[VSL] Võõrsõnade leksikon

aeroobika <aeroobika 1 s> (ingl aerobics < kr aēr õhk + bios elu) • sport rütmikas kestusharjutuste sooritamine v tantsimine muusika saatel

akademism <akadem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< akadeemia)
1. kindlaksmääratud traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses, kirjanduses, kunstis, muusikas jm
2. kunst XVII–XIX s kunstisuund, mis järgis antiikaja ja renessansi eeskujusid

aplikaat <aplik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld applicatus külgnev), tähis z • mat üks kolmest koordinaadist (lisaks abstsissile ja ordinaadile), mis määravad punkti asendi ruumis koordinaadistiku suhtes
aplikaattelg • mat z-telg

appoggiatura [appodžiatuura] (it) • muus meloodiakaunistus (eellöök) pms XVII–XVIII s muusikas

avangardism <avangard|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr avant-gardisme < avangard) • kunst, kirj, muus mitme XX s kunstisuuna üldnimetus, modernismi äärmuslik väljendusvorm, ka kirjanduses ja muusikas eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund

barokk <bar|`okk -oki -`okki 22e s> (pr baroque < port barroco korrapäratu kujuga pärl), barokkstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> • kunst, kirj, muus XVI s lõpus Itaalia hilisrenessansist võrsunud ja XVII s keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil (ehituskunstis, kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas), mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine

bioakustika <+ ak´ustika 1 s> (< bio- + akustika) • biol bioloogia haru, mis uurib loomade hääli, helide vahendusel suhtlemist ja helilokatsiooni abil ruumis orienteerumist

bister <b`ist|er -ri 2e s> (pr bistre pruunikasmust) • kunst pruunikas orgaaniline ühend, mida saadakse pöögi v vaigupuu põletustõrvast ja nõest, XIV s kasut vesivärvina

desensibilisatsioon <+ sensibilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + sensibilisatsioon)
1. med organismi ülitundlikkuse vähendamine allergeeni toimimise suhtes; ka lokaalse (nt paljastunud dentiini) tundlikkuse vähendamine
2. fot säritatud filmi v fotoplaatide valgustundlikkuse vähendamine; võimaldab ilmutada tugevamini valgustatud ruumis

desinfektant <desinfekt|`ant -andi -`anti 22e s> (< desinfektsioon) • keem desinfitseeriv aine, kasut haigust tekitavate mikroorganismide hävitamiseks ruumides, instrumentidel või naha pinnal (bakteritsiidse toimega). Vt ka antiseptik

dimensioon <dimensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dimensio mõõtmine) • mõõde, keha suurust iseloomustav näitaja; mat ruumis v kujundis punkti asendi määramiseks vajalike koordinaatide arv, nt joonel on 1 dimensioon (pikkus), pinnal 2 dimensiooni (pikkus ja laius), kehal 3 dimensiooni (pikkus, laius ja kõrgus); füüs füüsikalise suuruse ühiku seos aluseks võetud mõõdusüsteemi ühikutega

dissonants <disson|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr dissonance < ld dissonans lahkheliline, kooskõlatu) • muus ebakõla, konsonantsi rikkumine tonaalses muusikas, helisuhe v heliühend, milles mõni heli ei sula teiste samaaegsetega üheks helimuljeks, vastand konsonants; piltl lahkheli, ebakõla, kellegi sõnade v käitumise mittevastavus konkreetsele olukorrale

džaiv <dž`aiv džaivi dž`aivi 22e s> (ingl jive) • muus 1950ndatel populaarseks saanud hoogne svingmuusikastiil; tants 1960ndatel võistlustantsust arenenud kindlal koreograafial põhinev rütmikas tants

ekspressionism <ekspression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr expressionnisme < expression väljendus, ilme < ld expressio väljendusrikkus) • kunst, kirj, muus vool Euroopa kujutavas kunstis, kirjanduses, muusikas ning lava- ja filmikunstis XX s; seadis esikohale kunstnikust enesest lähtuva idee ja tema elamuste väljendamise eksalteeritud, paatoslikus, fantastiliselt liialdatud kujunditega stiilis

elektromagnetlaine <+ laine l`aine 6 s> (< elektro- + magnet) • füüs ruumis lainena leviv elektromagnetväli

eurasianism <eurasian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euraasia) • fil, pol fil Vene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, mis käsitleb Vene tsivilisatsiooni ainulaadsust ja paratamatust Euraasias kui geopoliitilises ruumis; seisneb imperiaalses hegemoonias, õigeusklikus messianismis ja läänemaailmale vastandumises; 1920–30ndatel välisvene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, Nõukogude Liidus propageeris eurasianismi L. Gumiljov

eurütmia <eur`ütmia 1 s> (kr eurhythmia < eu- < rhythmos korrapärane liikumine, kord) • hea proportsioon (arhitektuuris); ühtlane rütm, kaunis väljenduslik tasakaal (muusikas, liigutustes ja tantsus, kõnes)

föjaan <föj|`aan -aani -`aani 22e s> (pr feuillant) • aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal a-tel 1791–92 tegutsenud, mõõdukat konstitutsioonilist monarhiat pooldanud klubi liige, föjaanide istungid toimusid tsistertslaste ordu Feuillants’i kongregatsiooni endise kloostri ruumides

gospel <g`osp|el -eli ~ -li 2e s> (ingl gospel evangeelium < good spell hea jutt) • muus USA neegrite rütmikas vaimulik laul, mida esitatakse soololauluna v solisti ja koori vahelduvlauluna (on mõjutatud bluusist ja džässist)

gravitatsioon <gravitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld gravitas raskus) • füüs raskusjõud, universaalne interaktsioon, mis avaldub kõigi kehade vastastikuses tõmbumises
gravitatsioonikiirgus • füüs ruumis lainena leviv gravitatsiooniväli
gravitatsiooniseadus • füüs kahe keha vaheline tõmbejõud on võrdeline nende massiga ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga (sõnastanud 1687. a Inglise teadlane I. Newton)
gravitatsioonivesi • geol vaba vesi, maakoores kivimite lõhedes, poorides jt õõntes leiduv tilkvesi, mis võib liikuda raskusjõu mõjul

impressionism <impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr impressionnisme < impression mulje < ld impressio sissevajutamine, mulje) • kunst, muus, kirj 1870ndatel Prantsusmaal tekkinud suund kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses, asetas rõhu looja põgusate muljete, hetkemeeleolude, -elamuste ja -tunnete jäädvustamisele

info <info 16 s> , informatsioon <informatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld informatio < ld kujustus, seletus)
1. teave; sõnum, teade, teated, andmed
2. fil peegeldus- ja regulatsiooniprotsessides esinev, ajas ja ruumis edasikanduv struktuursus v mitmekesisus
3. info informatsiooniteooria põhimõiste, kahe juhusliku muutuja statistilise sõltuvuse mõõt, ühik bitt

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

kameraaltööd pl <+ t`öö 26i s> (< keskld camera tuba < ld võlv < kr kamara) • sisetööd, välitöödel kogutud materjalide teaduslik läbitöötamine laboris, kabinetis vm ruumis

kammermuusika <+ muusika 1 s> (< kammer- + muusika) • muus ansamblile v sooloesitajale loodud instrumentaal- v vokaalmuusika (väikeses ruumis esitamiseks)

karamell <karam|`ell -elli -`elli 22e s> (pr caramel < hisp, port caramelo) • kok suhkru kuumutamisel tekkiv pruunikas siirupitaoline mass (suhkrukaramell); pruunistatud suhkrust, siirupist ja lisandeist kõva kompvek

karneool <karne|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Karneol < keskld corneolus < ld sarvjas, tugev < cornu sarv) • miner poolvääriskivi, kollakas, punakas v pruunikas kaltsedoni erim

klausuur <klaus|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld clausura < ld riiv, lukk < claudere sulgema)
1. arhit sulushoonestu; relig konvendile (2) reserveeritud kloostri osa
2. viibimine kinnises ruumis; eraldatus välismaailmast (eriti kloostris)

konditsioneer <konditsion|`eer -eeri -`eeri 22e s> (ingl (air) conditioner < ld condicio tingimus, olukord) • tehn kõnek kliimaseade, säilitab ehitises v ruumis ühtlase ja sobiva temperatuuri ja õhuniiskuse

koordinaat <koordin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ko- + ld perf partits ordinatus korrastatud, kindlaks määratud) • mat, geogr asukohaarv, üks arvudest, mis on aluseks punkti asukoha määramisel tasandil, pinnal v ruumis
koordinaatpink • tehn metallilõikepink detailide täppistöötluseks
koordinaattelg • mat üks koordinaatide alguspunkti läbivatest märgistatud sirgetest

kosmiline <kosmili|ne -se -st 12 adj> (kr kosmikos) • kosmosesse puutuv, kosmosest pärinev, maailmaruumi-
kosmiline geodeesia • astr, füüs geodeesia haru, mis käsitleb Maa tehiskaaslaste jm kosmoseobjektide kasutamist mõõdistamisel
kosmiline hajusaine • astr, füüs Päikesesüsteemis, galaktikates ja galaktikatevahelises ruumis olev taevakehadevaheline hõre tolmune ja gaasiline aine
kosmiline kiirgus • astr maailmaruumis suure kiirusega liikuvate laenguga osakeste (primaarkiirgus) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (sekundaarkiirgus) voog

krummhorn <kr`ummh|`orn -orni -`orni 22e s> (sks Krummhorn < krumm kõver + Horn sarv) • muus J-tähe kujuline topeltlesthuulikuga puhkpill, mida kasut pms XV–XVII s muusikas

kulak <kulak -u 2 s> (vn кулак rusikas < tat кул käsi) • aj bolševistliku ideoloogia järgi Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus jõukas talunik, kes kuulus likvideerimisele v väljasaatmisele

largo (it laialt) • muus väga aeglaselt, kõige pikaldasem tempo muusikas; väga aeglases tempos muusikapala v heliteose osa

lineaar <line|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld linearis joone-, joonte- < linea joon) • mat hüpertasand (kahe- v kolmemõõtmelises ruumis)

lookus <l`ookus -e 11~9 s> (< ld locus koht, paik) • mat teatavat tingimust täitvate punktide hulk tasandil v nende hulk ruumis; biol geeni asupaik kromosoomis

mambo <mambo 16 s> (hisp < haiti) • tants Ladina-Ameerika päritolu rütmikas, rumbat meenutav tants
mambotrumm • muus kahest künakujulisest eri helikõrgusega trummist koosnev pill, mida mängitakse sõrmede ja peopesadega

maneer <man|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr manière < ld manuarius käepärane, käsi-, käe- < manus käsi)
1. käitumisviis, komme, harjunud toimimisviis
2. ainestiku käsitluslaad (kirjanduses, muusikas, kunstis jne)

mansard <mans|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr mansarde < pn Fr. Mansart, Prantsuse arhitekt, 1598-1666) • arhit katusekorrus, mansardkatusega piiratud ruumis asetsev korrus
mansardkatus • eh murdpinnaline katus, mille all võib asetseda mansardkorrus v katusekamber

melanoom <melan|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< mela-) • med pigmentkasvaja, tumepruuni pigmenti melaniini valmistavatest rakkudest arenev pruunikas kasvaja

merengue [mer·enge] (hisp „besee“ < pr meringue) • tants Aafrikast pärit rütmikas tants, millele on omased veidi kandilised tantsusammud

meteoorkeha <+ keha 17i s> • astr planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ja võib meteoriidina maapinnale langeda

meteoriitika <meteoriitika 1 s> • astr teadus meteoriitidest, nende tekkest, koostisest, ehitusest, omadustest ning nähtustest, mis on seotud meteoorkehade liikumisega planeetidevahelises ruumis ja nende langemisega Maa pinnale

methemoglobiin <+ hemoglob|`iin -iini -`iini 22e s> (< meta- + hemoglobiin) • biol pruunikas verevärvnik, hemoglobiini ja hapniku väga püsiv ühend; normaalsetes tingimustes methemoglobiini veres ei leidu, kuid seda võib tekkida mürgistuste puhul

mikrokliima <+ kliima 16 s> (< mikro- + kliima)
1. suhteliselt ühtlaste maastikukomponentidega väiksema ala (faatsiese) kliima iseärasused
2. õhuniiskuse, -temperatuuri jm olud piiratud ruumis (toas, tootmishoones jm)
3. piltl omavahelised suhted (nt kollektiivis, perekonnas)

modernism <modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< modernne)
1. kirj, kunst, muus uuenduslikkust taotlev suund, mis kujunes välja XX s alguse kirjanduses, kunstis ja muusikas (abstraktsionism, dadaism, ekspressionism, kubism, pop art jt)
2. relig XIX s lõpus katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

moodus <moodus -e 9 s; m`oodus -e 11~9 s> (ld modus mõõt, määr, viis, harmoonia, meloodia) viis, laad
1. fil olemise laad, viis, kuidas atribuut avaldub (nt kui ruumiline ulatuvus on materiaalse asja atribuut, siis konkreetne kuju on moodus)
2. lgv kõneviis, näitab kõneleja suhet öeldavasse ja öeldava suhet tegelikkusega, vt ka indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv, konjunktiiv1, optatiiv, potentsiaal
3. muus helilaad; keskaegne diatooniline helilaad v hilisemas muusikas selle analoog; XX s muusika kõrgusvormel; modaalnoodikirjas rütmivormel; seeriamuusikas kõrgus-, vältus-, tugevus- vm rida

mumio <mumio 1 s> (vn мумиё < prs mūm vaha) • Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik, mäevaha ehk mäepalsam, must v pruunikas meeldiva lõhnaga aine, kasut rahvameditsiinis

nomos <nomos -e 9 s> (kr) aj
1. kohustav, üldkehtiv ja püsiv elunorm Vana-Kreekas, laiemas tähenduses hõlmas ka teiste rahvaste kombeid ja tavasid
2. Vana-Kreeka seadusandlike komisjonide otsus
3. fil Vana-Kreeka filosoofias maailma- v loodusseadus
4. muus kreeka muusikas meloodiamall, mille alusel muusikud improviseerivad, algselt kultuselaul

ordinaat <ordin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld ordinatus korrastatud, määratud) • mat üks kahest (kolmest) koordinaadist, mis määravad punkti asendi pinnal (ruumis) koordinaadistiku suhtes

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunkt • muus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

pendentiiv <pendent|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr pendentif < ld pendere rippuma) • arhit kuplit kandev võlvkaar, vikkel, sfäärilise kolmnurga sarnane müüriosa kuppelvõlvi seostamiseks kvadraatse ruumiga

postmodernism <+ modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + modernism)
1. fil üldnimetus XX s viimase kolmandiku mitmele filosoofilisele vaatele, mis vastanduvad Descartes’ist alanud modernistlikule filosoofiale; leitakse, et ei ole enam absoluutset filosoofilist tõde ega objektiivsust, kõik vaated on vaid tõlgendused
2. 1960–70ndatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filmis, teatris; postmodernismi iseloomustab määramatus, pluralism, kõigi mõistete ja väärtuste lammutamine

pretsessioon <pretsessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld praecessio eelkäimine, eelnevus < ld praecedere eel käima) • astr võrdpäevsuspunktide nihkumine piki ekliptikat vastassuunas Päikese näivale liikumisele; füüs keha (nt vurri) pöörlemine ümber mingi teise, ruumis paigal oleva telje

pügmeed pl <pügm`ee 26i s> (< kr Pygmaioi, müütiline kääbusrahvas Aafrikas, „küünrapikkused“ < pygmē rusikas, küünar) • antr Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas elavate kääbusrahvaste üldnimetus; pügmeede keskmine kasv ei ületa 150 cm

raadiolevi <+ levi 17 s> • tehn konkreetse raadiosaateseadme või raadiosaateseadmete süsteemi poolt kõigile ühilduvatele raadiovastuvõtjatele levitatav raadiosignaal; (raadiosaateseadme väljundist lähtuva) raadiokiirguse elektromagnetilisest päritolust tulenev võime ruumis lainena edasi kanduda

raaga <raaga 16 s> (sanskr rāga) • muus India klassikalises muusikas 5–7-heliline meloodiavormel, millel on kindel rütmika ja iseloom

reeper <r`eeper -i 2e s> (pr repère tähis)
1. geod seina v pinnasesse paigaldatav geodeetiline kõrgusmärk
2. sõj märk v tähis, mille pihta toimub raskerelvade sisselaskmine, enne kui tuli tegelikule sihtmärgile suunatakse
3. mat süsteem, mille alusel määratakse punkti koordinaadid tasandil v ruumis

reministsents <reminists|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld reminiscentia meeldetuletus)
1. ähmane mälestus, (ununenu) meenumine
2. psühh mälu iseärasus: õpitu meenub mõne päeva pärast kergemini kui kohe pärast õppimist
3. kirj võõra teose järelkaja poeesias, muusikas jm; hrl ebateadlik laenamine, vt ka allusioon, plagiaat

reverberatsioon <reverberatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reverberare tagasi lööma) • füüs järelkõla, heli korduvast peegeldumisest ja hajumisest põhjustatud sumbumine ruumis
reverberatsiooniaeg • füüs järelkõlakestus, aeg, mille kestel helirõhk pärast heli järsku lakkamist väheneb ühe tuhandikuni
reverberatsioonikamber • füüs akustilisteks mõõtmisteks ühtlase helivälja tekitamise ruum

riff2 <r`iff rifi r`iffi 22e s> (ingl) • muus korduv lühifraas muusikas, eriti džässis

rodoniit <rodon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< rodo-) • miner trikliinses süngoonias kristallunud roosa, punakas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, mangaansilikaat; kasut dekoratiiv- ja poolvääriskivina, ka mangaani tootmiseks

rokokoo <rokok`oo 26i s> (pr rococo < rocaille kivikestest ja teokarpidest ornament) • kunst, arhit, muus barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis ning muusikas (galantne stiil); tekkis XVIII s ning saavutas õitseaja Prantsusmaal Louis XV ajal

rutiil <rut|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld rutilus punakas) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud pruunikas v punakas teemandiläikeline mineraal, titaanoksiid; oluline titaanimaak

salsa <salsa 16 s> (hisp soust)
1. kok vürtsikas Mehhiko päritolu kaste, sisaldab tšillit ja tomateid
2. tants, muus Ladina-Ameerika päritolu rütmikas ⁴/₄-taktimõõdus tants (segu rumbast, džässist ja bossanoovast)

samarskiit <samarsk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70) • miner monokliinses süngoonias kristallunud pruunikas kuni must radioaktiivne oksiidmineraal, mis sisaldab tantaali, nioobiumi, uraani, samaariumi jt haruldasi elemente

seeria <s`eeria 1 s> (ld series rida) • sari, samalaadsete esemete v nähtuste rida v rühm; ühise temaatika vm tunnuse poolest kokkukuuluvate ühesuguse kujundusega teoste kogu; geol regionaalse stratigraafilise liigestuse üksus
seeriamuusika • muus nüüdismuusika liik, mis põhineb seeriatehnikal: peale helide kõrguse võib helilooja allutada põhireale e seeriale helide pikkuse, tugevuse, tekitamise viisi, tämbri ja lähtekoha ruumis
seeriatootmine • maj saritootmine, toodete valmistamine ühetüübiliste korduvate partiide kaupa

sideriit <sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sidēritēs raudne, rauast < sidēros raud)
1. miner trigonaalses süngoonias kristallunud hall kuni pruunikas mineraal, raudkarbonaat, tähtis rauamaak; Eestis leidub vähesel määral savides ja aleuroliitides
2. pl astr raudmeteoriitide üldnimetus; sideriidid koosnevad peaaegu 100%-liselt niklisisaldusega rauast

smitsoniit <smitson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Smithson, Inglise mineraloog, 1765–1829) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud valge, rohekas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, tähtis tsingimaak, looduslik tsinkkarbonaat; Eestis esineb harva siluri karbonaatkivimeis

sprinkler <spr`inkler -i 2e s> (ingl < sprinkle piserdama) • isetoimivalt rakenduv piserdi ruumis puhkenud tulekahju kustutamiseks ja häiresignaali andmiseks

squash [skwašš] (ingl) • sport seinatennis, tennisesarnane pallimäng, mida mängitakse neljast küljest piiratud ruumis (9,75 × 6,4 m); mängitakse reketiga palli vastu seina lüües

stellaraator <stellar`aator -i 2e s> (ingl stellarator < stellaarne) • füüs magnetpüünis, millega on võimalik kõrgetemperatuurilist plasmat (3) pikemat aega piiratud ruumiosas hoida

stereomeetria <+ m`eetria 1 s> (< stereo- + -meetria) • mat ruumigeomeetria, elementaargeomeetria osa, mis käsitleb ruumilisi kujundeid ja nende vastastikust paiknemist ruumis

žanr <ž`anr -i 2e s; ž`anr žanri ž`anri 22e s> (pr genre liik < ld genus päritolu, liik) • kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud esitamis- v kujutamisvorm (nt kirjanduses romaan, novell1 jne, kunstis natüürmort, olustikumaal jne, muusikas laul, kantaat, kvartett jne)
žanrimaal • kunst olustikumaal, inimesi nende igapäevases ümbruses ja tegevuses kujutav maal

tabuun2 <tab|`uun -uuni -`uuni 22e s> (sks Tabun, tehissõna) • keem, sõj ründemürk, väga mürgine värvuseta v nõrgalt pruunikas vedelik, mis kahjustab kesknärvisüsteemi

tenor <tenor -i 2e s> (it tenore) muus
1. kõrgeim meeshääl (tenorid liigitatakse hrl lüürilisteks ja dramaatilisteks tenoriteks); sellise häälega laulja; vastav häälerühm kooris
2. keskaegses muusikas kontrapunktilise heliteose juhthääl
3. puhkpilliorkestris kasutatav vaskpuhkpill
tenorivõti, ka c-võti, do-võti • muus noodivõti, mis määrab esimese oktavi do asukoha neljandal noodijoonel

torso <torso 16 s> (it < juurikas, südamik) • kunst peata ja jäsemeteta inimfiguur; võib olla lõhutud, ebatäielikult säilinud, lõpetamata jäänud või ka sellisena kavandatud

tsivilisatsioon <tsivilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld civilisatio < ld civilis kodaniku) • mingil ajaloo arengu astmel v suhteliselt suletud suures geograafilises ruumis olev inimühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon); nüüdisteadus peab võimalikuks ka Maa-väliseid e kosmosetsivilisatsioone

universum <univ`ersum -i 2e s> (ld kogu maailm, kõiksus) • maailmakõiksus, kosmoloogia uurimisobjektina ajas ja ruumis toimuda võivate sündmuste maailm. Vt ka makrokosmos

vaakum <v`aakum -i 2e s> (ld vacuum tühjus < vacuus tühi)
1. õhutühi v hõrendatud gaasiga ruum
2. füüs gaasi olek kinnises ruumis atmosfäärirõhust madalamal rõhul; gaasi olek ülihõredas kosmilises keskkonnas; välja v väljade süsteemi põhiolek, st väikseima energiaga kvantolek
3. piltl tühjus

vektor <v`ektor -i 2e s> (< ld vector kandja)
1. mat suurus, millel on ruumis siht, suund ja pikkus; geomeetriliselt esitatav suunatud lõiguna; vektorruumi element
2. biol siirutaja, haigusetekitajate edasiandja taimedele v loomadele

vestibulaarelund <+ elund -i 2e s> (< ld vestibulum eeskoda) • anat tasakaaluelund, sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund

ägiriin <ägir|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Ęgir, Islandi merejumal) • miner pürokseenide hulka kuuluv monokliinses süngoonias kristallunud rohekasmust, harvem pruunikas mineraal, leelispürokseen. Vt ka pürokseenid