[VSL] Võõrsõnade leksikon

antokloor <antokl|`oor -oori -`oori 22e s> (< kr anthos lill, õis + chlōros rohekas, kollakas) • bot kollakas värvaine taimede rakumahlas, eriti õielehtedes

berüll <ber|`üll -ülli -`ülli 22e s> (kr bēryllos) • miner väga kõva mineraal silikaatide rühmast, hrl rohekas ning läbipaistmatu; läbipaistvad teisendid on vääriskivid smaragd ja akvamariin

diabaas <diab|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr diabasis üleminek) • geol tume, sageli rohekas purskekivim, koosneb pms aluselisest plagioklassist ja pürokseenidest; kasut sillutus- ja ehitusmaterjalina

enstatiit <enstat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr enstatēs vastaline, nimetus on antud rasksulavuse tõttu) • miner rombiliste pürokseenide rühma kuuluv värvitu, hallikasvalge v rohekas mineraal, esineb paljudes tard- ja moondekivimites (Eestis rändkivides)

glaukoniit <glaukon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr glaukos hallikassinine) • miner hüdrovilkude rühma kuuluv rohekas mineraal, koostiselt kaaliumi, magneesiumi ja raua alumosilikaat; leidub liiva- ja lubjakivikihtides; kasut mineraalvärvide, väetiste jm valmistamiseks

hemiin <hem|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr haima veri), hematiinkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr haima veri + chlōros rohekas, kollakas) • keem soolhappe toimel hemoglobiinist saadav aine; kasut kohtupraktikas vereplekkide uurimiseks riidel

kaoliniit <kaolin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner valge, rohekas v sinakas savimineraal, kaoliini peamine koostisosa; kasut keraamika-, paberi- ja värvitööstuses

klinokloor <klinokl|`oor -oori -`oori 22e s> (< kr klinō kallutan + chlōros rohekas, kollakas) • geol kloriidile lähedane magneesiumirikas rohekas mineraal vilkude rühmast; kristallub monokliinses süngoonias

kloor <kl`oor kloori kl`oori 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas), tähis Cl • keem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 17, aatomm 35,453; kollakasroheline lämmatav gaas, looduses leidub ühendeina

klorella <klor´ella 16 s> (< kr chlōros rohekas, kollakas) • bot orgaanilist ainet väga kiiresti sünteesiv üherakuliste rohevetikate perekond (Chlorella)

kloriin <klor|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas) • tekst tugev sünteetiline kiudaine kaitserõivastuse, purjeriide, ravipesu jm valmistamiseks

kloriit <klor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas) • miner rohekas kuni must vilgukivile lähedane mineraal, kristallub monokliinses süngoonias

kloro-, klor- (< kr chlōros rohekas, kollakas) • rohekas; klooriga seotud, kloori-

klorofüll <+ f`üll fülli f`ülli 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas + phyllon leht) • bot leheroheline, taimede roheline pigment, muundab fotosünteesis valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks
klorofülliterake van → kloroplast

kokoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr kokkos tera + -liit)
1. miner pürokseenide hulka kuuluv hallikas v rohekas mineraal, diopsiidi rauda sisaldav erim
2. üliväike lubjaterake merede põhjamudas; kokoliidid on tekkinud ainuraksete vetikate lubikestast (lubjakivide ja merglite lähtematerjal)

krüsoberüll <+ ber|`üll -ülli -`ülli 22e s> (< krüso- + berüll) • miner kuldkollane v rohekas väga kõva mineraal, berülliumi ja alumiiniumi oksiid; puhtad erimid on vääriskivid, hinnalisim erim on aleksandriit

krüsokoll <krüsok|`oll -olli -`olli 22e s> (kr chrysokolla < chrysos kuld + kolla liim) • miner sinakas v rohekas mineraal, vasesilikaat, vasemaardlates leiduv vasemaak ja dekoratiivkivi; varem kasutati seda kuldesemete jootmiseks

küaniit <küan|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine), disteen <dist|`een -eeni -`eeni 22e s> (< di- + kr sthenos jõud) • miner sinine v rohekas mineraal, koostiselt alumosilikaat; kristallub trikliinses süngoonias

laim <l`aim laimi l`aimi 22e s> (ingl lime < pr < hisp lima < ar līma) • bot hapulaimipuu (Citrus aurantiifolia) rohekas väga hapu, kuid C-vitamiinirikas vili; laimidest valmistatakse sidrunhapet. Vt ka limett

muskoviit <muskov|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ingl Muscovy, Moskoovia, Venemaa < keskld Moscovia, Muscovia < pn Moskva) • miner värvitu, kollakas, rohekas v punakas läbipaistev alumiiniumirikas kaaliumvilk, leidub vilkkiltades, graniidis ja gneisis (Eestis kristalse aluskorra tard- ja moondekivimeis); kasut elektri- ja soojusisolatsiooniks, samuti tulekindla materjalina

nefeliin <nefel|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr nephelē pilv) • miner hallikas v rohekas silikaatmineraal; kristallub heksagonaalses süngoonias, on leeliskivimite peamisi koostismineraale; alumiiniumimaak, kasut ka sooda tootmiseks ja keraamikatööstuses

nefriit <nefr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr nephros neer)
1. med neerukoepõletik
2. miner rohekas peitkristalne amfibooli erim, poolvääriskivi; vanaajal usuti omavat neeruhaigusi ravivat toimet

opaal <op`aal opaali op`aali 22e s> (ld opalus < kr opallios < sanskr úpalaḥ kivi) • miner piimjas v kollakasvalge küütlev mineraal, ränikivi erim
väärisopaal • miner hinnaline ehtekivi
opaalklaas • poolläbipaistev, küütlev sinakas, roosakas v valkjas klaas

paaria <p`aaria 1 s> (< tamili paṟaiyaṉ trummar) • „puutumatu“, kastitu, Indias kõige alamasse seisusesse kuuluv, roojaseks peetav õigusteta isik; piltl põlatud inimene
paariariik • heidikriik; riik, kes on ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule

püromorfiit <+ morf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< püro- + kr morphē vorm, kuju) • miner heksagonaalses süngoonias kristallunud rohekas v punakas mineraal, pliifosfaat

rosé [roz·e] (pr roosa, roosakas) • helepunane vein, mille valmistamisel punaste viinamarjade kestad võivad olla vaid lühikest aega mahlas

roseepipar <+ pipar p`ipra 8 s> (< pr rosé roosa, roosakas) • kok troopikapuu (Schinus molle) väike punane mari, mida kasut maitseainena

seritsiit <serits|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sērikos siid-, siidi-) • miner värvitu, hallikas, rohekas jne siidja läikega peensoomusjas muskoviit; tekib päevakivide ja vilkude murenemisel

smitsoniit <smitson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Smithson, Inglise mineraloog, 1765–1829) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud valge, rohekas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, tähtis tsingimaak, looduslik tsinkkarbonaat; Eestis esineb harva siluri karbonaatkivimeis

spodumeen <spodum|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr spodoumenos tuhaks põletatud < spodos tuhk) • miner monokliinses süngoonias kristallunud valge, kollakas v rohekas mineraal, liik liitiumisisaldusega pürokseene

zooklorell <+ klor|`ell -elli -`elli 22e s> (< zoo- + kr chlōros rohekas, kollakas) • bot alamate loomade kehas nendega sümbioosis elav üherakuline algrohevetikas

topaas <top|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr pn Topazos, saar Punases meres) • miner rombilises süngoonias kristallunud värvuseta, kollakas, sinakas v rohekas silikaatmineraal, hinnaline vääriskivi ja abrasiiv; leidub graniitsetes pegmatiitides jt kivimites; suurimad leiukohad Brasiilias ja Sri Lankal

türkiis <türk|`iis -iisi -`iisi 22e s> (sks Türkis < pr turquoise < türgi) • miner fosfaatide rühma kuuluv taevassinine v rohekas läbipaistmatu mineraal, poolvääriskivi

umbra <`umbra 1 s> (ld vari) • kastanpruun v rohekas mineraalne pigment

variskiit <varisk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld pn Variscia, Vogtland, piirkond Saksamaal) • miner rohekas, sageli ümmarguste tükkidena esinev fosfaadimineraal