[VSL] Võõrsõnade leksikon

aala <aala 16 s> (ld ala tiib) • sõj, aj Rooma sõjaväe lahingurivistuses liitlasüksustest moodustatud tiib

ab urbe condita [ab urbe kondita] (ld linna (s.o Rooma) asutamisest (ka Titus Liviuse ajalooteose pealkiri)) • pärast 753. a eKr (ajaarvamises); algusest alates

acta est fabula [akta est faabula] (ld) • etendus on lõppenud (Rooma keisri Augustuse viimased sõnad)

aedicula [ed·ikula] (ld) arhit
1. väike Rooma tempel
2. hauakabel varakristlikus arhitektuuris; orv sarkofaagi, urni v portreebüsti paigutamiseks
3. kahe sambaga ehisorv akende v uste kohal

agent <ag`ent agendi ag`enti 22e s> (ld agens riigiametnik, Rooma keisririigi ajal < agere tegema, tegutsema)
1. kellegi huvides v volitusel talitav isik, nt ettevõtte esindaja; vahetalitaja
2. salakuulaja
3. kunst, info meediumikunstis personaalne digitaalne abiline, teise põlvkonna tehisintellekt
4. lgv tegija, semantiline roll; tähistab lauses tegevuse aktiivset elluviijat, vt ka patsient (2)

amfora <amfora 1 s> (ld amphora < kr amphoreus) aj
1. Vana-Kreekas ja -Roomas kitsa kaelaga ning kahe kõrvaga savinõu veini, õli jm vedamiseks ja säilitamiseks
2. antiikaja mahumõõt, millega määrati laeva mahutavust ja lasti (Rooma riigis 26 l, Kreekas 39 l)

ampiir <amp|`iir -iiri -`iiri 22e s> , ampiirstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style Empire < empire impeerium, keisririik) • kunst, arhit hilis-klassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja rakenduskunstis XIX s 1. veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal; ampiiri iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid, lähtumine Rooma keisririigi aegseist eeskujudest

anno (ld annus aasta, ablatiivi vorm) • aastal
anno ante Christum [anno ante kristum] , lüh a. a. C., anno ante Christum natum [anno ante kristum naatum] , lüh a. a. C. n. • aastal enne Kristuse sündi
anno Christi [anno kristi] , lüh a. C. • Kristuse aastal, esimesel aastal pärast Kristuse sündi
anno currente [anno kurr·ente] , lüh a. c. • käesoleval aastal
anno Domini , lüh A. D., a. D. • Issanda aastal (kasut vanades kroonikates jm)
anno mundi • maailma aastal, aastal pärast maailma loomist
anno post Christum natum [anno post kristum naatum] , lüh a. p. C. n. • aastal pärast Kristuse sündi
anno urbis , lüh a. u., anno urbis conditae [anno urbis kondite] , lüh a. u. c. • aastal pärast linna (st Rooma) asutamist

annoona1 <annoona 16 s> (ld annona < annus aasta) • aj Vana-Roomas aasta viljasaak, voos; viljavaru Rooma linna varustamiseks; ka vilja hind; hiljem: naturaalmaks toiduainete näol

antiik <ant|`iik -iigi -`iiki 22e s> (< ld antiquus vana, muistne) • vanaaja Kreeka ja Rooma elunähtuste ja kultuuri kogunimetus; vanaaegsed esemed

antsiil <ants|`iil -iili -`iili 22e s> (ld ancile) • müt Rooma mütoloogiline taevast alla langenud kilp, mis pidi tagama Rooma riigi õitsengu

aquila [akvila] (ld kotkas) • aj Rooma leegioni lahingumärk, varre otsa kinnitatud hõbekotkas

arabesk <arab|`esk -eski -`eski 22e s> (< it arabesco araabiapärane)
1. kunst keerukalt põimuvate lehe- ja väänlamotiividega, pms sümmeetriline ornament, omane eriti Rooma arhitektuurikujundusele; islami dekoratiivkunstis liitub stiliseeritud ornamendiga geomeetrilisi elemente ja kirja
2. muus lühike, lõbus ja tujuküllane, sageli rikkalikult kaunistatud meloodiaga muusikapala
3. tants balletipoos: seis ühel jalal, teine jalg rõhtsalt taha sirutatud

ass <`ass assi `assi 22e s> (ld) • aj Rooma massiühik ning münt

august <`august -i 2e s> (ld (mensis) Augustus < pn Augustus, Rooma keiser 27 eKr – 14 pKr; varasem nimetus Sextilis 'kuues') • lõikuskuu, kalendri 8. kuu, Vana-Roomas 154. a-ni eKr 6. kuu

augusta <aug´usta 16 s> (ld fem suursugune) • aj Rooma keisrinnade sakraalne aunimetus, hiljem valitseva keisri abikaasa tiitel

aureus <`aureus -e 11 s> (ld kuldne) • aj Rooma keisririigi kuldmünt

ave, Caesar, morituri te salutant [ave tseesar morituuri tee saluutant] (ld) • tere, Caesar, surmaminejad tervitavad sind (väidetav Rooma gladiaatorite tervitushüüd keisrile enne võitluse algust)

bagaud <bag|`aud -audi -`audi 22e s> (ld pl Bagaudae < keldi) • aj Rooma suurmaaomanike vastasest koloonide2 ja orjade ülestõusust osavõtja Gallias ja Hispaanias III–V s

baptisteerium <baptist`eerium -i 19~2e s> (kr baptistērion) • aj supelbassein Rooma termides; relig IV s-st alates ristimisbassein, hiljem ka basseiniga v ristimiskiviga kabel

bukool <buk|`ool -ooli -`ooli 22e s> (kr boukolos) • aj karjane (talupoeg v ori) Rooma võimu aegses Egiptuses, kes II s võttis osa Rooma orjapidajate vastu suunatud agraarliikumisest

C
1. {lüh ld sõnast centum} Rooma number 100
2. (< pn A. Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom, 1701–44) Celsiuse kraadi tähis °C
3. {lüh uusld sõnast carboneum süsinik} keem süsiniku tähis
4. füüs kuloni tähis
5. muus ⁴/₄-taktimõõtu tähistav märk

capite censi [kapite tsensi] (ld caput pea + census arvutatud) • aj maksudest vabad Rooma kodanikud, Rooma kodanike vaeseim kiht

capitis deminutio [kapitis deminuutsio] (ld caput, gen capitis pea + deminutio vähendamine) • jur, aj Rooma õiguses vabaduse v õiguste piiramine v kaotamine

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

ceterum censeo Carthaginem esse delendam [tseeterum tsense˛o kartaaginem esse del·endam] (ld) • peale selle ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada (lause, millega Rooma senaator Cato Vanem olevat lõpetanud iga oma kõne senatis)
ceterum censeo • piltl muide, ma arvan, minu arvamus (kõnekäänd oma seisukoha visa rõhutamise kohta)

consularis [konsulaaris] (ld), vir consularis [vir konsulaaris] (ld) • aj Rooma riigis varem konsuli ametit pidanud isik v konsuli volitustega isik

corpus [korpus] (ld) • keha; kogu. Vt ka korpus
corpus delicti [korpus del·ikti] (ld) • jur kuriteo koosseis; põhilised süütõendid
Corpus iuris civilis [korpus juuris tsiviilis] (ld) • jur keiser Justinianuse (VI s) ajast pärinev Rooma õiguse kodifikatsioon

D
1. Rooma number 500
2. keem deuteeriumi tähis

damnatio ad bestias [damnaatsio ad bestias] (ld mõistmine kiskjate kätte) • aj Rooma surmanuhtlusviis, mida kasutati kõige tõsisematel puhkudel, nt kristlaste kui pühaduseteotajate hukkamiseks

diem perdidi [di˛em perdidi] (ld) • „kaotasin päeva“ (Rooma keisrile Titusele omistatav lause)

dominaat <domin|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld dominatus võim, valitsus < dominus isand) • aj, pol keiser Diocletianuse valitsemisajal (284–305) kujunenud poliitiline süsteem Rooma keisririigis; erinevalt printsipaadist oli dominaat ida tüüpi monarhia varjamatul kujul ja riigipea isand (dominus) oma alamate üle

do, ut des [doo ut dees] (ld) • ma annan, et sa annaksid (Rooma religiooni ja õiguse põhimõte)

drüaad <drü|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr dryas < drys puu, tamm) • müt Kreeka ja Rooma müt-s puunümf, puus elav ja seda kaitsev haldjas

eepos <`eepos -e 11~9 s> (kr epos sõna, lugu, laul) • kirj lugulaul, ulatuslik, enamasti värsivormiline jutustav teos (nt Vana-Kreeka „Ilias“ ja „Odüsseia“, Rooma „Aeneis“, Soome „Kalevala“, Eesti „Kalevipoeg“)

eparh <ep`arh eparhi ep`arhi 22e s> (kr eparchos) aj
1. Rooma keisririigi idaprovintsi kuberner
2. Konstantinoopoli haldusüksuse juht, linnapea Bütsantsis

eparhia <ep`arhia 1 s> (kr eparchia provints) • aj Rooma keisririigi idaprovints; haldusüksus Bütsantsis; relig õigeusu piiskopi kirikliku võimu juht. Vt ka diötsees

epigraafika <epigraafika 1 s> (< epigraaf) • aj ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade (eriti Kreeka ja Rooma) raidkirjade uurimise, kogumise ja publitseerimisega

epitalaamion <epital`aamion -i 19~2e s> (kr epithalamios < epi- + thalamos pulmakamber) • aj, kirj Vana-Kreeka ja -Rooma pulmalaul; kirjandusžanr antiik- ja renessansiajal

épreuve d’artiste [epr·öv dart·ist] (pr), tähis E. A. • kunst kunstnikutõmmis, väljaspool tiraaži olev Rooma numbriga märgitud tõmmis graafikas

equites [ekvites] (ld) • ratsanikud, ratsavägi; rüütlid; aj Rooma ratsanikuseisus

erinnüsed pl <er`innüs -e 11~9 s> (kr erin(n)yes) • müt Vana-Kreeka müt-s allmaailmas elavad armutud kättemaksu- ja karistusjumalatarid; vastavad fuuriatele Rooma müt-s. Vt ka eumeniidid

etnarh <etn|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr ethnarchēs) • aj Rooma ülemvõimu ajal kohalik valitseja Süürias ja Palestiinas; relig (õigeusu kiriku) Konstantinoopoli patriarhi mitteametlik nimetus; alates XVI s-st Küprose peapiiskopi ametinimetus

fabula togata [faabula togaata] (ld toogaga näidend) • aj, teater Vana-Rooma komöödia, mis erinevalt fabula palliata’st käsitleb Rooma ainestikku ja mida esitati toogas

fasces [fastses] (ld vitsakimp) • aj Vana-Roomas kõrgema magistraadi võimuembleem (3) – rihmadega seotud vitsakimp, mida kandis liktor; väljaspool Rooma linna lisati sellesse veel kirves

fauna <fauna 16 s> (< pn Fauna, Rooma jumalanna, jumal Faunuse naisvaste) • zool mingi maa-ala v ajajärgu loomastik

fideikomiss <fideikom|`iss -issi -`issi 22e s> (ld fideicommissum) • jur tsiviilõiguses institutsioon, mille järgi perekonnavara (hrl maa) kuulus jagamatult ühe perekonnaliikme valdusse, kelle käsutusõigus oli piiratud ning kellel puudus võõrandamisõigus; pärit Rooma õigusest

fiducia [fiduutsia] (ld) • usalduspant, vanim pantimisviis Rooma õiguses; tagatis, usaldus

floora <floora 16 s> (< pn Flora, Rooma õite- ja kevadejumalanna) • bot teatava ala v ajajärgu taimestik

fortuuna <fortuuna 16 s> (< pn Fortuna, Rooma õnne-, juhuse- ja edujumalanna) • õnn, õnnelik juhus, saatus

fuuria <f`uuria 1 s> (ld furia) • müt Rooma kättemaksujumalanna, hirmuäratav naisolend allmaailmast, fuuriaid on samastatud Kreeka erinnüstega; piltl õel, tige naine

genius (ld) • müt Rooma usundis inimese saatja ja kaitsevaim kogu elu kestel; ka perekondadel, kogukondadel, riikidel jm oli oma genius
genius loci [genius lotsi] (ld locus, gen loci koht) • müt mingi paiga kaitsevaim. Vt ka geenius

glossaator <gloss`aator -i 2e s> (keskld glossator) • lgv sõnaseletaja, vanaaja (pms juriidilistes) teostes esinevate vanade ja haruldaste sõnade tõlgendaja; aj jurist XI–XIII s alguses Bolognas (Itaalias), kes tõlgendas Rooma õigust, varustades Corpus iuris civilis’t glossidega (1)

gnostitsism <gnostits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr gnōstikos teadmis-, tunnetus-, teadev) • relig hilisantiikajal I–III s ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude kogunimetus

haruspeks <har´uspeks -i 2e s> (ld haruspex) • aj etruski, hiljem Rooma preester, kes ohvriloomade sisikonna jm põhjal ennustas tulevikku

hastaadid pl <hast|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld hastati < hasta oda, piik) • aj odamehed, Rooma leegionide esimese võitlusrivi sõjamehed

heksameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr hexametros < heksa- + metron mõõt) • kirj Vana-Kreeka ja Rooma luules 6-jalaline värss, koosneb viiest daktülist, kuna kuues värsijalg on kahesilbiline; daktüli asemel võib olla ka spondeus; tsesuur on hrl 3. värsijalas pärast arsist; heksameetris on nt Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

I
1. Rooma number 1
2. keem joodi tähis

ignorantia legis neminem excusat [ignor·antsia leegis neeminem ekskuusat] (ld) • jur, aj seaduse mittetundmine ei vabanda kedagi (Rooma õiguse põhimõtteid)

immissioon <immissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld immissio sisselaskmine, pealesaatmine v -laskmine; valdusse asetamine)
1. aj, jur Rooma õigusest pärinev protseduur, millega kellegi maaomand, pärand vms anti ajutiselt teise isiku valdusse
2. ökol saasteainete sisaldus õhus saasteallikate lähedal. Vt ka emissioon

impeerium <imp`eerium -i 19~2e s> (ld imperium käsk, võim)
1. aj Vana-Roomas kõrgema magistraadi käsklusvõim; Rooma keisririigi (Imperium Romanum), hiljem monarhistliku hiidriigi (keisririigi) v koloniaalriigi nimetus
2. piltl tootmist ja turustamist valitsev hiigelettevõte v ettevõtete ühendus, turuliider mingil alal

impluuvium <impl`uuvium -i 19~2e s> (ld impluvium < impluere (vihma) sisse sadama) • arhit Rooma elamus aatriumi keskel asetsev bassein, millesse kogunes vihmavesi

indiktsioon <indiktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld indictio) • aj hilisemas Rooma riigis 15-aastane ajavahemik, mida IV s-st rakendati ajaarvamisel

interdikt <interd|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld interdictum keeld) aj
1. Rooma õiguses preetori käsk, mis antud vahetult protsessivatele pooltele; sisaldas kas mingi tegevuse keeldu v käsku välja anda vara v esitada mõni ese
2. keskajal paavsti keeld pidada teatud kohtades v karistatud isikuile jumalateenistusi

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

jaanuar <jaanuar -i 19 s; j`aanuar -i 2e s> (ld mensis (Ianuarius), arvatavasti Rooma jumala Januse järgi) • näärikuu, kalendri 1. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 11. kuu

kameenid pl <kam|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld pl Camenae) • müt Rooma teaduse ning kunsti kaitsejumalannad, samastatud Kreeka muusadega

kolonaat <kolon|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld colonatus) • aj peaaegu orjusega võrduv maa külge kinnistatud väikemaaharijate (koloonide) sõltuvusseisund hilisemas Rooma keisririigis

koloon2 <kol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld colonus maaharija)
1. aj hilisemas Rooma keisririigis esialgu vaba, kuid hiljem ühes oma perega maa külge kinnistatud väikerentnik
2. Ladina-Ameerika maades poolpärisorjast rentnik v sulane

koloonia <kol`oonia 1 s> (ld colonia)
1. aj asundus, antiikajal kreeklaste väljaspool emamaad paiknev, metropoliga tihedad sidemed säilitanud asula; Rooma võimu kindlustamiseks vallutatud Itaalia aladele rajatud kodanike asula
2. asumaa, kolonialismiajastul alistatud alade maa
3. rühm ühest rahvusest siirdlasi välismaal v välismaa linnas
4. teatav kinnipidamiskoht
5. biol ühe liigi isendite seltsing v kogum

komposiitkapiteel <+ kapit|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ld perf partits compositus kokku pandud) • arhit joonia ja korintose kapiteeli motiividel põhinev rikkaliku kujundusega kapiteel Rooma ehituskunstis; olnud kasut ka baroki ja klassitsismi ajal

kompromiss <komprom|`iss -issi -`issi 22e s> (< ld compromissum mõlemapoolne lubadus) • vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe; jur Rooma õiguses kokkulepe vahekohtu otsusele alistuda

konsekratsioon <konsekratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld consecratio) • relig pühitsemine, pühastamine; aj jumalustamine, valitsejakultuse erivorm Rooma riigis

konsistoorium <konsist`oorium -i 19~2e s> (< ld consistorium kogunemine; kogunemiskoht)
1. aj Rooma keisrite nõuandev riiginõukogu
2. relig piiskopkonnakohtu istung; katoliku kardinalide täiskogu koosolek (paavsti eesistumisel)

konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)

korpuskiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< ld corpus keha, kogu), korpus <k`orpus -e 11~9 s> • trük trükikirja liik, suurus 10 punkti (u 3,76 mm); kasutati esmakordselt Rooma õiguse kogu Corpus iuris civilis trükkimisel

kronogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< krono- + -gramm)
1. kronograafi (2) abil tehtud üleskirjutis; lühikeste, üksteisele järgnevate v korduvate sündmuste ajagraafik
2. fraas, milles on varjatud kujul antud mingi aastaarv (hrl Rooma numbrites, mis on suurtähekujulised)

krotalon <krotalon -i 19 s> (kr) • muus, aj kumedalt kõlavast materjalist käsilõgisti, mida kasutati Kreeka ja Rooma kultuspidudel

kuriaal <kuri|`aal -aali -`aali 22e s> (ld curialis) • aj Rooma keisririigi ajal eesõigustatud linnakodanik, provintsi senati liige; relig katoliku kiriku keskvalitsuse (kuuria) ametnik

kuuria <k`uuria 1 s> (ld curia)
1. aj üks vanimaid rahvajaotusrühmi Vana-Roomas, ¹/₁₀ triibusest
2. Rooma senatihoone v senat; ka omavalitsusega linna senat
3. relig katoliku kiriku keskvalitsuse ametkondade üldnimetus
4. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures v feodaali poolt kokkukutsutud talupoegade koosolek
5. mõnes riigis seisusliku kuuluvuse v varalise seisundi järgi määratud valijad, kes saadavad oma esindajad parlamenti, vt ka kuriaalsüsteem

kümbal <k`ümbal -i 2e s> (kr kymbalon) • muus Vana-Kreeka ja -Rooma löökpill (vasktaldrikud). Vt ka simbel

L
1. Rooma number 50
2. füüs mõõtühik lamberti tähis
3. {lüh ingl sõnast large} tekst suur (rõivasuuruse tähistamiseks)

labarum (ld, kr labaron) • aj alates Constantinus Suurest Rooma riigi lipp, mille varda otsas oli ristiusu sümbol; kasut ka Bütsantsi ajal; kasut üldse vaimuliku lipu tähenduses

legistid pl <leg|`ist -isti -`isti 22e s> (keskld sg legista seadusetundja) • aj keskaegsed õigusteadlased, Rooma õigusega tegelejad; esindasid linnakodanluse huve ja toetasid kuningavõimu võitluses feodaalidega

liir <l`iir liiri l`iiri 22e s> (it lira < ld libra Rooma nael) • Türgi rahaühik, lüh TRL; aj Itaalia endine rahaühik, lüh ITL; aj Malta endine rahaühik, lüh MTL

limes [liimes] (ld piir)
1. aj Rooma riigi kindlustatud piir; koosnes muldvallist, kivimüürist v tarast, kraavist, kindlustest ja vahitornidest
2. mat piirväärtus, tähis lim

locatio conductio [lokaatsio kond·uktsio] (ld) • jur, aj Rooma õiguses rendi-, üüri-, teenistus- ja töölepingu ühismõiste

M
1. {lüh ld sõnast mille tuhat} Rooma number 1000
2. mega- tähis
3. {lüh ingl sõnast medium} tekst keskmine (rõivasuuruse tähistamiseks)

mai <m`ai 26 s> (ld (mensis) Maius, arvatavasti Rooma jumalatari Maia järgi) • lehekuu, kalendri 5. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 3. kuu

manihheism <manihhe|`ism -ismi -`ismi 22e s> , manilus <manilus -e 11 s> (< pn Mani, Pärsia prohvet, u 216–276/277) • aj, relig osalt kristlik, osalt Vana-Pärsia usundist zoroastrismist võrsunud õpetus, levinud Rooma keisririigis alates III s; manihheismi põhidogmaks oli võitlus hea ja kurja, valguse- ja pimeduseriigi vahel kogu maailmas

mantsipatsioon <mantsipatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld mancipatio) • jur Rooma õiguses vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul

martiit <mart|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Mars, Rooma sõjajumal ja raua alkeemiline tähis) • miner magnetiidi oksüdeerumisel tekkinud hematiit, mille kristallid on magnetiidi kristallide kujulised ja millele on iseloomulik jääkmagneetumus

meetriline <meetrili|ne -se -st 12 adj> • kirj, muus meetrikasse v meetrumisse puutuv
meetriline värss • kirj Vana-Kreeka ja -Rooma luules tarvitusel olnud pika ja lühikese silbi vaheldusel põhinev värss

messaliina <messaliina 16 s> (< pn Messalina, Rooma keisri Claudiuse abikaasa) • aj kõlvatute elukommetega naine

miimos <m`iimos -e 11~9 s> (kr mimos jäljendaja, jäljendamine)
1. matkija, veiderdaja
2. kirj rahvanalju ja pilget sisaldav Vana-Kreeka ja -Rooma kirjanduse liik

mithraism <mithra|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Mithra) • relig esimestel sajanditel Rooma keisririigis väga levinud kultus, mille austusobjektiks oli muinasiraani valgusjumal Mithra

munitsiipium <munits`iipium -i 19~2e s> (ld municipium) • aj omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis (välja arvatud Rooma)

neoteerik <neoteerik -u 2 s> (ld pl neoterici < kr neōteroi uuemad < neos uus) • aj, kirj I s eKr tegutsenud Rooma luuletajate ringi liige; neoteerikud toetusid Aleksandria luule väikevormidele ja kasutasid haruldasi müüte v vähetuntud müütide haruldasi variante, õpetatud luule ähmaseid vihjeid ja tsitaate

neptunism <neptun|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Neptunus, Rooma merejumal) • aj, geol XVIII ja XIX s vahetusel geoloogias levinud (hiljem ekslikuks osutunud) seisukoht, nagu oleksid kõik kivimid tekkinud vees settides. Vt ka plutonism

nuumen <n`uumen -i 2e s> (ld numen jumalus, jumalik vägevus) • müt Rooma müt-s isikustamata üleloomulik jõud ning jumala vahetult avalduv vägi

onolaatria <+ l`aatria 1 s> (< kr onos eesel + -laatria) • aj eeslikuju kummardamine, milles Rooma keisririigi ajal süüdistati juute ja kristlasi

ostrakon <ostrakon -i 19 s> (kr) • aj savinõu kild, millele vanal ajal kirjutati (pms arved, võlakirjad jne); hulk ostrakone pärineb Kreeka ja Rooma võimu aegsest Egiptusest

pacta sunt servanda [pakta sunt serv·anda] (ld) • jur kokkuleppeist (lepinguist) tuleb kinni pidada (Rooma õigusest tulenev rahvusvahelise õiguse põhimõte)

paladiin <palad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr paladin < ld palatinus õukondlane < pn Palatinus, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • aj keskajal vürsti õukonnas elanud aadlik, kaaskondlane; piltl ustav rüütel

palat <palat -i 2e s> (vn палата < ld palatium palee, loss < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss)
1. maj koda, juhtiva, koordineeriva riigiasutuse nimetuses, nt kohtupalat (kohtukoda), kaubanduspalat (kaubanduskoda)
2. med haigla haigetuba

palatiin1 <palat|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld comes palatinus õukonnakrahv < ld palatinus õukonna- < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • aj Ungaris 1485. a loodud kõrge riigiameti kandja; kuninga asetäitja, ühtlasi ülemkohtunik ja vägede ülemjuhataja. Vt ka pfaltskrahv

palatiin2 <palat|`iin -iini -`iini 22e s> (pr palatine < palatin õukonna- < pn Palatinus, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • tekst XVII s Prantsuse õukonnas moodi ilmunud daami karusnahkne õlasall

palatso <pal´atso 16 s> (it palazzo < ld palatium < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • arhit palee; renessanss- v barokkstiilis loss Itaalias; esinduslik elamu

palee <pal`ee 26i s> (pr palais < ld palatium < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • arhit esinduslik elu- v haldushoone, loss
paleepööre • aj riigivalitseja võimult kõrvaldamine õukonna vandenõu abil; piltl võimuvahetus (nt asutuses)

pandektid pl <pand|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld Pandectae < kr pandektēs kõikehõlmav), digestid pl <dig|`est -esti -`esti 22e s> (ld Digesta < digerere jagama, liigendama) • aj, jur Justinianuse koostatud seadustekogu, millesse oli koondatud Rooma seadusandjate normatiivakte
pandektiõigus • jur Saksamaal uusaja algusest alates kohandatud Rooma eraõigus

pater patriae [pater patrie] (ld isamaa isa) • aj Rooma keisrite ja kõrgete riigiametnike, hiljem keisrite aunimetus

patria potestas [patria pot·estas] (ld) • isavõim; jur Rooma õiguses pereisa võim teiste perekonnaliikmete üle

patrimoonium <patrim`oonium -i 19~2e s> (ld patrimonium) • jur Rooma õiguses isalt päritud vara, sugukondlik vara

pax [paks] (ld) • rahu; relig katoliku liturgias rahusuudlus vm väline märk rahusoovist
pax Dei [paks de˛i] (ld) • relig jumalarahu, vaenutegevuse ajutine katkestamine usulistel põhjustel
pax huic domui [paks h¸uik dom¸ui] (ld) • relig rahu sellele majale (katoliiklaste kodusse siseneva vaimuliku tervitussõnad)
pax Romana [paks romaana] (ld) • aj Rooma rahu, Rooma keisririigi suhteline stabiilsusperiood I – II s pKr
pax tecum [paks teekum] (ld) • rahu sulle!
pax vobiscum [paks vob·iskum] (ld) • rahu teile!

pektoraal <pektor|`aal -aali -`aali 22e s> (pr pectoral < ld pectoralis rinna-)
1. aj Vana-Egiptuse ja Iisraeli ülempreestrite rinnakate, mis oli kaunistatud kalliskividega
2. aj Rooma sõduri rinnakaitse
3. relig kõrgemate katoliku vaimulike rinnarist

peregriin <peregr|`iin -iini -`iini 22e s> (ld peregrinus võõramaalane) • aj Rooma riigis vaba inimene, kel polnud Rooma kodaniku õigusi

peristüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (kr peristylon < peri- + stylos sammas) • aj, arhit Vana-Kreeka ja -Rooma maja sammastega ümbritsetud täisnurkne siseõu, mille keskel oli bassein v purskkaev

pfalts <pf`alts pfaltsi pf`altsi 22e s> (sks Pfalz < ld palatium palee < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • aj Saksa varakeskaegne keisrite, kuningate, piiskoppide residents

pinakoteek <pinakot|`eek -eegi -`eeki 22e s> (kr pinakothēkē < pinax tahvlike, pilt + teek)
1. aj Vana-Kreeka ja -Rooma rikastes majades maalidega kaunistatud ruum
2. kunst maaligalerii, pildigalerii

pontifex maximus [pontifeks maksimus] (ld) • aj, relig preestrite kolleegiumi ülem, kes valiti rahvakoosolekul eluks ajaks; seda tiitlit kandsid a-ni 383 kõik Rooma keisrid, hiljem sai see paavsti tiitliks (püsinud tänapäevani)

post urbem conditam [post urbem konditam] (ld) • linna asutamise järel, pärast (Rooma) linna rajamist

prekaarium <prek`aarium -i 19~2e s> (ld precarium < precari paluma) • jur Rooma õiguses ühele isikule kuuluva vallas- v kinnisvara teisele isikule lepingu alusel valdamiseks v kasutamiseks andmise vorm

preteksta <pret´eksta 16 s> (ld (fabula) praetexta) • teater algupärane Rooma-aineline tragöödia, mille tegelased kandsid Rooma magistraatide purpurtriibuga ääristatud toogat (toga praetexta)

pretoorium <pret`oorium -i 19~2e s> (ld praetorium) • aj Vana-Rooma provintsi asehalduri (preetori) ametiruum; väepealiku telk Vana-Rooma sõjaväelaagris, peakorter; Rooma keisri ihukaitsevägi

priaapiline <priaapili|ne -se -st 12 adj> (< pn Priapos) • müt Kreeka ja Rooma viljakus- ja sigitusjõujumalale Priaposele omane, tema kultusse puutuv; himur, ihar

princeps [printseps] (ld esimene, peamine) • aj Rooma keisrite mitteametlik tiitel; vürst, prints
princeps senatus [printseps senaatus] (ld) • Rooma senaator, kes oli senati nimekirjas esimene ja kellel oli õigus esimesena arvamust avaldada, senati mõjukaim liige

proletaar <prolet|`aar -aari -`aari 22e s> (ld proletarius < proles järelsugu) • aj Rooma riigi vaeseim kodanik; proletaaride varandus oli väiksem kui Servius Tulliuse kehtestatud madalaim tsensus; vabariigi lõpul ja keisririigi ajal muutusid deklasseerunud kihiks

provints <prov|`ints -intsi -`intsi 22e s> (ld provincia)
1. aj antiikajal Rooma võimule allunud maa väljaspool Itaaliat
2. haldusüksus mõnes riigis, maakond, kubermang
3. pealinnast vm suurtest keskustest kaugel asuv maakoht, eriti vastandina neile
4. teadusrajoneeringute üksus, nt taimegeograafias

quadrigatus [kvadrigaatus] (ld < quadriga neljahobuserakend) • aj Rooma hõberaha, millel oli neljahobuserakendi kujutis

raptus <r`aptus -e 11~9 s> (ld)
1. jur Rooma õiguses inimese, eriti naise röövimine
2. med märatsemishoog, äge haigushoog

res immobilis [rees immoobilis] (ld) • jur kinnisasi; Rooma õiguses kinnisvara. Vastand res mobilis

reskript <reskr|`ipt -ipti -`ipti 22e s> (ld rescriptum kirjalik vastus)
1. aj Rooma keisrite vastus õigusalastes küsimustes eraisikuile v ametiasutustele
2. riigipea vm kõrgema riigivõimu esindaja korraldus, otsus v tänukiri

res mancipi [rees mants·ipi] (ld) • aj, jur Rooma õiguses asjad (pms maa, orjad ja tööloomad), mille kohta võis omandiõiguse üle anda ainult kindlavormilise toiminguga (mancipatio)

res mobilis [rees moobilis] (ld) • jur vallasasi; Rooma õiguses vallasvara. Vastand res immobilis

res nullius [rees nullii˛us] (ld mitte kellegi asi) • jur Rooma õiguses omanikuta asi

rex [reks] (ld) • kuningas
rex sacrorum [reks sakroorum] • aj pühade (talituste v asjade) kuningas, Rooma riigi kõrgeimaid preestreid

romaantsement <+ tsem|`ent -endi -`enti 22e s> (< pn Rooma) • eh Rooma tsement, kiiresti kivistuv suure savisisaldusega sideaine; nüüdisajal peaaegu ei kasutata

Roma locuta est, causa finita est [rooma lokuuta est kausa finiita est] (ld) • „Rooma on kõnelnud, asi on lõpetatud“ (paavsti autoriteeti väljendav ütlus); piltl otsus on langetatud

romaniseerima <romanis|`eerima -eerib 28 v> (pr romaniser < ld Romanus Rooma-pärane)
1. Rooma kultuuri mõjualuseks muutma
2. romaaniks kujundama

romaniseeruma <romanis`eeruma 27 v> (< romaniseerima) • Rooma kultuuri mõjualuseks muutuma

romanist <roman|`ist -isti -`isti 22e s>
1. lgv romanistika eriteadlane, romaani keelte uurija
2. jur Rooma õiguse eriteadlane
3. kirj romaanikirjanik
4. kunst romanismi esindaja

rustika <rustika 1 s> (< ld rusticus lihtne, rohmakas)
1. eh konarpinnaliste, kuid sileda vuugiservaga kantkividest müüritis; olnud kasut eriti Rooma, renessanss- ja barokkarhitektuuris
2. trük kitsaste tähtedega suurtähtkiri

röömer <r`öömer -i 2e s> (sks Römer < holl roemer < pn Rooma) • aj rohelisest v pruunist klaasist X s-st pärit veinikarikas, muutusid XIX s tavalisteks veiniklaasideks

sella curulis [sella kuruulis] (ld vankritool) • aj kokkupandav, esialgu vankrile tõstetav elevandiluuga kaunistatud tool (Rooma magistraatidele (1))

senatus consultum [senaatus kons·ultum] (ld) • aj Rooma senati otsus; sai seaduse jõu pärast heakskiitmist rahvatribuunide poolt
senatus consultum ultimum [senaatus kons·ultum ultimum] (ld viimane) • aj senati erakorraline otsus, millega anti konsulitele äärmise ohu v kriisi korral piiramatu võim (II–I s eKr)

serenissimus [seren·issimus] (ld superl) • „hiilgavaim“ (üks Rooma keisrite tiitleist, hiljem üldse valitsevate vürstide aunimi)

si vivis Romae, Romano vivito more [si viivis roome romaano viivito moore] (ld) • kui elad Roomas, ela Rooma kombe kohaselt

solidus <solidus -e 11 s> (ld) • aj Rooma ja Bütsantsi kuldmünt; oli käibel XIII s-ni

S. P. Q. R. {lüh ld sõnadest senatus populusque Romanus Rooma senat ja rahvas} • aj lühend, mida kasutati Rooma riigi sümbolina müntidel, raidkirjadel jm

statuut <stat|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld statutum < statuere määrama, otsustama)
1. põhikiri, põhimäärus, põhialuseid määrav dokument
2. jur seadus v seadustik monarhistlikes riikides (nt Rooma impeeriumis, tänapäeval Suurbritannias)
3. pol rahvusvaheline kokkulepe mõne organi struktuuri ja tegevuse v eriseisundis territooriumi valitsemisviisi kohta
statuutmiil • pikkusühik Inglise mõõdusüsteemis, = 1609,4 m

sui iuris [su˛i juuris] , ka sui iuris homo [su˛i juuris homo] (ld iseenese isand) • vaba isik (Rooma õiguse järgi)

tertius [tertsius] (ld) • kolmas
tertius gaudens [tertsius gaudens] (ld) • kolmas, kes rõõmustab, kolmas, kellel on kasu kahe tülist
tertius interveniens [tertsius interv·eniens] (ld) • jur Rooma õiguses isik, kes liitub kahe isiku vahelises kohtumenetluses ühe poole positsiooniga

tetrarh <tetr|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr tetrarchēs < tetra- + archē võim) • aj antiikajal mingi maa-ala neljandiku valitseja, nelivürst; hellenismi ja Rooma keisririigi ajal väikese vasallriigi valitseja

tonsuur <tons|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld tonsura lõikamine, pügamine < tondere pügama) • paljakspöetud lagipea, katoliku vaimulike ja munkade tunnus Rooma riituses kuni a-ni 1965

toopika <toopika 1 s> (kr topikē < topos koht) • aj, kirj Vana-Kreeka ja -Rooma retoorikute õpetus, oskus leida ja tarvitada üldmõisteid ja endastmõistetavaid põhiväiteid tõestuse alusena ilukõnes käsitletava aine jaoks; piltl kõigile tuntud üldmõiste, kulunud mõte

trapetskapiteel <+ kapit|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< trapets) • arhit Bütsantsi ja Rooma ehituskunstis samba ülaosa, kapiteel, mille ristlõige on trapetsikujuline

triaarid pl <tri|`aar -aari -`aari 22e s> (ld triarii) • aj, sõj Rooma leegioni vanimad ja kogenuimad (kolmanda liini) sõjamehed, kes paljudel juhtudel otsustasid lahingu saatuse

triumfikaar <+ k`aar kaare kaarte 13 s> (< triumf), triumfivärav <+ värav -a 2 s> arhit
1. võidukaar, auvärav võiduka väepealiku v tähtsa sündmuse auks, esialgu auvärav Rooma väepealikuile
2. kirikuarhitektuuris kooriruumi ja pikihoonet ühendav kaar (hrl krutsifiksiga)

ultra posse nemo obligatur [ultra posse neemo obligaatur] (ld) • kedagi ei saa kohustada enamaks, kui ta on võimeline (Rooma õigusest)

untsiaal <untsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld uncialis tollikõrgune < uncia unts, toll) • esimene spetsiaalselt laisulele kohandatud ümarate tähtedega suurtähtkiri; tekkis III s Rooma majuskelkursiivist

urbi et orbi (ld (Rooma) linnale ja maailmale) • relig paavsti pöördumine Rooma linna ja kogu maailma poole; üldises tähenduses: kõigile, kogu maailmale

urbs (ld) • linn, eriti vanaaja Rooma pealinnana ja riigi keskusena
urbs aeterna [urbs et·erna] • igavene linn, Rooma

V
1. Rooma number 5
2. keem vanaadiumi tähis
3. füüs voldi tähis

valentinipäev <+ p`äev päeva p`äeva 22i s> (ld pn Valentinus, Rooma pühak) • sõbrapäev, 14. veebruar

vandalism <vandal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr vandalisme) • barbaarne kultuurivarade hävitamine; nähtus on nime saanud vandaalide järgi, kes a 455 eriti julmalt rüüstasid Rooma linna

veliidid pl <vel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld sg veles, gen velitis < velox kiire, väle) • aj, sõj ilma metallturvistikuta, kergerelvastuses Rooma sõdurid

videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat [vide˛ant konsules nee kvid rees puublika detrim·enti kapi˛at] (ld) • konsulid hoolitsegu (olgu valvel), et riik ei saaks mingit kahju (Rooma senatis senatus consultum ultimum’i vormel, millega anti konsuleile piiramatud volitused)

vikaar <vik|`aar -aari -`aari 22e s> (ld vicarius asetäitja < vice asemel)
1. relig ametisse pühitsetud vaimuliku asetäitja v abi; mitmesuguste vaimulike ametikandjate nimetus õigeusu ja katoliku kirikuis
2. aj hilises Rooma riigis diötseesi asevalitseja
3. aj Saksa riigis (Reichswikar 1806. a-ni) isik, kes valitses kroonitud riigipea puudumise korral

X • Rooma number 10