[VSL] Võõrsõnade leksikon

apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed

arcanum [arkaanum] (ld saladus) • salajane aine v ravim, mille koostist ei avaldata

ballotaaž <ballot|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr ballottage < ballotte kuulike) • salajane hääletamine kuulikestega (nende laskmisega kinnisesse kasti); ka hääletamine üldse

diversioon <diversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Diversion < ld diversus vastupidine, vaenulik < divertere kõrvale pöörama, lahku minema) • sõj üksikisiku v grupi kahjustav tegu vastase tagalas; pol (riiki) kahjustav salajane tegu

elitarism <elitar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pr élitisme)
1. sotsiol õpetus, mille järgi ühiskondlikud ja sotsiaalsed grupid jagunevad eliidiks ja massiks, vastand egalitarism
2. pol teenete-, sünni- v võimujärgse eliidi avalik v salajane valitsemine
3. pol suurriikidele maailmapoliitikas eriõiguste nõutamine (johtuvalt nende erilistest kohustustest)

esoteeriline <esoteerili|ne -se -st 12 adj> (< esoteerika) • salajane, varjatud, ainult pühendatuile määratud. Vastand eksoteeriline

illegaalne <illeg`aal|ne -se 2 adj> (< il- + legaalne) • jur mitteseaduslik, seadusvastane, seadusega keelatud; salajane, põrandaalune. Vastand legaalne

konfidentsiaalne <konfidentsi`aal|ne -se 2 adj> (< ld confidentia usaldus) • usalduslik; salajane

konspiratiivne <konspirat`iiv|ne -se 2 adj> • konspiratsioonile omane, salajane, vandeseltslik, põrandaalune

krüpteerima <krüpt|`eerima -eerib 28 v> , krüptima <kr`üptima krüptib 28 v> (< kr kryptos salajane) • info andmetele kõrvaliste jaoks loetamatut kuju andma

krüptiline <krüptili|ne -se -st 12 adj> (kr kryptos) • salajane, varjatud, peidetud

krüpto- (< kr kryptos salajane, peidetud) • peit-, sala-

müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik

okultism <okult|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld occultus varjatud, salajane) • õpetused (nn salateadused) looduses ja inimeses toimuvaist üleloomulikest ja tunnetamata jõududest

okultne <ok`ult|ne -se 2 adj> (< ld occultus) • varjatud, salajane

oubliette [ubli·ett] (pr < oublier unustama) • aj linnuses salajane maa-alune vangikong, kuhu pääses ainult laes oleva tõstetava luugi kaudu

sekreetne <sekr`eet|ne -se 2 adj> (< ld secretum saladus) • salajane

spikker <sp`ik|ker -ri 2e s> (sks Spicker)
1. (õpilaste) salajane abivahend, hrl vajalike andmetega sedel mahakirjutamiseks v -vaatamiseks
2. info programmi kasutamise juhend arvutis

top-secret [topsiikrit] (ingl) • ülisalajane, eriti salajane