[VSL] Võõrsõnade leksikon

air [eer] (pr viis, meloodia < õhk) muus
1. aj mõningate vokaalvormide nimetus XVI–XVIII s
2. instrumentaalpala (nt süidi osa)

allemande [alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke ⁴/₄- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa

anno (ld annus aasta, ablatiivi vorm) • aastal
anno ante Christum [anno ante kristum] , lüh a. a. C., anno ante Christum natum [anno ante kristum naatum] , lüh a. a. C. n. • aastal enne Kristuse sündi
anno Christi [anno kristi] , lüh a. C. • Kristuse aastal, esimesel aastal pärast Kristuse sündi
anno currente [anno kurr·ente] , lüh a. c. • käesoleval aastal
anno Domini , lüh A. D., a. D. • Issanda aastal (kasut vanades kroonikates jm)
anno mundi • maailma aastal, aastal pärast maailma loomist
anno post Christum natum [anno post kristum naatum] , lüh a. p. C. n. • aastal pärast Kristuse sündi
anno urbis , lüh a. u., anno urbis conditae [anno urbis kondite] , lüh a. u. c. • aastal pärast linna (st Rooma) asutamist

ante Christum [ante kristum] (ld enne Kristust), lüh a. Chr., a.C., ante Christum natum [ante kristum naatum] (ld enne Kristuse sündi), lüh a. Chr. n. • enne kristliku ajaarvamise algust

burree <burr`ee 26i s> (pr bourrée) • folkl vana Prantsuse kiire ringtants; XVII s sai paaristaktimõõdus sünkopeeritud rütmiga õukonnatantsuks; muus instrumentaalmuusikas süidi osa

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

greemium <gr`eemium -i 19~2e s> (keskld gremium < ld süli, rüpp) • kogu, koondis, kolleegium

kriminaalkaristus <+ karistus -e 11 s> (< kriminaalne) • jur riikliku sunni vahend, mida vastavalt seadusele kohaldatakse isiku suhtes, kelle kohus on mõistnud süüdi kuriteo toimepanemises

laptop [läptop] (ingl laptop (computer) < lap süli + (desk)top (laua)plaat) • info sülearvuti, väike kerge sisetoitega kandearvuti

menuett <menu|`ett -eti -`etti 22e s> (pr menuet < keskpr peen, õrn) • tants vana Prantsuse tants mõõdukas ¾-taktimõõdus; muus vastavas vormis muusikapala; ka süidi, sonaadi või sümfoonia osa

nidifuug <nidif|`uug -uugi -`uugi 22e s> (< ld nidus pesa + fugere pagema) • zool pesahülgaja, lind v imetaja, kes varsti pärast munast koorumist v sündi lahkub pesast

perinatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< peri- + ld natus sündinud + -loogia) • med arstiteaduse haru, mille uurimisobjektiks on ema ja lapse tervis enne sündi, sünnituse ajal ning pärast seda

post Christum natum [post kristum naatum] (ld), lüh p. Chr. n. • pärast Kristuse sündi (s.o meie ajaarvamise järgi)

rigodoon <rigod|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr rigaudon) • folkl, tants eeltaktiga kiire kaheosalises taktimõõdus vanaaegne Provence’i tants; muus selle muusika (ka süidi osana)

saraband <sarab|`and -andi -`andi 22e s> (hisp zarabanda) • tants aeglane pidulik XVII–XVIII s moes olnud Prantsuse seltskonnatants, mis on pärit Hispaaniast; muus ka süidi osa

sitsiliaana <sitsiliaana 16 s> (it siciliana) • folkl, tants Sitsiilia karjuste laul ja tants ⁶/₈- v ¹²/₈-taktimõõdus; muus stiliseeritult (XVIII s) süidi osa

talioon <tali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld talio, gen talionis kättetasumine) • aj iidne õigusemõistmise põhimõte: süüdlasele tekitati karistusena samasugune kahju nagu see, mille tekitamises ta oli süüdi (n-ö silm silma, hammas hamba vastu)

teodiike <teodiike 16 s> (pr théodicée < kr theos jumal + dikē õigus, õiglus) • fil, relig eriti XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline suund, mis õigustas Jumalat, väites, et maailmas leiduvas kurjuses pole Jumal süüdi

toise [tu·az] (pr süld) • Vana-Prantsuse pikkusühik, 1 toise = 1,949 m