[VSL] Võõrsõnade leksikon

agar <agar -i 2e s> , agar-agar <+ agar -i 2e s> (malai, vetikas, millest ainet saadakse) • keem mere-punavetikaist saadav sültjas aine; kasut toiduaine- ja tekstiilitööstuses, söötmeks bakterite kasvatamisel

agaroid <agar|`oid -oidi -`oidi 22e s> (agar + -oid) • keem Musta mere loodeosa vetikaist saadav aine, mida kasut toiduaine- ja tekstiilitööstuses jm

aksonomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • mat aksonomeetria meetoditega saadav

aleuronaat <aleuron|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr aleuron jahu) • paljudest viljaliikidest saadav pms valke sisaldav toitaine

algiin <alg|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld alga vetikas) • sültjas liimiv aine, mida saadakse vetikaist; kasut kangaste töötlemisel
algiinhape • keem süvaveevetikaist saadav tselluloosi ja pektiinhappe sarnane värvuseta kolloidne aine

alisariin <alisar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr alizarine < ar al-‛uṣārah mahl, ekstrakt) • keem punavärviku juurtest saadav värvaine, tänapäeval valmistatakse tehislikult antrakinoonist

alkanniin <alkann|`iin -iini -`iini 22e s> • keem alkannast saadav punane õlis lahustuv värvaine; kasut parfümeerias ja indikaatorina keemilistes analüüsides

alund <al`und alundi al`undi 22e s> (< pn Alundum, kaubamärk < alumiinium + korund) • tehn elektrokorund, boksiidi sulatamisel saadav tulekindel pulberjas aine, tehiskorundi liike

antrakinoon <+ kin|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr anthrax süsi + kinoon) • keem antratseeni oksüdeerimisel saadav kollane kristalne aine, antrakinoonvärvainete sünteesi lähteaine

aroruut <aror|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ingl arrowroot „noolejuur“) • mitme troopikataime mugulaist saadav haruldane toidutärklis
palmiaroruut → saago

asuur <as`uur asuuri as`uuri 22e s> (pr azur < keskld azzurum < ar lāzaward lasuriit < prs lājward, lāzhward) • kirj taevasina, taevassinine värvus (hrl luulekeeles); keem metüleensinisest saadav sinine värvaine. Vt ka lasuur

atsetaatkiudaine <+ aine `aine 6 s> (< ld acetum äädikas) • keem tselluloosist etaan-happeanhüdriidi abil saadav tehiskiudaine

autool <aut|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< auto2 + ld ol(eum) õli) • tehn naftast saadav vedel mootoriõli (õlide vananenud liigituse järgi) karburaatormootorite määrimiseks

balaata <balaata 16 s> (Ameerika hisp balata) • tehn teatud Lõuna-Ameerika puude piimmahla kuivatamisel saadav kummitaoline aine. Vt ka kautšuk, gutapertš

bdellium <bd`ellium -i 19~2e s> (ld < kr bdellion) • relig vanas testamendis nimetatud kallihinnaline aine, mis meenutab kulda ja oonükseid; bot mõnest palmiliigist saadav lõhnav aine

benseen <bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< bensoe) • keem kivisöetõrvast, naftast jm saadav värvuseta vedelik, lihtsaim aromaatne süsivesinik; kasut rasvade, vaikude ja kummi lahustajana, värv- ja lõhkeainete, ravimite jm valmistamiseks, benseeni, toluooli ja ksülooli seguna mootorikütuseks; benseenist tuletatud ühendeid nimet aromaatseiks ühendeiks

brutsiin <bruts|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn J. Bruce, Šoti reisimees, 1730–1794) • farm strühniinipuust (Strychnos nux-vomica) saadav alkaloid, mürk

dammara <dammara 1 s> , dammaravaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< malai damar vaik) • bot pms Sri Lankal ja Sumatral kasvavailt puudelt saadav vaik, kasut plaastrite ja valguskindlate maalilakkide valmistamiseks

derivatsiooniline <derivatsioonili|ne -se -st 12 adj> • derivatsiooni teel saadav v saadud

efedriin <efedr|`iin -iini -`iini 22e s> • farm efedra noortest võrsetest saadav v sünteetiline kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega raviaine

ekstraktiivaine <+ aine `aine 6 s> (< ekstraktiivne) • veega leostamisel v keetmisel taime- ja loomaosistest saadav orgaaniline aine

eosiin <eos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr ēōs koit) • keem fluorestseiinist saadav punane orgaaniline värvaine; kasut riide värvimiseks, punase tindi, kosmeetiliste värvide ja lakkide valmistamiseks jm

eukalüpt <eukal|`üpt -üpti -`üpti 22e s> (< eu- + kr kalyptos kaetud) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Eucalyptus) mürdiliste sugukonnast Austraalias ja Okeaanias (mujal esinevad kultuurpuudena); eukalüptid kasvavad kuni 100 m kõrgeks, neist saadakse väärtuslikku tarbepuitu, parkaineid, vaiku jm
eukalüptiõli • farm mitmesuguste eukalüptide lehtedest saadav eeterlik õli, kasut farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses, lahustina jne

fenoolformaldehüüdvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • keem fenoolide ja formaldehüüdi polükondenseerimisel saadav kõrgmolekulaarne aine, sünteesvaik; kasut plastide, liimide jm valmistamisel

fenoplast <+ pl`ast plasti pl`asti 22e s> • keem, tehn fenoole sisaldavatest vaikudest saadav plast

feood <fe`ood feoodi fe`oodi 22e s> (keskld feudum) • aj lään, senjöörilt sõja- v haldusteenistuse eest saadav maavaldus, amet vm tuluallikas

fundeerima <fund|`eerima -eerib 28 v> (ld fundare) • maj põhja panema; asutama, rajama; kindlustama, tagama
fundeeritud tulu • maj kinnisvarast saadav tulu
fundeeritud laen • maj pikaajaline laen

geel <g`eel geeli g`eeli 22e s> (< ld gelare külmutama) • tarre, kolloidlahusest saadav sültjas mass; ka kosmeetikas

geraniool <gerani|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< geraanium + ld oleum õli) • keem eeterlikest õlidest (nüüdisajal pms sünteetiliselt) saadav roosilõhnaline vedelik; kasut parfümeerias

gluteen <glut|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld gluten liim) • keem kleepevalk, lüvi, vees lahustumatu, küpsetamisel kalgenduv valk (sisaldub rukki- ja nisujahus)
gluteenjahu • maisi-, riisi- v nisuterade tärkliseks töötlemise jäätmena saadav pihkainejahu, valgurikas loomasööt

glüftaal <glüft|`aal -aali -`aali 22e s> (< glütserool + ftaalhape) • keem glütserooli kondenseerimisel ftaalhappega saadav vaik
glüftaalemailvärv • eh glüftaalvaikude baasil valmistatud ilmastikukindel emailvärv

glüftaalvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< glütserool + ftaalhape) • keem glükoproteiidide alusel saadav vaik

gummigutt <gummig|`utt -uti -`utti 22e s> (< ld gummi kummivaik + malai getah kummi) • mõnedelt troopikapuudelt saadav kummivaik; kasut tehnikas, maalikunstis, meditsiinis

hematoksüliin <+ ksül|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemato- + kr xylon puit) • keem kampešipuust saadav punane värvaine; kasut pms mikroskoopias rakutuumade värvimiseks

hemiin <hem|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr haima veri), hematiinkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr haima veri + chlōros rohekas, kollakas) • keem soolhappe toimel hemoglobiinist saadav aine; kasut kohtupraktikas vereplekkide uurimiseks riidel

henna <henna 16 s> (ar ḥinnā’) • Aasias, Aafrikas ja Austraalias kasvava hennapõõsa lehtedest saadav ruugjaspunane värvaine, mida kasut pms tekstiili- ja kosmeetikatööstuses

hüdrasiin <hüdras|`iin -iini -`iini 22e s> (< hüdr- + asiinid) • keem ammoniaagist saadav mürgine suitsev vedelik; kasut keemilistes reaktsioonides taandajana

ihtüokoll <ihtüok|`oll -olli -`olli 22e s> (< ihtüo- + kr kolla liim) • kalaliim, kalanahast, -luudest ja tuurlaste ujupõiest saadav aine

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

invertsuhkur <+ s`uhk|ur -ru 2 s> • kok puuviljades ja mees sisalduv v roosuhkru inversioonil saadav fruktoosi ja glükoosi segu; kasut toiduainetööstuses

jojoobiõli <+ õli 17 s> (< hisp jojoba simmondsia < indiaani k-d hohohwi) • Põhja-Ameerikas kasvava igihalja põõsa simmondsia (Simmondsia chinensis) seemneist saadav õli, kasut ravimitööstuses ja kosmeetikas. Vt ka jujuub

kaif <k`aif kaifi k`aifi 22e s> (< ar kayf seisund, tuju, rahulolu) • kõnek mõnuainetest saadav rahuldustunne; piltl meeltülendav elamus v tunne

kakao <kak`ao 26 s> (hisp cacao < nahua cacauatl kakaopuu) • kok kakaopuu seemneist valmistatud pulber; sellest tehtud jook; pressitud kakaoubade jahvatamisel saadav kakaopulber e kakaojahu on šokolaadi peaosis
kakaopuu • bot troopikapuu (Theobroma), mille seemnetest, nn kakaoubadest, saadakse pressimisel kakaovõid e kakaorasva

kampol <k`ampol -i 2e s> (vn канифоль < kr), kolofoonium <kolof`oonium -i 19~2e s> (kr Kolophōnia (rhētinē) „Kolofoni vaik“ < pn Kolophon, linn vanaaja Väike-Aasias) • keem okaspuude vaigu destilleerimisel saadav kollakaspunane tahke aine; kasut tööstuses ja keelpillide poognajõhvi karestamiseks

kapok <kapok -i 2e s> (malai) • bot taimevill, teatavate troopikapuude, eriti kapokipuu (Ceiba pentandra) kupra sisekülge kattev kerge villataoline aine; kasut patjade, madratsite jm täitmiseks ning soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina
kapokiõli • kapokipuu seemneist saadav õli

katehhu <kat´ehhu 16 s> (uusld catechu < malai kachu), kašuu <kaš`uu 26 s> (pr cachou < malai) • katehhu-akaatsiast e beetliakaatsiast (Acacia catechu) saadav ekstrakt (kasut ravimina ning värvi- ja parkainena)

kenaff <ken|`aff -afi -`affi 22e s> (vn кенаф < ld cannabis kanep) • tekst mõnest hibiskiliigist, eriti kanephibiskist saadav tugev kiudaine, millest valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku, köit

kips <k`ips kipsi k`ipsi 22e s> (kr gypsos kriit, kips)
1. geol kristallisatsioonivett sisaldav kaltsiumsulfaat, mineraal ja settekivim; mineraal kips kristallub monokliinses süngoonias; Eestis esineb kipsi vanaaegkonna ladestutes
2. settekivimi kipsi kuumutamisel saadav hall pulber, mis veega segatult kiiresti kõvastub; kasut ehituses, skulptuurimaterjalina, väetisena jm

kloorlubi <+ lubi lubja l`upja 24e s> • keem pleeklubi, kustutatud lubja kloorimisel saadav aine; kasut pleegitamiseks ja desinfektsiooniks

kloropreen <kloropr|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kloor + isopreen), klorobutadieen <+ butadi|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kloor + 1,3-butadieen) • keem atsetüleenist ja kloorvesinikhappest saadav vedelik, sünteetilise kautšuki tooraineid

koiir <ko`iir koiiri ko`iiri 22e s> (ingl coir < malajalami kāyar köis) • kookoskiud, kookospähkli viljakestast saadav kiudaine

kolloksüliin <+ ksül|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr kolla liim + xylon puit) • keem nitrotselluloos, tselluloosi osalisel nitreerimisel saadav aine, lahustub alkoholi ja eetri segus

kondriin <kondr|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr chondros kõhr) • kõhrollus, kõhrest saadav liimollus

kopolümeer <+ polüm|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< ko- + polümeer) • keem mitme lähteaine ühisel polümeerimisel saadav aine

košenill <košen|`ill -illi -`illi 22e s> (pr cochenille) • kuivatatud košenillitäid (droogina) v košenillitäidest saadav helepunane värv karmiin

kotoniin <koton|`iin -iini -`iini 22e s> (pr cotonnine < coton puuvill < ar quṭun) • tekst kotonisatsioonil saadav puuvillataoline materjal

kraad <kr`aad kraadi kr`aadi 22e s> (< ld gradus samm, aste) • aste, järk, pügal; füüs temperatuuri mõõtühik, nt Kelvini kraad, tähis K; Celsiuse kraad, tähis °C; mat nurga ja kaare mõõtühik, tähis °; alkohoolse joogi kanguse, vee kareduse vms mõõtühik
kirjakraad • trük trükikirja suurus punktides (tüpograafiline mõõdustik)
teaduslik kraad • teadustöö eest saadav kvalifikatsiooninimetus

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

kummi <kummi 16 s> (ld gummi, cummi < kr kommi) • paljude troopiliste taimede kiiresti hanguvast mahlast saadav aine; tehn kautšuki vulkaniseerimisel saadav elastne, heade elektriisoleeromadustega aine

lakmus <l`akmus -e 11~9 s> (holl lakmoes < lekken tilkuma, lekkima + moes moos, tainas, puder) • keem lakmussamblikust saadav indikaator, on happelises keskkonnas punane, aluselises sinine
lakmuspaber • keem lakmuse lahusega immutatud paber, kasut keskkonna happelisuse v aluselisuse määramiseks
lakmuspiim • biol bakterite taksonoomilisel ja füsioloogilisel analüüsimisel kasutatav sööde, koosneb eriliselt töödeldud ja lahjendatud lehmapiimast, millesse on lisatud indikaatorainet lakmust

laminariin <laminar|`iin -iini -`iini 22e s> (< laminaaria) • keem teatavat liiki pruunvetikast saadav polüsahhariid

lanoliin <lanol|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld lana vill + oleum õli) • keem villavaha, lambavillast saadav kollakas omapärase lõhnaga rasvataoline aine

lignostoon <lignost|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn Lignostone, kaubamärk < ld lignum puit + ingl stone kivi) • immutatud puidust kõrge rõhu all kuumutatult pressides saadav plast

linoleaat <linole|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld linum lina + oleum õli) • linaseemneõli keetmisel saadav sikatiiv

linter <l`inter -i 2e s> (ingl)
1. tehn masin puuvillaseemnete kiududest puhastamiseks
2. tekst puuvillaseemnete puhastamisel saadav jäätmevatt

lobeliin <lobel|`iin -iini -`iini 22e s> • farm lobeelia lehtedest saadav alkaloid, valmistatakse ka sünteetiliselt; kasut astma ravis

lükopiin <lükop|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr lykos hunt + pous jalg) • farm parkheina (Lycopus) tinktuurist sademena saadav kosutav ning rahustav droog

mahagon <mahagon -i 19 s> , mahagonipuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> (sks Mahagoni < ingl mahogany) • mitmesuguseist troopilises Ameerikas ja Aafrikas kasvavaist puuliikidest saadav punane v pruun väärispuit

manilla <man´illa 16 s> (pr manille < pn Manila, Filipiinide pealinn), manillakanep <+ kanep -i 2e s> • tekst kanepbanaani lehetupekiududest saadav väga vastupidav materjal; kasut pms köite valmistamiseks

mannoos <mann|`oos -oosi -`oosi 22e s> • keem manniidi oksüdeerumisel saadav monosahhariid, nn mannasuhkur

melamiin <melam|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Melamin, keemik J. Liebigi (1803–73) loodud nimetus) • keem uureast saadav valge kristalne aine, levinud tööstuskemikaal (1,3,5-triasiin-2,4,6-triamiin); melamiinvaikudest valmistatakse plaste, lakke ja liime

metüülfenool <+ fen|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< metüül + fenoolid), kresool <kres|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kreosoot + ld oleum õli) • keem kivisöe-, turba- ja puutõrvast saadav fenooli lõhnaga värvuseta vedelik, kasut desinfektsiooniks, puidu immutamiseks ja toormena

mineraal <miner|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld minerale < mineraalne) • miner looduslik maakoores leiduv keemiliselt ühtlase koostisega ühend, ka ehe element
mineraalaine • biol organismile eluks vajalik anorgaaniline aine
mineraalhape • keem anorgaaniline hape, mille sooli leidub maakoores mineraalidena
mineraaljärv • hüdrol ka soolajärv, suure soolasisaldusega (üle 35 g/l) järv
mineraalpigment • looduslik pigment, mida kasut jahvatatult värvainete tootmiseks
mineraalvatt • eh looduslikust kivimist v räbust saadav peenekiuline kohev materjal, kasut pms soojustamiseks
mineraalvesi • rohkesti mineraalsooli, gaase ja mikroelemente sisaldav ravitoimega põhjavesi
mineraalväetis • põll anorgaaniline väetis, maavaradest v sünteetiliselt saadav väetis, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena
mineraalõli • pms nafta destilleerimisel saadav suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu

montaanvaha <+ vaha 17 s> , montaniit <montan|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Montana, USA osariik) • tehn vahajas mustjaspruun bituumen, pruunsöe töötlemisel saadav kõva ja väheplastne mass

mungo2 <mungo 16 s> (ingl < mung van segu, segadus) • kaltsuvill, kalevikaltsudest saadav tehisvilla liik

muskaat <musk|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr muscat < keskld muscatus muskuse lõhnaga < ld muscus muskus) • kok lõhnava muskaadipuu vilja tuumast (muskaatpähklist) või seemnerüüst (muskaatõiest) saadav vürts
muskaadipuu • bot troopikamaades kasvavate igihaljaste puude perekond (Myristica); lõhnava muskaadipuu seemneid (muskaatpähkleid) ja seemnerüüd (muskaatõit) tarvit vürtsina

naatriumglutamaat <+ glutam|`aat -aadi -`aati 22e s> (< naatrium) • keem taimevalkudest saadav valge pulber, glutamiinhappe naatriumsool, mida kasut toitude maitsestamiseks

naftaleen <naftal|`een -eeni -`eeni 22e s> (ingl naphthalene < kr naphtha maaõli) • keem kivisöetõrvast saadav tugevalõhnaline, vees lahustumatu valge kristalne aine; tarvit koitõrjevahendina, värv- ja lõhkeainete valmistamiseks jm; vananenud nimetus naftaliin

naftool <naft|`ool -ooli -`ooli 22e s> • keem naftaleenist saadav fenooli lõhnaga kristalne värvuseta aine, kasut värvainete tootmisel, parfümeerias jm

neptuunium <nept`uunium -i 19~2e s> (< pn Neptuun, planeet), tähis Np • keem uraanist tehislikult saadav radioaktiivne keemiline element, järjenr 93; radioaktiivselt lagunedes muutub plutooniumiks

nitrobenseen <+ bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< nitro- + benseen) • keem benseeni nitreerimisel saadav aine; nitrobenseene on kolme liiki: mononitrobenseen on mürgine vedelik, dinitrobenseen ja trinitrobenseen on lõhkeained

nitroglütseriin <+ glütser|`iin -iini -`iini 22e s> (< nitro- + glütseriin)
1. keem glütserooli nitreerimisel saadav õlitaoline mürgine vedelik, väga kergesti plahvatav tugevajõuline lõhkeaine
2. farm kiiretoimeline veresooni laiendav raviaine

nitrotselluloos <+ tsellul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< nitro- + tselluloos) • keem tselluloosi nitreerimisel saadav süttiv ning plahvatav aine, millest valmistatakse tselluloidi, nitrolakki, mitut lõhkeainet jms

oktanool <oktan|`ool -ooli -`ooli 22e s> • keem oktaanist saadav alkohol

oopium <`oopium -i 19~2e s> (ld opium magunamahl < kr opion) • farm unimaguna valmimata kupardest saadav kuivatatud piimmahl, tumepruun uimastava lõhnaga mürgine mass; sisaldab rohkesti alkaloide (üle 25); oopiumi ja selle alkaloide kasut valuvaigistite ja narkootikumidena; vananenud nimetused laudanum, mekoonium

palsam <p`alsam -i 2e s> (kr balsamon)
1. teatav kosmeetikavahend, nt juuksepalsam
2. farm valuvaigisti, ravimtaimedest valmistatud lõhnav salv, tinktuur vm
3. biol mitmesuguste puude koorest v noorest puidust saadav eeterlikest õlidest ja vaikudest koosnev lõhnav, seistes tihkenev mahl, kasut lõhnaõlide ja ravimite valmistamisel
4. piltl kosutus, lohutus
palsamiäädikas • kok maitseäädikas, saadakse viinamarjamahla kääritamisel tammevaatides, tavalisest veiniäädikast magusama ja pehmema maitsega

paraksiaalne kiirtekimp (< para- + aksiaalne) • füüs kiirtekimp, mis on optikasüsteemi teljele väga lähedal; seetõttu on saadav kujutis aberratsioonivaba

pernambukipuit [pernamb·ukipuit] <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> , fernambukipuit [fernamb·ukipuit] <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> (< pn Pernambuco, Brasiilia osariik) • bot väärispuit, siiltsesalpiiniast (Caesalpinia echinata) saadav punapruun väärispuit

piassaava <piassaava 16 s> (port piaçava < tupii pïa'saṷa) • raffiapalmi (Raphia) lehtedest saadav kiudaine, millest valmistatakse köisi, harju, luudi jms

polükondensaat <+ kondens|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem polükondensatsioonil saadav kõrgmolekulaarne aine

polüpropeen <+ prop|`een -eeni -`eeni 22e s> (< polü- + propeen), polüpropüleen <+ propül|`een -eeni -`eeni 22e s> • keem propeeni polümeriseerimisel saadav termoplastne aine, millest valmistatakse kilet, kiudainet, profiil- ja vahtmaterjali jm

polüstüreen <+ stür|`een -eeni -`eeni 22e s> (< polü- + stüreen) • keem stüreeni polümeriseerimisel saadav kõva termoplastne aine; sellest valmistatakse tarbeesemeid, pakke- ja isoleermaterjali

polüvinüülalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< polü- + ld vinum vein + -üül + alkohol) • keem polüvinüülatsetaadi ümberesterdamisel v hüdrolüüsimisel saadav kreemikas kristalne vananemiskindel mürgitu polümeer; polüvinüülalkoholist valmistatakse kiudaineid

polüvinüülkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< polü- + ld vinum vein + -üül + kloriid), lüh PVC • keem kloroeteenist (vinüülkloriidist) saadav valge amorfne termoplastne polümeer; sellest valmistatakse elektriisoleermaterjale, tehisnahka, plastikaati jm

portselan <portselan -i 19 s> (it porcellana) • kaoliini, jahvatatud kvartsi ja päevakivi segu põletamisel saadav tihe valge aine; sellest materjalist peenkeraamikatooted

preparatiivne <preparat`iiv|ne -se 2 adj> • prepareerimise teel saadav
preparatiivne kromatograafia • keem kromatograafia rakendamine segudes olevate ainete eraldamiseks, kontsentreerimiseks ja lisanditest puhastamiseks

profiit <prof|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr profit < ld profectus edusamm, kasv, kasu) • maj kasum, ettevõtlusest v tehingust saadav puhastulu

purpur <p`urpur -i 2e s> (ld purpura < kr porphyra purpurtigu, purpur)
1. violettpunane värvus
2. aj purpurtigudest saadav värvaine; sellega värvitud punane riie, millest tehti võimukandjate, aadli, kõrgemate vaimulike jt rõivaid
3. med veritähnus, nahaalused täppverevalumid

püridiin <pürid|`iin -iini -`iini 22e s> (< pür-) • keem kivisöetõrvast saadav orgaaniline ühend, teravalõhnaline mürgine värvuseta vedelik; kasut piirituse denatureerimiseks, ravimite ja pestitsiidide tootmisel

pürogallool <pürogall|`ool -ooli -`ooli 22e s> , pürogallushape <+ hape h`appe 6 s> (< püro-) • keem gallushappe kuumutamisel saadav valge kristalne aine; kasut fotograafias ilmutina ja mitmesuguste värvainete sünteesimisel

pürokatehhool <+ katehh|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< püro- + katehhoolid), katehhool <katehh|`ool -ooli -`ooli 22e s> • keem kahealuseline fenool (1,2-benseendiool); sünteetiliselt v loodusest saadav aine; kasut keemilises analüüsis, fotograafias jm

pürolüütiline <+ lüütili|ne -se -st 12 adj> • keem pürolüüsi tulemusena v teel saadav

raffiapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (malagassi rafia) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Raphia) palmiliste sugukonnast; selle lehtedest saadav kiud, mida kasut nt aianduses, punumistöödel jm

riitsinusõli <+ õli 17 s> , kastoorõli <+ õli 17 s> (ingl castor oil) • riitsinuse õlirikkaist seemneist saadav õli; tarvit ravimina, määrdeainena ja kosmeetikatööstuses

rutiin2 <rut|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld ruta ruut (taim)), rutosiid <rutos|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem, farm tatralehtedest, rabarbrist jm saadav aine, kasut veresoonte hapruse vähendamiseks; tähtsamaid P-vitamiini omadustega aineid

saalep <saalep -i 2e s> (trg salep < ar thaʿleb) • bot käpaliste mõnede liikide tärklisrohked mugulad; farm neist saadav droog, mida kasut meditsiinis ja siidkangaste apretuuriks

sandarakk <sandar|`akk -aki -`akki 22e s> (kr sandarakē punane arseensulfiid) • sandarakiküpressi koorest saadav lõhnav klaasjas vaik; kasut plaastrite, lakkide, suitsutusvahendite jm valmistamisel
sandarakipuu • bot okaspuu Lõuna-Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja Austraalias (Tetraclinis articulata)

sandliõli <+ õli 17 s> • pms valge sandlipuu lülipuidust ja juurtest saadav eeterlik õli; kasut parfümeeriatööstuses ja meditsiinis

sapotill <sapot|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp zapotillo) • bot sapotillipuu e kummimanilkaara hõrk vili
sapotillipuu • bot troopilisest Ameerikast pärit igihaljas lehtpuu (Manilkara zapota); tüvest ja valmimata viljadest sapotillidest saadav piimmahl on närimiskummi tooraine

sassaparill <sassapar|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp zarzaparrilla) • bot Kesk-Ameerikas kasvav liaan (Smilax ornata); farm sassaparillitaimede juurtest saadav higistamist soodustav ravim

sisal <sisal -i 2e s> (< pn Sisal, Mehhiko sadam) • mitme agaaviliigi lehtedest saadav tugev kiudaine (sisalikiud); sellest valmistatakse köit, põrandamatte jm

spektrogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< spektro- + -gramm) • füüs spektrograafi abil saadav taevakeha v keemilise aine spektri foto

sümaas <süm|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr zymē juuretis, pärm) • biol pärmist kõrgsurve all saadav rakuvaba ensüümikompleks, mis suhkrulahuses tekitab alkoholkäärimist

želatiin <želat|`iin -iini -`iini 22e s> (pr gélatine < ld gelare külmutama, jäätama) • rohkesti kollageeni sisaldavatest kudedest saadav liimaine, mida kasut kulinaarias, ravimitööstuses jm

tapiokk <tapi|`okk -oki -`okki 22e s> (port, hisp tapioca < tupii-guaranii k-d tipioca) • kok granuleeritud maniokitärklis, manioki mugulaist saadav tärklis

tempermalm <+ m`alm malmi m`almi 22e s> (< temperdama) • tehn valgemalmi lõõmutamisel saadav sitke malm. Vt ka temperdama

traan <tr`aan traani tr`aani 22e s> (sks Tran) • rääs, vaalast, hülgest jt mereloomade pekist saadav õlijas rasv

triatsetaat <+ atset|`aat -aadi -`aati 22e s> (< tri- + atsetaat) • tekst, keem eriti kvaliteetsest tselluloosist saadav kerge ja vastupidav tehiskiudaine

tsitronellaõli <+ õli 17 s> (ingl citronella (oil) < uusld citronella < ld citrus sidrunipuu) • lõhnavast sidrunheinast (Cymbopogon nardus) saadav õli, mida kasut parfümeerias, desinfektsioonivahendite tootmisel jm

tärpentin <tärpentin -i 19 s> (< terebinth(in)os tärpentinipuu) • okaspuude vaikmahla destilleerimisel saadav terpeenidest koosnev õli; kasut lahustina, ravimites jne

vasogeen <vasog|`een -eeni -`eeni 22e s> (uusld vasogenum < vaseliin + oxygenium hapnik) • farm vaseliinist ja vaseliinõlist saadav salvi- v õlitaoline aine (tarvit ravimite valmistamisel)

veratriin <veratr|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld veratrum upsujuur) • farm upsujuure (Veratrum) ja sabadilli seemnetest saadav alkaloid; tarvit närvivalude vastu

vulkaniit <vulkan|`iit -iidi -`iiti 22e s> • tehn vulkaniseerimise teel saadav kõva must isoleermaterjal