[VSL] Võõrsõnade leksikon

aku <aku 16 s> , akumulaator <akumul`aator -i 2e s> (< ld accumulator koguja) • tehn seadis energia salvestamiseks, nt soojusaku(mulaator), inertsiaku(mulaator)
elektriaku • el korduvalt kasutatav (laetav) alalisvooluallikas; võib koosneda akuelementidest; nimet ka akupatareiks

arretiir <arret|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Arretier(er) < pr arrêter peatama, seisma jätma) • tehn seadis mehhanismi (nt kaalukangi) liikuva osa peatamiseks v fikseerimiseks

astigmomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< astigmatism + -meeter) • med seadis silma astigmatismi määramiseks

automaatlüliti <+ lüliti 1e s> (< automaatne) • el seadis, mis etteantud tingimustel teostab elektriahelas lülitusi (nt katkestab vooluahela liigkoormusel)

camera obscura [kamera obskuura] (ld) • fot pimekamber, algeline optiline seadis väikese ava v kumerläätse abil saadud kujutise vaatlemiseks; fotoaparaadi eelkäija

deflektor <defl`ektor -i 2e s> (pr déflecteur < ld deflectere kõrvale kallutama) tehn
1. riist magnetkompassi deviatsiooni mõõtmiseks ja kõrvaldamiseks
2. seadis gaasi, vedeliku, puisteaine v elektronide voo, helilainete vm liikumissuuna muutmiseks
3. korstna otsas olev plekkseadis tõmbe soodustamiseks

diafragma <diafr´agma 16 s> (kr diaphragma vahesein)
1. tehn tõkestav vahesein
2. anat vahelihas, õhukese seinana rindkereõõnt kõhuõõnest eraldav lihas
3. füüs optikariistas valguskiirte teel olev läbipaistmatu vahesein, milles on ava
4. fot seadis foto- v filmikaamera objektiivi ava suuruse sujuvaks muutmiseks (iirisdiafragma)
5. keem poorne vahesein elektrolüüsivannil

diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetria • mat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrand • mat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides

diopter <di`opt|er -ri 2e s> (kr dioptra nurga- v kõrgusemõõdik)
1. geod viseerimisseadis lihtsamatel geodeesiainstrumentidel
2. sõj dioptersihik, täpset sihtimist võimaldav seadis tulirelvadel

dokivari <+ vari varja v`arja 24u s> (holl dok), batoport <batop|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr bateau-porte < bateau laev + porte uks, värav) • mer ujuv seadis kuivdoki sulgemiseks: pontoon, mis täidetakse ballastveega nii, et ta suleb värava

dosaator <dos`aator -i 2e s> (< doos) • tehn annusti, seadis mingi aine väljamõõtmiseks kindlaksmääratud koguses

ekspressionism <ekspression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr expressionnisme < expression väljendus, ilme < ld expressio väljendusrikkus) • kunst, kirj, muus vool Euroopa kujutavas kunstis, kirjanduses, muusikas ning lava- ja filmikunstis XX s; seadis esikohale kunstnikust enesest lähtuva idee ja tema elamuste väljendamise eksalteeritud, paatoslikus, fantastiliselt liialdatud kujunditega stiilis

ekstraktor <ekstr`aktor -i 2e s> (ingl extractor)
1. keem aparaat v riist ekstraheerimiseks
2. sõj tõmmik, seadis padruni v tühja padrunikesta väljatõmbamiseks padrunipesast
3. tõmmikvari, langevarju osa, mis avab põhilangevarju

elektrifilter <+ f`ilt|er -ri 2e s> (< elekter + filter) • tehn seadis elektri abil gaaside puhastamiseks neis hõljuvaist tahketest v vedelatest osistest

elektromagnet <+ magnet -i 2e s> (< elektro- + magnet) • füüs ferromagnetilisest magnetringist ja seda magneetivast mähisest koosnev seadis magnetvälja tekitamiseks

elektronlääts <+ l`ääts läätse l`äätse 22i s> (< elektron) • el elektronoptiline seadis, milles teatud sümmeetria ja kujuga elektri- v magnetväljad toimivad läätsena

elektronseadis <+ seadis -e 9 s> (< elektron) • el seadis, mille talitlus põhineb elektronide v elektronide ja ioonide liikumisel ning nende kontsentratsiooni muutumisel aines; eristatakse elektrovaakum-, pooljuht- ja ioonseadiseid

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

fiksaator <fiks`aator -i 2e s> (pr fixateur) • tehn seadis teatavasse asendisse kinnitamiseks, teatavas asendis hoidmiseks; ka med fiksatsioonivahend

filjeer <filj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr filière < fil kiud, niit) tehn
1. peente avadega seadis, mis vormib polümeeri kiududeks
2. traaditõmbamistööpingi detail

filmoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< film + -skoop) • tehn seadis diafilmide vaatamiseks

filter <f`ilt|er -ri 2e s> (sks, ingl < keskld filtrum vilt < vanaülemsks filz)
1. kurn
2. tehn vahend tahkete osakeste eraldamiseks vedelikest v gaasidest
3. füüs seadis, mis laseb läbi ainult teatava sagedusega (vahelduvvoolu-, valgus-, heli-) võnkeid
4. info andmeid etteantud tingimuste järgi valiv arvutiprogramm v selle osa

gabariit <gabar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr gabarit) • tehn ehitise, masina, silla, vaguni jne suuruse piirjooned; välismõõtmed, suurus; kujutletav piirjoonestik, mis määrab sõiduki (nt raudteel rongide) takistamatuks läbipääsemiseks vajaliku vaba ruumi
gabariitvärav • seadis raudteejaamades jm, millest läbisõitmisega kontrollitakse koormatud veokite gabariiti
gabariidituli • veoki v sõiduki ees- ja tagaosa kummaski servas paiknev tuli

glutograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld gluten liim + -graaf) • tehn nisujahu gluteenisisalduse määramiseks kasutatav seadis

güroskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< güro- + -skoop) • füüs vurr, liikumishulga momendi jäävusel põhinev suuna hoidmise või suunahälbe määramise seadis
güroskoopseadmed pl • vurrseadmed, kontroll-, mõõte-, reguleerimis- ja stabiliseerimisseadmed, mille põhiosa on güroskoop

humidostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< ld humidus niiske + kr statos seisev) • tehn niiskuse reguleerimise seadis köetavate ruumide jaoks

hüdrant <hüdr|`ant -andi -`anti 22e s> (ingl hydrant < kr hydōr vesi) • tehn vesik, seadis vee võtmiseks välisveevõrgust (tulekahju kustutamisel, tänava kastmisel jne)

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

induktor <ind`uktor -i 2e s> (< ld inductor ergutaja, vrd induktsioon)
1. el käsitsi käitatav väike vahelduvvoolugeneraator, kasut nt megeris
2. el elektrimasina osa, mis sisaldab ergutusmähist v püsimagneteid ja tekitab masina töötamiseks tarviliku magnetvoo
3. tehn induktsioonahju v kuumutusseadme osa, mis tekitab magnetvälja
4. el sädelahenduse tekitamise seadis, nt induktsioonpool
5. biol kude, mille eritatav aine mõjutab teise koe arengut looteperioodil
6. biol teatav (valk)aine tootmist käivitav tegur (toitaine vm), vt ka repressor

inhalaator <inhal`aator -i 2e s> (< ld inhalare sisse hingama) • med inhalatsiooni võimaldav seadis, inhalatsiooniaparaat

interpolaator <interpol`aator -i 2e s> (< ld interpolare uuendama, muutma) • tehn arvprogrammpingi kontuurtöötlust juhtiv seadis

isolaator <isol`aator -i 2e s> (< isoleerima, isolatsioon)
1. el seadis pingestatud juhtmete ja seadmeosade elektriliseks eraldamiseks ja kinnitamiseks
2. med isolatsiooniruum (eraldatud ruum diagnoosimata haigusega isikute v nakkushaigete ajutiseks paigutamiseks)

kaos <k`aos -e 9 s> (kr chaos) • müt Vana-Kreeka müt-s pime põhjatu sügavik, mis olevat eksisteerinud enne maailma loomist; vormitu ning mõõtmatu ürgaine; piltl tohutu segadus, täielik korralagedus

karburaator <karbur`aator -i 2e s> (pr carburateur < ld carbo süsi) • tehn kerge vedelkütuse ja õhu segu moodustav sisepõlemismootori seadis

kardiostimulaator <+ stimul`aator -i 2e s> (< kardio- + stimulaator) med
1. farm südame talitlust ergutav ravim (kofeiin, adrenaliin, kamper jt); suurendab südame jõudlust, soodustades eeskätt olemasoleva jõuvaru rakendumist
2. med, tehn väike tehniline seadis südametegevuse säilitamiseks, südamerütmur, südamestimulaator

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

kessoon <kess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr caisson kast)
1. hüdrol suur põhjata kasti kujuline tarind suruõhu abil veevaba kambri loomiseks veealuste tööde tegemisel
2. mer seadis laeva veealuse osa kuivatamiseks laevakere remontimisel
3. tehn metallisulatusahju osa: õõnsate seintega teraskarp, milles ringleb jahutusvesi
4. arhit → kassett (5)

kompensaator <kompens`aator -i 2e s> (< ld compensare kaaluma, tasakaalustama) • tehn tasakaalustaja, tasakaalustus- v tasandusseadis; süsteemile, seadmele v selle osale mõjuvat välist toimet tasakaalustav seadis

komposter <komp`ost|er -ri 2e s> (pr composteur)
1. täksel, piletimulgustusraud, seadis sõidupiletite, -talongide vms märgistamiseks
2. aiand kompostimisseade

konduktor <kond`uktor -i 2e s> (< ld conductor juhtija)
1. piletimüüja ning -kontrollija ühissõidukis
2. tehn puurpingi rakis puuride juhtimiseks
3. eh seadis monteeritava elemendi ajutiseks kinnitamiseks ja rihtimiseks

konfusioon <konfusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld confusio)
1. segadus, segipaisatus, korratus; hämmeldus
2. jur õiguse ja sellele vastava kohustuse kokkulangemine (ühele isikule), mille läbi need kustuvad (nt võlgniku pärand langeb võlausaldajale)
3. med orientatsioonihäire

kontakt <kont|`akt -akti -`akti 22e s> (ld contactus) • kokkupuude; ühendus; el ühenduskoht v -seadis
galvaaniline kontakt • el elektriühendus, milles vool on võrdeline pingega

krüotron <krüotron -i 19 s> (< krüo- + elektron) • info seadis, mille töö aluseks on madalal temperatuuril tekkiva ülijuhtivuse kadumine teatava tugevusega magnetvälja toimel

loogikaelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< loogika + element) • tehn seadis v lülitus, mis realiseerib mõnda elementaarset loogikatehet

moderaator <moder`aator -i 2e s> (< ld moderator talitseja, juhtija)
1. tehn pidur, masina käiku aeglustav seadis
2. muus muusikariista heli reguleerija
3. info võrgufoorumit haldav isik
4. väitluse, diskussiooni, koosoleku, vestlussaate vmt juht ja suunaja

mungo2 <mungo 16 s> (ingl < mung van segu, segadus) • kaltsuvill, kalevikaltsudest saadav tehisvilla liik

neopositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + positivism) • fil uuspositivism, loogiline positivism, loogiline empirism, XX s filosoofia suund, mis koondas peatähelepanu loogika ja teaduse metodoloogia küsimustele ning seadis eesmärgiks teaduse loogilise analüüsi ning vabastamise metafüüsikast

numeraator <numer`aator -i 2e s> (< ld numerator loendaja) • tehn automaatselt numbrite järjekorda ühe võrra suurendav seadis dokumentide vm objektide nummerdamiseks

obturaator <obtur`aator -i 2e s> (< ld obturare kinni toppima)
1. med toppur, sulgur; hundikurgu puhul tarvitatav tehissuulagi
2. sõj suurtükiluku tihend püssirohu põlemisgaaside luku kaudu väljatungimise takistamiseks
3. tehn filmitehnikas seadis objektiivi kinnikatmiseks filmi edasiliikumise ajaks

optoelektronseadis <+ seadis -e 9 s> • el optoelektroonika seadis, mille talitluses osalevad peale elektronide ka optilise kiirguse kvandid – footonid

organ <`organ -i 2e s> (< ld organum tööriist, vahend < kr organon)
1. biol elund
2. korraldav ja täidesaatev asutus
3. organisatsiooni liikmeskonda esindav instants (nt nõukogu, volikogu, eestseisus)
4. tehn masina vm seadme kindla otstarbega osa v seadis

ovoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< ovo- + -skoop) • seadis munade läbivalgustamiseks

paabel <p`aabel -i 2e s> (< pn Paabel, Babüloni linna nimi piiblis) • segadus, segadik, korratus
keeltepaabel • keeltesegadus, keelte segamini kasutamine

pantograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr pas, gen pantos kõik + -graaf)
1. tehn seadis jooniste kopeerimiseks suurendatud v vähendatud mõõdus
2. el, tehn liigendrööpkülikuline siirde- v haardemehhanism, nt vooluvõttur (elektriveduril jm)

peilingaator <peiling`aator -i 2e s> mer, el
1. seadis laevakompassil suuna määramiseks orientiirile (tuletorn, poi, mast), peilimiseks
2. peilimisseadis raadio- v helilainete suuna määramiseks

perimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr perimetron)
1. mat tasandilist kujundit piirav kinnine joon; ka selle joone pikkus, kujundi ümbermõõt
2. med seadis silma vaatevälja uurimiseks

perpetuum mobile [perp·etu˛um moobile] (ld)
1. füüs igiliikur, kujutletav masin v seadis, mis igavesti töötab v liigub, saamata energiat väljastpoolt
2. muus algusest lõpuni ühtlase (kiire) tempo ja lühikeste noodivältustega muusikapala

perspektograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< perspektiiv + -graaf) • seadis, mille abil joonestatakse ehitiste, interjööride, masinate ja detailide perspektiivvaateid

perturbatsioon <perturbatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld perturbatio korratus, segadus, häire) • segadus, häire, asjakäigu ootamatu muutus; füüs häiritus, füüsikalise protsessi v oleku hälbimine nn häirimata protsessist v olekust; astr planeedi hälbimine korrapäraselt orbiidilt, samuti häired pöörlemisrežiimis tingituna teistest gravitatsiooniväljadest

plaanseib <+ s`eib seibi s`eibi 22e s> (sks Planscheibe) • tehn treipingi tööspindli otsas asetsev kettakujuline seadis töödeldava eseme kinnitamiseks

plinker <pl`ink|er -ri 2e s> (ingl blinker < blink pilgutama, vilkuma) • vilguti, valgussignaali andev seadis

plokk <pl`okk ploki pl`okki 22e s> (ingl block, sks Block)
1. risttahukakujuline materjalitükk (nt vundamendiplokk) v toode (nt aknaplokk, raamatuplokk, kirjaplokk)
2. tehn seadis masina, aparaadi vm seadme osana (nt silindriplokk, toiteplokk)
3. ehituselt, otstarbelt v sisult kokkukuuluv kogum ehitisi (nt hooneplokk) vm üksusi (nt margiplokk, uudisteplokk, andmeplokk)
4. tehn teljel pöörlev ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie v trossi jaoks; kasut tõsteseadme osana
5. info andmekogum salvestamisel v edastamisel. Vt ka blokk

pneumaatik <pneumaatik -u 2 s> (< kr pneumatikos õhu-, tuule-, vaimne < pneuma hingus, õhk, tuul; vaim)
1. aj vanaaegse meditsiinikoolkonna esindaja, kes kõiki eluavaldusi seletas „eluõhuga“
2. relig varakristliku „vaimlaste“ usulahu liige, „pühast vaimust hõivatu“
3. muus suruõhuga töötav oreli vileventiile avav seadis
4. füüs pneumaatika asjatundja

polarisaator <polaris`aator -i 2e s> • füüs valgust polariseeriv seadis polarisatsiooniaparaadis

reduktsiooniklapp <+ kl`app klapi kl`appi 22e s> (< reduktsioon) • tehn seadis, mis juhib automaatselt vedelikku v gaasi kõrgema rõhu poolelt madalama rõhu poolele

refleksklaas <+ kl`aas klaasi kl`aasi 22e s> (< keskld reflectere peegeldama) • tehn helkur, värviline valgust murdev ja peegeldav plastist või klaasist seadis sõidukitel ja teemärkidel

regulaator <regul`aator -i 2e s> (< keskld regulare korda seadma)
1. tehn seadis, millega hoitakse masina v aparaadi v protsessi mingi parameeter nõutavais piires
2. biol regulaatorgeen, korrastav geen
3. piltl mingi nähtus v jõud, mis loob mingil alal korra ja reeglipärasuse

rekorder <rek`order -i 2e s> (ingl recorder) • tehn vinüülheliplaatide valmistamisel kasutatav seadis helivõnkumisele vastava vao lõikamiseks pöörleva plaadi pinda; (magnetofoni) salvestuspea

relee <rel`ee 26i s> (pr relais hobuste vahetus, postijaam) • tehn, el seadis, mis mõjuvate füüsikaliste (mehaaniliste, soojuslike, optiliste, magnetiliste, elektriliste jne) tegurite teatud väärtuste puhul muudab hüppeliselt oma väljundtoimet, ühendades v katkestades vooluahelaid

reomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr rheos vool + -meeter) • füüs klaasist seadis läbivoolava gaasihulga mõõtmiseks

reversor <rev`ersor -i 2e s> (< ld revertere ümber pöörama) • tehn seadis masina pöörlemissuuna muutmiseks; el seadis elektrimasina käivitamiseks, pöörlemissuuna ja -kiiruse muutmiseks

saturaator <satur`aator -i 2e s> (ld saturator küllastaja) • tehn seadis karastusjookide küllastamiseks süsihappegaasiga

sensor <s`ensor -i 2e s> (ingl < ld sensus tundmine, tajumine) • tehn andur, füüsikalistele v keemilistele välisteguritele reageeriv ning välistoimet mõõtev ning infotöötluseks v automaatseadme töölerakendamiseks muundav seadis
sensorlüliti • el puudutusele, helile, valgusele vm mittemehaanilisele toimele reageeriv kontaktitu lüliti

soodom <s`oodom -a 2 s> (< pn Soodom, linn piiblis) • kõnek suur segadus, tohuvabohu, kaos

splitter <spl`itter -i 2e s> (ingl < split lõhestama) • el signaalijaotur, seadis ühest allikast (nt antennist) saabuva signaali jaotamiseks mitmele tarbijale (nt telerile)

stabilisaator <stabilis`aator -i 2e s> (< ld stabilis stabiilne)
1. stabiliseeriv seadis v aine
2. tehn lennuki, raketi vm lennuaparaadi osa, mis tagab lendamisel selle tasakaalus püsimise
3. el voolu, pinge v võimsuse püsivana hoidmise seade
4. keem ebasoovitavaid protsesse pidurdav aine
5. mer laeva õõtsumist vähendav seadis

stants2 <st`ants stantsi st`antsi 22e s> (sks Stanze) • tehn pms metallide survetöötlemisel kasutatav tööriist, millega töödeldavat toorikut deformeeritakse v lõigatakse, põhiosad on matriits ja tempel2
stantsiplokk • tehn seadis, mida kasut stantside, templite2, matriitside ning juht- ja kinnitusdetailide hoidmiseks mingis kindlas asendis

sumbuurne <sumb`uur|ne -se 2 adj> (vn сумбурный < сумбур segadus) • kõnek segane, korratu

šunt <š`unt šundi š`unti 22e s> (ingl shunt)
1. tehn elektri- v magnetahela osaga rööbiti ühendatav seadis
2. med kahjustatud artereid v veene asendav möödaviik, mis moodustatakse siirikute abil, vt ka stent
mõõtešunt • tehn ampermeetri mõõtemehhanismiga rööbiti ühendatav takisti voolumõõtepiirkonna muutmiseks

tabulaator <tabul`aator -i 2e s> (ingl tabulator < ld tabula laud, tabel) tehn
1. ka info tabeldi, kirjutusmasina v arvuti seadis tabelite tegemiseks
2. elektromehaaniline perfokaarditöötlusseade

talrep <t`alr|`ep -epi -`eppi 22e s> (vn талреп < holl taliereep) • mer seadis taglase trosside v kettide pingutamiseks

telemeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< tele- + -meeter) • tehn kaugusmõõtur, optiline seadis kauguste mõõtmiseks; kasut sõjanduses, samuti kino- ja fotoülesvõtete puhul pildistatava eseme kauguse määramiseks

termoelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< termo- + element) • el kahest eri metallist v pooljuhist koostatud seadis termoelektri tekitamiseks

tohuvabohu <tohuvab´ohu 17 s> (hbr „tühi ja paljas”) • (alg)kaos, segadus

tsentrifugaalregulaator <+ regul`aator -i 2e s> (< tsentrifugaalne + regulaator) • tehn seadis, mis tsentrifugaaljõu abil hoiab masina- v aparaadiosade kiirust ettenähtud piires v muudab pöörlemissagedusele vastavalt automaatselt mingit füüsikalist suurust

tumultuaarne <tumultu`aar|ne -se 2 adj> (ld tumultuarius < tumultus segadus) • lärmav, mässuline

turbellaarid pl <turbell|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld turba, dem turbella segadus, tunglemine, (rahva)hulk) • zool ripsussid (Turbellaria), lameusside klassi kuuluvad ripsmetega kaetud ovaalsed v lehtjad loomad; elavad vees v niiskes pinnases

vantuus <vant|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn вантуз < pr ventouse) • tehn seadis veetorust õhu automaatseks väljalaskmiseks

veloergomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (velo- + ergomeeter) • med koormusjalgratas, elektriliselt v mehaaniliselt kehalist koormust mõõtev paigalseisev jalgrattataoline seadis

ventiil <vent|`iil -iili -`iili 22e s> (sks Ventil < keskld ventilis tuule < ld ventus tuul)
1. tehn seadis auru, gaasi v vedeliku ühesuunalise voolu reguleerimiseks ja sulgemiseks
2. muus vaskpuhkpilli seadis eri kõrgusega helide tekitamiseks
3. el elektrovaakum- v pooljuhtseadis, mille elektrijuhtivus sõltub voolu suunast; kasut vahelduvvoolu alaldamiseks

ventilaator <ventil`aator -i 2e s> (ingl ventilator < ld tuulaja < ventilare loopima, tuulama, õhutama < ventus, dem ventulus tuul) • tehn tuuluti, õhusti, seadis õhuvoolu tekitamiseks kiiresti pöörlevate tiibade v labade abil; masin õhu vm gaasi teisaldamiseks (puhumiseks v imemiseks)
ventilaatorveski • tehn tahkekütuse jahvatamise ja kuivatamise seade, milles purustiks on pöörlev tiivik

vipper <v`ip|per -ri 2e s> (ingl whipper vinnaja) • tehn kaadur, seadis kaevandusvagonettide tühjakskummutamiseks