Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
alveolaar <alveol|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • lgv somphäälik, konsonant, mille hääldamisel läheneb keeletipp ülemistele hambasompudele
alveool <alve|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • anat somp
hambaalveoolid pl • õõnsused lõualuus, milles asetsevad hambajuured
kopsualveoolid pl • muljad moodustised kopsus
näärmealveoolid pl • mullid sombuliste näärmete otstes
ekskavatsioon <ekskavatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr excavation < ld excavatio lohk, õõnsus) • mäend maavara väljakaevamine (lõhkamistööde v sobivate masinate abil); med õõnestis, süvend
fossa
(ld) • anat auk, süvend, lohk
fovea
[fove˛a] (ld) • anat lohk; süvend
karstilehter <+ l`eht|er -ri 2e s> (< karst) • geogr tavaline karstivorm; pindmine v setete alla mattunud korrapäratu koonusjas, liua- v vannitaoline süvend
kokpit <k`okp|`it -iti -`itti 22e s> (ingl cockpit)
1. mer kajutist tagapool asuv pealt lahtine süvend tüürimehe või meeskonna jaoks
2. tehn võidusõiduauto juhi istumiskoht
3. lenn → kabiin
kromoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kromo- + -liit) • kunst kõva glasuurimata keraamikatoode, mille süvendid on täidetud erivärvilise massiga
krüpt <kr`üpt krüpti kr`üpti 22e s> (kr kryptē)
1. maa-alune koobaskäik antiikajal
2. kiriku maa-alune võlvkäik, maa-alune kabel v matusepaik, reliikviate hoiukoht kiriku koori all keskajal
3. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis
kuluaarid pl <kulu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr couloirs)
1. kõrvalruumid v koridorid, eriti parlamendihoones; piltl asjaomased ringkonnad
2. geogr järskudel taimkatteta nõlvadel kitsad rennitaolised süvendid, mida mööda voolab alla kivipurd
kuluaaripoliitika • lobitöö, koridoripoliitika
lakuun <lak|`uun -uuni -`uuni 22e s> (ld lacuna süvend) • lünk, tühik; laugas; anat mingi elundi (nt kurgumandli) pindmine süvend; pol vahelejätt v teema, mida ei hõlma rahvusvaheline õigus v teooria
matriits <matr|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (sks Matrize < ld matrix emakas), maater <m`aat|er -ri 2e s> (ld mater ema) • tehn stantsi v pressvormi osa, milles on toote kujule vastav süvend; trük, aj trükilaolt pehmesse materjali pressitud jäljend, millesse valatakse sula trükitina stereotüübi (1) saamiseks
niello <ni´ello 16 s> (it < ld nigellus mustjas < niger must) • kunst metallehistöö tehnika, hõbedast (harvem kullast) esemete kaunistamine musta sulatisega, millega täidetakse esemele graveeritud süvendid
reljeefvormimine <+ v`ormimi|ne -se -st 12 s> (< reljeef) tehn
1. metalltooriku pinnale mustri pressimine kinnises stantsis, mille templil ja matriitsil on reljeefsed süvendid
2. suurtele õhukestele plekist detailidele mustri sissepressimine nendele suurema jäikuse tagamiseks
reserv <res|`erv -ervi -`ervi 22e s> (pr réserve < ld reservare hoidma, säilitama)
1. varu, tagavara, varuks olev kogus; varuvõimalused
2. sõj väeosad, lahinguvarustus, ainelised ressursid vms, mida hoitakse käikulaskmiseks vastavalt tekkida võivale vajadusele; reservväelaste, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohustuslaste koosseis
3. tehn varuvõimsus; mulde jaoks pinnase võtmisest tekkinud teeäärne tasandatud pinnaga süvend
reservarmee • sõj tagavaravägi
sepulcrum
[sep·ulkrum] (ld matmispaik; hauaküngas; hauamärk) • relig katoliku kiriku altarilauda tehtud süvend reliikvia säilitamiseks
sump <s`ump sumba s`umpa 22i s> (sks Sumpf) mäend
1. alumise šahtiõue pinnast allpool olev šahtiosa
2. süvend, kuhu kogutakse vee ja kivimi segu hilisemaks väljapumpamiseks