[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

Sõnastikust • Pikem tutvustus • dict.vsl@eki.ee •

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

alveolaar <alveol|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • lgv somphäälik, konsonant, mille hääldamisel läheneb keeletipp ülemistele hambasompudele

alveool <alve|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • anat somp
hambaalveoolid pl • õõnsused lõualuus, milles asetsevad hambajuured
kopsualveoolid pl • muljad moodustised kopsus
näärmealveoolid pl • mullid sombuliste näärmete otstes

ekskavatsioon <ekskavatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr excavation < ld excavatio lohk, õõnsus) • mäend maavara väljakaevamine (lõhkamistööde v sobivate masinate abil); med õõnestis, süvend

fossa (ld) • anat auk, süvend, lohk

fovea [fove˛a] (ld) • anat lohk; süvend

karstilehter <+ l`eht|er -ri 2e s> (< karst) • geogr tavaline karstivorm; pindmine v setete alla mattunud korrapäratu koonusjas, liua- v vannitaoline süvend

kokpit <k`okp|`it -iti -`itti 22e s> (ingl cockpit)
1. mer kajutist tagapool asuv pealt lahtine süvend tüürimehe või meeskonna jaoks
2. tehn võidusõiduauto juhi istumiskoht
3. lenn → kabiin

kromoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kromo- + -liit) • kunst kõva glasuurimata keraamikatoode, mille süvendid on täidetud erivärvilise massiga

krüpt <kr`üpt krüpti kr`üpti 22e s> (kr kryptē)
1. maa-alune koobaskäik antiikajal
2. kiriku maa-alune võlvkäik, maa-alune kabel v matusepaik, reliikviate hoiukoht kiriku koori all keskajal
3. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis

kuluaarid pl <kulu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr couloirs)
1. kõrvalruumid v koridorid, eriti parlamendihoones; piltl asjaomased ringkonnad
2. geogr järskudel taimkatteta nõlvadel kitsad rennitaolised süvendid, mida mööda voolab alla kivipurd
kuluaaripoliitika • lobitöö, koridoripoliitika

lakuun <lak|`uun -uuni -`uuni 22e s> (ld lacuna süvend) • lünk, tühik; laugas; anat mingi elundi (nt kurgumandli) pindmine süvend; pol vahelejätt v teema, mida ei hõlma rahvusvaheline õigus v teooria

matriits <matr|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (sks Matrize < ld matrix emakas), maater <m`aat|er -ri 2e s> (ld mater ema) • tehn stantsi v pressvormi osa, milles on toote kujule vastav süvend; trük, aj trükilaolt pehmesse materjali pressitud jäljend, millesse valatakse sula trükitina stereotüübi (1) saamiseks

niello <ni´ello 16 s> (it < ld nigellus mustjas < niger must) • kunst metallehistöö tehnika, hõbedast (harvem kullast) esemete kaunistamine musta sulatisega, millega täidetakse esemele graveeritud süvendid

reljeefvormimine <+ v`ormimi|ne -se -st 12 s> (< reljeef) tehn
1. metalltooriku pinnale mustri pressimine kinnises stantsis, mille templil ja matriitsil on reljeefsed süvendid
2. suurtele õhukestele plekist detailidele mustri sissepressimine nendele suurema jäikuse tagamiseks

reserv <res|`erv -ervi -`ervi 22e s> (pr réserve < ld reservare hoidma, säilitama)
1. varu, tagavara, varuks olev kogus; varuvõimalused
2. sõj väeosad, lahinguvarustus, ainelised ressursid vms, mida hoitakse käikulaskmiseks vastavalt tekkida võivale vajadusele; reservväelaste, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohustuslaste koosseis
3. tehn varuvõimsus; mulde jaoks pinnase võtmisest tekkinud teeäärne tasandatud pinnaga süvend
reservarmee • sõj tagavaravägi

sepulcrum [sep·ulkrum] (ld matmispaik; hauaküngas; hauamärk) • relig katoliku kiriku altarilauda tehtud süvend reliikvia säilitamiseks

sump <s`ump sumba s`umpa 22i s> (sks Sumpf) mäend
1. alumise šahtiõue pinnast allpool olev šahtiosa
2. süvend, kuhu kogutakse vee ja kivimi segu hilisemaks väljapumpamiseks


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur