[VSL] Võõrsõnade leksikon

ambient [ämbient] (ingl ümbritsev) • muus algselt tavapärase popmuusika skeeme ignoreeriv muusikavool, mille kompositsioonides puudub nii salmi-refräänilisus, kulminatsioon kui ka traditsiooniline lõpposa; hiljem üks elektronmuusika popharudest, millel on rõhutatult ruumiline kõlapilt

distants <dist|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld distantia < distare eraldi seisma)
1. ruumiline v ajaline vahemaa; pikivahe, vahekaugus
2. sõj rivis v lahingukorras üksteise taha paigutatud sõdurite v kolonniosade vahemaa; laskekaugus
3. sport vahemaa võistlejate vahel poksis, maadluses, vehklemises jm; võistlusmaa pikkus
4. piltl positsioonist, east vms tingitud reserveeritus, teatav tagasihoidlikkus suhtlemises
distantsjuhtimine • eemaltjuhtimine, seadmete elektriline juhtimine ja kontrollimine piiratud kauguselt
distantspolt • tehn mõlemast otsast keermestatud ja tugikraedega varustatud polt
distantssütik • sõj van viitsütik

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

komplementaarsus <komplement`aarsus -e 11~9 s> (< komplementaarne) • biol makromolekulide v nende osade struktuuri ruumiline vastavus (täiendavus), millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja spetsiifiline seondumine

kompositsioon <kompositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld compositio kokkuseadmine; korrastamine) kokkuseade, ülesehitus
1. kirj teose koostisosade süsteem, nende seostatus tervikuks
2. kunst teose vormiline ja ruumiline ülesehitus; mitmefiguuriline vm keerukama ülesehitusega kujutava kunsti teos
3. lgv liitsõnamoodustus, sõnade liitmine
4. muus heliteos, helind, ka selle ülesehitus; heliloominguõpetus, kompositsiooniõpetus

moodus <moodus -e 9 s; m`oodus -e 11~9 s> (ld modus mõõt, määr, viis, harmoonia, meloodia) viis, laad
1. fil olemise laad, viis, kuidas atribuut avaldub (nt kui ruumiline ulatuvus on materiaalse asja atribuut, siis konkreetne kuju on moodus)
2. lgv kõneviis, näitab kõneleja suhet öeldavasse ja öeldava suhet tegelikkusega, vt ka indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv, konjunktiiv1, optatiiv, potentsiaal
3. muus helilaad; keskaegne diatooniline helilaad v hilisemas muusikas selle analoog; XX s muusika kõrgusvormel; modaalnoodikirjas rütmivormel; seeriamuusikas kõrgus-, vältus-, tugevus- vm rida

multipool <multip|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< multi- + kr polos poolus) • füüs laengute (pooluste) süsteem, millel on kindel ruumiline sümmeetria

profileering <profileering -u 2 s> (< profileerima)
1. tehn profiilitud e profileeritud osa
2. arhit eenduva arhitektuurielemendi (näiteks karniisi) ruumiline kujundus

res extensa [rees ekst·ensa] (ld) • ulatuv e ruumiline asi; fil vaimne substants (Descartes). Vt ka res cogitans

spatsiaalne <spatsi`aal|ne -se 2 adj> (ingl spatial < space maailmaruum < ld spatium koht, vahemaa, ulatus) • avaruumi e kosmosesse puutuv; ruumiline

spiraal <spir|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld spiralis < ld spira käänd, looge)
1. ühe punkti ümber järk-järgult suurenevaid keerde moodustav tasandiline joon
2. kruvijoon, telgjoont keerdudena ümbritsev ruumiline joon; sellise kujuga juhe v vedru
3. kunst keermekujuline ornament
4. med rasestumise vältimiseks kasutatav mehaaniline vahend

steer <st`eer steeri st`eeri 22e s> (pr stère < kr stereos tugev, kõva; ruumiline) • (puude) mahu mõõtühik (1 m³)

steeriline <steerili|ne -se -st 12 adj> (ingl steric ruumiline < kr stereos, vt stereo-) • ruumilisuse, paigutuse ja mahukusega seonduv
steeriline efekt • keem reaktsioonikeskme läheduses asetsevate aatomite v aatomirühmade mõju keemilisele reaktsioonile, mis seondub nende ruumilise asetuse ja mahuga

stereo- (< kr stereos tugev, kõva; ruumiline) • ruumiline, ruumi-

stereofilm <+ f`ilm filmi f`ilmi 22e s> (< stereo- + film) • film kolmedimensiooniline film; kujutise ruumilisuse tajumist võimaldav, ruumiline

stereofoto <+ foto 16 s> (< stereo- + foto) • fot stereofotograafia teel saadud päevapilt, ruumiline foto

stseen <sts|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld scaena teatrilava < kr skēnē telk; teatrilava)
1. teater, kirj lavateose väikseim ühtne osa, etteaste; sündmus, episood, (elu)pilt
2. info vaadeldav ruumiline tööala selles asuvate objektidega
3. piltl tüli, riid

tekstuur <tekst|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld textura kootud riie, kude < texere kuduma)
1. pinna struktuur, (puidu) toim, süü, kiri
2. geol siseehitus, kivimit moodustavate mineraalosakeste ruumiline (kihiline, kildaline jne) paigutus
3. füüs, keem toim, materjali ehituslaad, pinnafaktuur
4. trük XIII s-st pärit kõrge gooti kiri
5. muus → faktuur (1)