[VSL] Võõrsõnade leksikon

argüraspiid <argürasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pl argyraspides hõbekilbikandjad < argyros hõbe + aspis kilp) • aj raskerelvastuses eliitüksuse sõdalane Aleksander Suure sõjaväes, kandis hõbedaga kaetud kilpi

armeelane <arm`eela|ne -se -st 12~10? s> • sõj armeesse kuuluv sõjaväelane

berdaanipüss <+ p`üss püssi p`üssi 22e s> , berdanka <berd´anka 16 s> (vn берданка < pn H. Berdan, USA sõjaväelane, 1824–1893) • sõj, aj H. Berdani konstrueeritud ühelaenguline vintpüss, oli kasutusel Vene sõjaväes XIX s 2. poolel

demobilisatsioon <+ mobilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + mobilisatsioon) • sõj relvajõudude ja ka teatud majandusharude üleviimine sõjaseisukorrast rahuolukorda; sõjaväelase vabastamine tegevteenistusest reservi v erru saates. Vastand mobilisatsioon

detsimatsioon <detsimatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld decimatio) • vähendamine ¹/₁₀ võrra; aj iga kümnenda isiku hukkamine (karistusviis sõjaväes); iga kümnenda isiku karistamine süüdlase mitteleidmise korral

dislokatsioon <+ lokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< dis- + lokatsioon)
1. füüs kristallivõre defekt, mis moodustub aatomi suurusjärgus olevate defektide kuhjumisest piki mingit joont kristalli sees
2. sõj sõjaväeosade ja -asutuste rahuaegne paiknemine linnakuis, laagreis jm
3. geol siire, (lasumus)rike maakoore kihtide loomulikus asendis, mille tagajärjel võivad tekkida kurrud, murrangud, ülangud, alangud, nihked, käänded
4. mer sõjalaevastiku üksuste paigutus sadamate järgi alaliselt v ajutiselt
5. med nihe, väärasetumine, nt luuotste dislokatsioon murdumisel v nihestusel

frits <fr`its fritsu fr`itsu 22e s> (< sks pn Fritz, mehenimi, mugandus tüüpilisest saksa eesnimest Friedrich) • Saksa sõjaväelase halvustav nimetus

füsiljee <füsilj`ee 26i s> (pr fusilier < fusil (ränilukk)püss) • aj, sõj ränilukkpüssiga v vintpüssiga sõdur XVII–XIX s (algselt Prantsuse sõjaväes)

garnison <garnison -i 19 s> (pr) • sõj asulas v muul piiritletud alal püsivalt v ajutiselt asuvad sõjaväeosad ja -asutused tervikuna; kindluse v kaitseehitise väeosa

hansa1 <hansa 16 s> (sks Hanse < germ k-d sõjasalk, jõuk) • aj kaupmeeste ühing keskajal; nende baasil kujunes Hansa Liit, Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinnade liit XII–XVI s

hauptman <h`auptman -i 2e s> (sks Hauptmann) • sõj ohvitseri auaste Saksa sõjaväes, vastab kapteni auastmele

hiparhia <hip`arhia 1 s> (kr hipparchia < hiparh) • aj ratsaväeüksus Makedoonia sõjaväes ja hellenismi aja väekoondistes

hornist <horn|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Hornist < Horn sarv) • muus, sõj sõjaväeosa v -laagri sarvepuhuja, signalist

horunži <hor´unži 16 s> (vn хорунжий < poola chorąży) • aj, sõj algul lippur mitme slaavi riigi sõjaväes; nooremohvitseri auaste endisaegses Venemaa kasakaväeosas, vastas kornetile ratsaväes ja alamporutšikule jalaväes; Poola sõjaväes allohvitser

intendant <intend|`ant -andi -`anti 22e s> (pr < ld intendere tähelepanu pöörama) • kõrgem ülevaataja, üldjuht; aj Prantsusmaal kuni revolutsioonini XVIII s lõpus laiade võimupiiridega provintsivalitseja; sõj varustusülem, väeosade ja sõjaväeasutuste toitlustus-, rõivastus- jm varustuse küsimustega tegelev sõjaväelane

interneerima <intern|`eerima -eerib 28 v> (pr interner < ld internus sisemine) pol
1. kellegi vabadust piirates valve alla elama paigutama; sõj sõdiva riigi territooriumil elavaid vaenlasriigi kodanikke vahistama ja sõja lõpuni kinni pidama
2. sõj neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelasi, laevu v lennukeid kinni pidama ja relvitustama

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpus • sõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kanoniir <kanon|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn канонир < pr canonnier < canon suurtükk) • sõj suurtükiväe reamees mõne riigi sõjaväes

kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor

kasakas <kasaka|s - 2 s> (vn казак < trg kazak vaba inimene)
1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal XV–XVII s, ka hilisem nende alade asukas; XVIII s neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane
2. van valla- v mõisakäskjalg

kask <k`ask kaski k`aski 22e s> (pr casque < hisp casco kolju; raudkübar) • (sõjaväelase, tuletõrjuja) metallkiiver

kindralfeldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (< kindral- + feldmarssal) • sõj, aj kõrgeim sõjaväeline auaste Saksa, Austria ja Vene maaväes; võeti kasutusele Saksamaal XVI s, Vene sõjaväes kehtis 1699–1917

kolonel <kolonel -i 19 s> (pr colonel < it colonnello < colonna kolonn (sõdureid)) • sõj vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes (ka Eesti Vabariigis)
kolonelleitnant • majori ja koloneli vaheline vanemohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes

komissar <komissar -i 19 s> (pr commissaire < keskld commissarius volinik < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. eriülesannetega ametnik, enamasti valitsuselt erivolitused saanud isik
2. politsei, sõjaväeosa vm juht

kompanii <kompan`ii 26 s> (pr compagnie, ingl company < keskld companium < kom- + ld panis leib), lüh Co., Comp.
1. selts, seltsing
2. aj kaubakompanii, kaubaselts
3. maj ühisettevõte v aktsiaselts tööstuses, kaubanduses, panganduses, transpordis, kindlustuses, teeninduses jm majandusharudes; väike ühing
4. sõj mõne riigi sõjaväes jalaväe ja soomusväe taktikaline ning haldus-majanduslik allüksus (100–250 meest)

kontradmiral <+ admiral -i 19 s> (pr contre-amiral) • sõj madalaim admirali auaste (vastab kindralmajorile maaväes); selles auastmes sõjaväelane

konvoi <konv`oi 26 s> (pr convoi < kon- + ld via tee) • relvastatud saate- v kaitsesalk v saatev sõjaväelane, saatevalve; sõja ajal kauba-, transpordi- jm laevu saatvate sõjalaevade ja lennukite grupp

leitnant <l`eitn|`ant -andi -`anti 22e s> (pr lieutenant „asetäitja“) • sõj paljude riikide sõjaväes üks nooremohvitseri auastmeid

liinur <l`iinur -i 2e s> (< liin) • sõj sõjaväelane, kes tähistab paraadil lipukesega väeosade liikumisjoont ja üksuste vahemaad

major <major -i 2e s> (< ld maior suurem, vanem) • sõj ohvitseriauaste paljude riikide sõjaväes; esimene vanemohvitseri auaste

manööver <man`ööv|er -ri 2e s> (pr manœuvre < ld manu käega + opera töö) • kavakindel liikumine v liikumiste kombinatsioon, ümberpaigutamine (nt transpordivahendi); sõj sõjaväeosade, ka laevade ja lennukite plaanipärane ümberpaigutus soodsama positsiooni saavutamiseks; rahuaegne taktikaline väeharjutus sõjaolukorraga võimalikult sarnanevais tingimusis; piltl kaval toimimisviis, osav võte

marketender <market`end|er -ri 2e s> (sks Marketender < it mercatante < mercato turg)
1. vt markitant
2. II maailmasõja ajal Saksa sõjaväes markitandilt saadud v ostetud lisatoidupakk

markitant <markit|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Marketender < it mercatante kaubitseja < mercato turg) • aj marketender, sõjaväega kaasas käinud toidu- ja tarbeainete müütaja

marodöör <marod|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr maraudeur) • sõj lahinguväljale jäänud surnuilt ning haavatuilt väärtesemeid rööviv isik; röövimisega tegelev sõjaväelane, hrl väejooksik; piltl spekulant, hangeldaja

marssal <m`arssal -i 2e s> (pr maréchal < keskld marescallus, marescalcus talliülem < frangi marhskalk < marh hobune + skalk sulane) • aj algselt kuninga õukonda kuuluv ametiisik keskaegsel Prantsusmaal; sõj kõrgeim sõjaväeline auaste paljude riikide sõjaväes; selles auastmes isik
marssalikepp • väärismetalli ja kalliskividega kaunistatud lühike sau, marssali auastme ja võimu sümbolina

opritšnina <opr`itšnina 1 s> (vn опричнина < опричь lisaks, peale) • aj Vene tsentraliseeritud riigivõimu tugevdamiseks tsaar Ivan IV ajal a-tel 1565–72 rakendatud erakorraliste abinõude süsteem; ka tsaari valdused koos riigiasutuste ja sõjaväega

raport <raport -i 2e s> (pr rapport) • ametlik ettekanne, teadaanne v aruanne; suuline v kirjalik ettekanne kõrgemale isikule v instantsile; sõjaväelase määrustikukohane ettekanne ülemusele

reaktiivmürsk <+ m`ürsk mürsu m`ürsku 22e s> • sõj reaktiivmootoriga mittejuhitava raketi nimetus mõne riigi, sh Nõukogude sõjaväes

remontöör <remont|`öör -ööri -`ööri 22e s> (vn ремонтёр < pr remonte hobuste vahetus) • aj, sõj Vene tsaaririigi sõjaväes ohvitser, kes hoolitses uute hobuste ostmise eest väljalangenud hobuste asemele

réveil [rev·ej] (pr) • ärkamine; sõjaväes äratussignaal

samurai <samur`ai 26 s> (jpn) • aj Jaapani üliku relvastatud kaaskonna liige; hiljem kutseline sõjaväelane, kes allus väga karmidele reeglitele

seersant <s`eers|`ant -andi -`anti 22e s> (pr sergent < keskld serviens < ld servire teenima) • sõj allohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes, ka Eesti kaitseväes; allohvitseride üldnimetus; jur, aj Prantsusmaal kohtutäitur

tabor <tabor -i 2e s> (ung tábor < trg tabur teatav sõjaväeosa) • mustlaslaager; aj välilaager, sõjaväelaager (venelastel, tšehhidel jt)

tsentuurio <tsent`uurio 1 s> (ld centurio) • aj Vana-Rooma sõjaväes tsentuuria (2) ülem

tsesarism <tsesar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • pol rahva suveräänset võimu põhimõtteliselt tunnustav, kuid tegelikult sõjaväele toetuv diktatuurivalitsus, nt Napoleon I ajal Prantsusmaal; vastav ideoloogia

tšaako <tšaako 16 s> (ung csákó) • tekst kõrge lamedapõhjaline nahast v vildist nokkmüts mõne Euroopa riigi sõjaväes XIX s, alguses Ungaris

tuuba <tuuba 16 s> (ld tuba) • aj sirge toruga sõjapasun Vana-Rooma sõjaväes; muus nüüdisajal madalaima häälega vaskpuhkpill, millel on kooniliselt ovaalseks keeratud toru, lai kõlalehter, ventiilistik ja lame kausshuulik

veltveebel <+ v`eeb|el -li 2e s> (sks Feldwebel) • sõj allohvitser mõne riigi sõjaväes

vexillum [veks·illum] (ld) • aj Vana-Rooma sõjaväes maniipulite lipp