moore] (ld) • kui elad Roomas, ela Rooma kombe kohaselt

slikerdaja <slikerdaja 1 s> (< sks Schlich riugas, trikk) • (kõrvale)puikleja; osav kombineerija

slikerdama <slikerdama 27 v> (< sks Schlich riugas, trikk) • ettekäändeid otsima; osavalt kombineerima

soft drugs [soft drags] (ingl) • nn pehmed uimastid, mis tekitavad väiksemat sõltuvust; on mõnes riigis lubatud

sojurgal <sojurg´al -i 19 s> (vn союргал < mongoli соёрхол lahkus, arm) aj
1. mongoli riigis valitsejalt teenistuse eest saadud tasu, sh ka maavaldus
2. pärilik lään feodaalse maavalduse süsteemis Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Indias jm XIV–XIX s

spits <sp`its spitsi sp`itsi 22e s> (sks Spitz) • zool kikk-kõrvadega ja rõngas sabaga pikakarvaline ilukoeratõug

status in statu (ld) • riik riigis

stuupa <stuupa 16 s> (sanskr stūpa) • relig, arhit massiivne budistlik kultusehitis, mis koosneb poolkerakujulisest kiviplaatidega kaetud kuplist ja kastitaolisest pealisehitisest, kus hoitakse reliikviaid; stuupat ümbritseb hrl reljeefidega kivitara, milles on igas ilmakaares värav(aehitis)

subventsioon <subventsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl subvention < ld subventio aitamine < subvenire aitama) maj
1. riigi finantstoetus, mida antakse eraettevõtteile kindlal eesmärgil, vt ka subsiidium
2. mõnes riigis kahjumiga töötavate ettevõtete riiklik toetus, vt ka dotatsioon

zakup <zak|`up -upi -`uppi 22e s> (vn закуп < купа teatud laen) • aj Vana-Vene riigis feodaalilt laenu võtnud ja tema heaks töötanud talupoeg, kes võis end laenu tasumisega vabaks osta

teema <teema 16 s> (< kr thema pandu < tithēmi panen)
1. peamõte, juhtmõte; aineringi määrang; kõneaine; kirj ainevalla ja põhiprobleemistiku piiritlus; muus heliteose peamist muusikalist mõtet kätkev vormielement; lgv teada olevat infot väljendav lauseosa, vt ka reema
2. sõj, aj sõjaväeline haldusüksus Bütsantsis, moodustati VII–VIII s; teemasid juhtisid strateegid, kellele allus igas teemas u 4000–5000 stratioodist koosnev maakaitsevägi

teksased plt <teksas|ed -te 9 s> , ka teksad plt <teksad 16 s> (< pn Texas, USA osariik) • tekst teksa(s)püksid, teksariidest püksid, hrl taskute ja metallneetidega), algselt Texase kauboide rõivastusse kuulunud töö-, tänapäeval vaba aja rõivas

thawb [θaub] (ar) • tekst traditsiooniline meeste rõivas Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia islamiriikides; enamasti valge, puuvillase krae ja eest nööpidega täispikk tuunika

tors <t`ors torsi t`orsi 22e s> (< ld tortus, torsus pööratud) • mat tasanduv pind, laotuv pind, tasandile painutatav pind v pind, mille täiskõverus on igas punktis null

transvestiit <transvest|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< trans- + ld vestis rõivas) • med, psühh seksuaalsetel põhjustel vastassoo rõivaid kandev ja käitumist matkiv isik

transvestism <transvest|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< trans- + ld vestis rõivas), transvestitism <transvestit|`ism -ismi -`ismi 22e s> • med, psühh tung näida vastassugupoolde kuuluvana, eriti kanda vastassugupoole rõivaid

tribunal <tribunal -i 19 s> (< ld tribunal poodium) • jur teatud erikohus, kohtukolleegium, kohtuistung; sõja ajal on mitmes riigis tegutsenud sõjatribunalid

ulaan <ul`aan ulaani ul`aani 22e s> (< trg oğlan noormees) • aj, sõj piigi ja mõõgaga, alates XIX s keskpaigast püstoli ja karabiiniga varustatud kergeratsaväelane mõnes Euroopa riigis

vahtmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Wachtmeister) • sõj ratsa- ja suurtükiväe allohvitseri kõrgem auaste mitmes Euroopa riigis, oli võrdne teiste väeliikide veltveebli auastmega

vestis virum facit (ld) • rõivas teeb mehe

vikaar <vik|`aar -aari -`aari 22e s> (ld vicarius asetäitja < vice asemel)
1. relig ametisse pühitsetud vaimuliku asetäitja v abi; mitmesuguste vaimulike ametikandjate nimetus õigeusu ja katoliku kirikuis
2. aj hilises Rooma riigis diötseesi asevalitseja
3. aj Saksa riigis (Reichswikar 1806. a-ni) isik, kes valitses kroonitud riigipea puudumise korral

vintage [vintidž] (ingl)
1. viinamarjade korjeaasta; veini aastakäik, margivein
2. väärtustatud vana ese (nt auto v rõivas)