[VSL] Võõrsõnade leksikon

abiootiline <+ biootili|ne -se -st 12 adj> (< a- + biootiline) • biol eluta keskkonnaga seotud

adrenokortikaalne <+ kortik`aal|ne -se 2 adj> (< ad- + ld ren neer + cortex koor) • füsiol neerupealise koorega seotud. Vt ka kortikaalne

aerodünaamiline <+ dünaamili|ne -se -st 12 adj> • füüs aerodünaamikaga seotud
aerodünaamiline jõud • füüs voolavas gaasis (nt õhus) asetsevale kehale mõjuv kogujõud
aerodünaamiline takistus • füüs frontaaltakistus, liikuva keha pinna ja keskkonnaosakeste vahelise hõõrdumise ning keha taga tekkivate pöörete põhjustatud jõud, mis pidurdab keha liikumist gaasis
aerodünaamiline toru • tehn tuulekanal, seade, milles tekitatakse kiiret õhu- vm gaasivoolu; kasut autode ja lennukite katsetamiseks

aftoosne <aft`oos|ne -se 2 adj> (uusld aphthosus) • med haavandiline, aftidega seotud

akineetiline <+ kineetili|ne -se -st 12 adj> (< a- + kineetiline) • med akineesiaga seotud, liikumis- v liigutamisvõimetu

aktiinne <akt`iin|ne -se 2 adj> (< kr aktis, gen aktinos kiir) • füüs, meteor kiire-, kiirgus-, päikese-, ultraviolett-; päikesevalgusega, eriti ultraviolettkiirgusega seotud

allergiline <all´ergili|ne -se -st 12 adj> • med allergiaga seotud, ülitundlik

alveolaarne <alveol`aar|ne -se 2 adj> (< alveolaar) • anat alveooliga seotud; sombuline

amino- • keem amiinidega v nende ühenditega seotud

amülo-, täishääliku ees amül- (< kr amylon tärklis + -üül) • keem tärklisega seotud

anaboolne <anab`ool|ne -se 2 adj> (kr) • biol anabolismiga seotud
anaboolsed steroidid pl • farm meessuguhormoonide derivaadid (nt testosteroon), mis soodustavad valgusünteesi, kasut ainevahetushäiretest vm põhjustest tingitud organismi kurnatuse ja nõrkuse korral (ka dopingainena lihasmassi kasvatava toime tõttu)

anafülaktiline <anafül´aktili|ne -se -st 12 adj> • med anafülaksial põhinev, sellega seotud v sellest tingitud

anaplastiline <anapl´astili|ne -se -st 12 adj> • med, vet anaplaasiaga seotud

andro-, täishääliku ees andr- (< kr anēr, gen andros mees, inimene) • mees-, mehe-, meeste v isadega seotud; ka üldisemalt inimest tähendav

anorgaaniline <+ orgaanili|ne -se -st 12 adj> (< an- + orgaaniline) • elutu loodusega seotud, elutu, vastand orgaaniline
anorgaaniline aine • aine, mis ei pärine taime- ega loomariigist (mineraalid, vesi jne)
anorgaaniline keemia • keemia haru, mis käsitleb keemilisi elemente, lihtaineid ja ühendeid (v.a süsinikuühendid)

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

argument <argum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld argumentum)
1. loog loogiline põhjend, millele tugineb mingi otsustuse tõestus; tõestuse eeldus (alus)
2. mat sõltumatu muutuja; sõltuv muutuja on funktsioon
3. lgv seotud laiend; süntaktiline element lauses (fraasis), mille esinemise verb tingib (nt subjekt, objekt)

arhailine <arh`aili|ne -se -st 12~10? adj> (< kr archaios vana) • muistne, vanaaegne, vananenud, vanamoeline; geol arhaikumiga seotud

arheoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • arheol arheoloogiaga seotud, seda käsitlev v uuriv, sellel põhinev

asteeniline <asteenili|ne -se -st 12 adj> • kõhetu, jõuetu, nõrk, loid, vastand steeniline; med asteeniast tingitud v sellega seotud

astroloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • astroloogial põhinev, sellega seotud

atlantiline <atl´antili|ne -se -st 12 adj> (< pn) • hüdrol Atlandi ookeanist mõjustatud, sellele kuuluv v sellega seotud

atmosfääriline <atmosfäärili|ne -se -st 12 adj> , atmosfäärne <atmosf`äär|ne -se 2 adj> • atmosfäärisse puutuv, sellele omane, sellega seotud

atomistlik <atom`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • füüs atomistikasse puutuv v kuuluv, sellega seotud

audioloogia <+ l`oogia 1 s> (< audio- + -loogia) • füüs, med kuulmisteadus, kuulmisega seotud küsimusi käsitlev teadus

autoriõigus <+ `õigus -e 11~9 s> • jur autori õigus oma teosele, autorsusega seotud suhteid reguleeriv eraõiguse osa

aviomeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< avio- + meditsiin) • med arstiteaduse osa; käsitleb lennundusega seotud meditsiinilisi eriprobleeme

bakterioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • biol baktereisse v nende uurimisse puutuv, bakterioloogiaga seotud

biliaarne <bili`aar|ne -se 2 adj> (< ld bilis sapp) • füsiol, med sapiga seotud, sapi-

biomeetria <+ m`eetria 1 s> (< bio- + -meetria) • biol, mat kompleks matemaatilisi meetodeid organismide ja nendega seotud protsesside kirjeldamiseks ja uurimiseks

bloot <bl`oot bloodi bl`ooti 22e s> (vanapõhja blōt) • aj Muinas-Skandinaavia tähtpäevapidustustega seotud loom- v inimohver

boororgaaniline ühend • keem keemiline ühend, kus boor on seotud orgaaniliste radikaalidega

bulbaarne <bulb`aar|ne -se 2 adj> (uusld bulbaris < bulbus (medullae spinalis) piklikaju < ld bulbus mugul, sibul) • anat piklikajuga seotud, piklikaju-
bulbaarparalüüs • med piklikaju kahjustusest põhjustatud elutähtsate elundite halvatus ehk paralüüs

dekubitaalne <dekubit`aal|ne -se 2 adj> (< de- + ld cubitare lamama) • med lamatis-, rõhumisest (nt lamamisel) nahal v limaskestadel tekkiva koekärbusega seotud
dekubitaalne haavand • med lamatishaavand

delirioosne <deliri`oos|ne -se 2 adj> • med deliiriumiga seotud, sellega kaasnev

dialüütiline <dialüütili|ne -se -st 12 adj> • keem dialüüsil põhinev, sellega seotud, eraldav, lahutav

diasoühend <+ ühend -i 2e s> (< di- + aso-) • keem orgaaniline ühend, mille molekulis sisalduv kahest lämmastikuaatomist koosnev rühm on seotud ühe süsinikuaatomiga; kasut orgaanilises sünteesis

didaktiline <did´aktili|ne -se -st 12 adj> • ped didaktikaga seotud, õpetuslik; õpetlik, õpetav

dielektriline <+ el`ektrili|ne -se -st 12 adj> • füüs elektrit (praktiliselt) mittejuhtiv; dielektrikutega seotud, nende omadustel põhinev

distsiplinaarne <distsiplin`aar|ne -se 2 adj> • distsipliiniga seotud; parandus-

dünastiline <dün´astili|ne -se -st 12 adj> • dünastiasse puutuv v kuuluv, troonipärimisega seotud
dünastiline sõda • aj sõda, mida feodaalriigid pidasid oma dünastia huvides, taotledes võõraid maavaldusi v troone (nt rooside sõda Inglismaal a 1455–85, Hispaania pärilussõda a 1701–14)

düstroofiline <+ troofili|ne -se -st 12 adj> • med düstroofiaga seotud, vaegtoitumuslik, toitumishäireline

eeter <`eet|er -ri 2e s> (kr aithēr taevas, õhk)
1. el raadiolainete levimise keskkond; füüs van keskkond, mida peeti valguse jm elektromagnetnähtuste kandjaks
2. keem kahest hapnikuaatomiga seotud süsivesinikradikaalist koosnev orgaaniline ühend
3. farm → etüüleeter
4. õhk, taevalaotus

egüptoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • aj egüptoloogiasse kuuluv, Vana-Egiptuse kultuuriga seotud

ekskretoorne <ekskret`oor|ne -se 2 adj> (< ld excretus eraldatud) • füsiol ekskretsiooniga seotud, eritus-

eksofoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< ekso- + -foor) • lgv väljaviide; tekstivälisele, kõnesituatsiooniga seotud referendile viitav väljend, vastand endofoor

eksotism <eksot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< eksootika)
1. lgv mõne teise rahvaga seotud, meil haruldane keelend, nt gusli, joig, sabat
2. kaugetelt maadelt v võõraste rahvaste juurest pärit nähtus nt kunstis v kirjanduses

ekstsiton <ekstsiton -i 19 s> (< ekstsitatsioon) • füüs kristallivõre elektroni ergastusseisund, milles elektron on energeetiliselt seotud elektronidest hõivamata energiatasemega ja moodustab koos sellega neutraalse süsteemi

elekter <el`ekt|er -ri 2e s> (< kr ēlektron merevaik) • füüs mateeria põhiomadusi, mis seisneb elektrilaengute olemasolus aine elementaarosakestel; elektrilaengute liikumise ja vastastiktoimega seotud nähtuste üldnimetus
elekterkeevitus • keevitamine elektrivooluga kuumutamise abil
elekterküte • kütmine elektrienergia muundamisel saadud soojusega
elekterside • teabe elektrilise edastamisega tegelev sidetehnika haru, vastav sidepidamisviis
elektervalgustus • valgustamine elektrivoolu abil
elektervedu • veoviis, mille puhul veoki elektriajam saab energiat välisest elektriallikast v akupatareist
elektriauto tehn • elektri jõul liikuv auto
elektrilaeng • mateeria elektromagnetiliste omaduste iseloomustaja; elektrilaengut kannavad aine aatomite koostisse kuuluvad prootonid ja elektronid; elektrilaengu mõõtühik on kulon

elektriline <el`ektrili|ne -se -st 12 adj> • elektriga seotud, elektri-; elektri abil toimuv, elekter-

elektromagnetiline <+ magnetili|ne -se -st 12 adj> (< elektro- + magnetiline) • füüs elektromagnetismisse puutuv, sellega seotud
elektromagnetiline induktsioon • füüs elektrivoolu tekkimine juhis pööriselektrivälja toimel
elektromagnetiline interaktsioon • füüs põhiinteraktsioon, milles osaleb alati elektromagnetväli

elektroonika <elektroonika 1 s> (< kr ēlektron merevaik) • teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jt keskkondades liikuvate laengutega seotud nähtusi
elektroonikaseade, elektroonikaaparaat • elektronseadiste kasutamisel põhinev seade, aparaat

elementorgaanilised ühendid pl • keem orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatom vahetult seotud mingi teise elemendi aatomiga

emotsioon <emotsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émotion < ld emovere esile kutsuma, erutama) • (lühiajaline) tundeelamus, tundmus (hirm, viha, rõõm), mis on seotud muutustega siseelundite tegevuses ja väljendusliigutustega

endeemiline <endeemili|ne -se -st 12 adj> , endeemne <end`eem|ne -se 2 adj> (< kr endēmos kohalik)
1. biol paiguline, päriskodune, mingi alaga seotud, seal püsivalt esinev
2. med endeemiast haaratud

endoteliaalne <endoteli`aal|ne -se 2 adj> • anat endoteeliga seotud

ensüümne <ens`üüm|ne -se 2 adj> • ensüümidega seotud, ensüüm-

enteraalne <enter`aal|ne -se 2 adj> , enteerne <ent`eer|ne -se 2 adj> (< entero-) • anat peensoolega seotud, (peen)soole-

entomo- (< kr entomon putukas) • putukatega seotud

epeirogeneetiline <+ geneetili|ne -se -st 12 adj> • geol epeirogeneesiga seotud, epeirogeneesile omane

episood <epis|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr epeisodion)
1. üksiksündmus mingist ulatuslikumast sündmuste seeriast; kõrvalseik v -sündmus
2. kirj Vana-Kreeka draamas koorilaulude vahele põimitud tegevusosa; hiljem: kirjandusteoses peategevusega seotud terviklik tegevuslõik
3. muus uus teema sümfoonilises töötluses; rondo vaheosa

epopöa <epop`öa 26 s> (kr epopoiia) • kirj suurem eepiline teos, eepos; ajaloolisi sündmusi v pikemat ajajärku kujutav ulatuslik romaan v romaanisari; piltl rida kangelastegudega seotud sündmusi

erütropoeetiline <+ poeetili|ne -se -st 12 adj> (< erütro- + poeetiline) • füsiol punalibleloomega seotud, punaliblede hulka suurendav

etno- (< kr ethnos rahvas) • rassi v rahvaga seotud

etnobotaanika <+ botaanika 1 s> (< etno- + botaanika) • bot botaanika haru, mis kogub ja süstematiseerib rahva teadmisi taimedest (taimede rahvapäraseid nimetusi, kasutusalasid, taimedega seotud uskumusi jne)

eugeeniline <eugeenili|ne -se -st 12 adj> • biol eugeenikaga seotud, pärilikkust parandav

euro- (< pn Euroopa)
1. Euroopaga seotud, euroopalik
2. Euroopa standarditele vastav
3. Euroopa Liidu rahaühiku euroga seotud

evangeelne <evang`eel|ne -se 2 adj> • relig evangeeliumiga seotud, evangeeliumi(de)l põhinev
evangeelne kirik • relig teatud protestantlike kirikute ja usuvoolude nimetus, vt ka protestantism

faktograafia <+ gr`aafia 1 s> (< fakt + -graafia) • faktide kirjeldamine; mingi alaga seotud faktide kogum

falliline <fallili|ne -se -st 12 adj> • fallosega seotud; fallosekujuline

fanatism <fanat|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fanaatikule omane kirglik andumus v pühendumus millelegi, tihti seotud äärmise sallimatusega teisitimõtlejate suhtes

fantastika <fant´astika 1 s> (< kr phantastikos kujutluslik)
1. ulme, fantaasiaga seotud sündmustik; ebatõeline, kummaline, mõttekujutuslik aines
2. kirj kirjandusteosed, milles eriline osa on mõttekujutluslikul ainesel, ulmekirjandus

farmako- (< kr pharmakon ravim) • farmaatsia-, rohuteaduse-; ravimitega seotud

farüngo- [far·üngo] (< kr pharynx neel) • neelu-, neeluga seotud

fasces [fastses] (ld vitsakimp) • aj Vana-Roomas kõrgema magistraadi võimuembleem (3) – rihmadega seotud vitsakimp, mida kandis liktor; väljaspool Rooma linna lisati sellesse veel kirves

fekaalne <fek`aal|ne -se 2 adj> • fekaalidega seotud, fekaalidest põhjustatud (nt reostuse kohta)

ferromagnetiline <+ magnetili|ne -se -st 12 adj> (< ferro- + magnetiline) • füüs ferromagnetismiga seotud, ferromagneetiku omadustega
ferromagnetiline resonants • füüs kõrgsagedusliku (sagedus 10¹⁰ Hz) vahelduva magnetvälja energia resonantsneeldumine ferromagneetikuis

filoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv filoloogiasse puutuv, filoloogiaga seotud

fiskaal-, fiskaalne <fisk`aal|ne -se 2 adj> (ld fiscalis) • maj fiskusesse puutuv, riigikassa v eelarvega seotud, eelarve-
fiskaalaasta maj • eelarveaasta
fiskaalpoliitika maj • eelarvepoliitika

fosfororgaaniline ühend (< fosfor + orgaaniline) • keem keemiline ühend, mille molekulis fosfori aatom on seotud orgaaniliste radikaalidega

fotoelektriline <+ el`ektrili|ne -se -st 12 adj> (< foto- + elektriline) • füüs fotoelektriga seotud, valguse toimel aines toimuvate elektrinähtustega seotud, neil põhinev

fototeraapiline <+ teraapili|ne -se -st 12 adj> • med fototeraapiaga seotud

füsiognoomiline <füsiognoomili|ne -se -st 12 adj> • füsiognoomiasse puutuv, sellega seotud

füüsiline <füüsili|ne -se -st 12 adj> (< kr physikos looduslik, loomulik < physis loodus)
1. kehaline, vastand psüühiline
2. looduslik
3. geogr geomorfoloogiaga, klimatoloogiaga v hüdroloogiaga seonduv (nt füüsiline geograafia)
4. info seotud tegeliku realisatsiooniga, vt ka virtuaalne
füüsiline kirje • info (füüsilise asukohaga) kirje andmekandjal v mäluseadmes

gaas1 <g`aas gaasi g`aasi 22e s> (pr gaz, keemik J. B. van Helmonti (1579/80–1644) loodud oskussõna, arvatavasti kreeka sõnast chaos 'kaos') • aine, mille omavahel väga nõrgalt seotud molekulid peaaegu vabalt liikudes täidavad ühtlaselt mis tahes ruumala

galaktiline <gal´aktili|ne -se -st 12 adj> • astr galaktikasse kuuluv v sellega seotud

galvaaniline <galvaanili|ne -se -st 12 adj> • galvaanimise teel toimuv, galvanisatsiooniga seotud

geeniklaster <+ kl`ast|er -ri 2e s> (< geen + klaster) • biol tihedalt aheldunud ja talitluslikult seotud geenide rühm

gemmoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • gemmoloogiaga seotud, vääriskive käsitlev

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomia • astr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joon • geod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punkt • geod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid pl • geod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid

geofüüsikaline <+ füüsikali|ne -se -st 12 adj> • geol, füüs geofüüsikasse kuuluv, sellega seotud
geofüüsikaline rakett • rakett geofüüsikalise vaatlusaparatuuri viimiseks atmosfääri ülakihtidesse

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laius • geogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkus • geogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkel • geogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid pl • geogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

geomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • mat geomeetriaga seotud, selle seadustest tulenev; geomeetria-
geomeetriline jada vt geomeetriline progressioon

geomorfoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • geol geomorfoloogiaga seotud, sellel põhinev

geronto- [ger·onto] (< kr gerōn, gen gerontos vana mees) • vanuri-, eakate; vananemisega seotud

glotogooniline <+ goonili|ne -se -st 12 adj> (< glotogoonia) • lgv keeletekkeline, keele tekkimise ja arenemisega seotud

gnoseoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • fil tunnetusteoreetiline, gnoseoloogiasse kuuluv, sellega seotud

graafik <graafik -u 2 s> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav)
1. mat koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust väljendav joon; joonis, mis väljendab näitlikult mitmesuguste nähtuste ja nendega seotud protsesside kvantitatiivset sõltuvust
2. üksikasjalik ajaplaan, kalenderplaan
3. kunst graafika alal tegutsev kunstnik

granulomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • granulomeetrial põhinev, sellega seotud
granulomeetriline analüüs → granulomeetria
granulomeetriline koostis • lõimis, erineva terasuurusega osakeste (fraktsioonide) sisaldus kivimis, väljendatuna massiprotsentides

gravimeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • gravimeetrial põhinev, sellega seotud
gravimeetriline analüüs • keem kaalanalüüs, mille puhul määratav komponent sadestatakse lahusest ja kaalutakse

gravitatsiooniline <gravitatsioonili|ne -se -st 12 adj> • füüs gravitatsioonist põhjustatud, sellega seotud
gravitatsiooniline kollaps • taevakeha katastroofiline kokkuvarisemine tema enda tekitatud raskusjõu mõjul

gripoosne <grip`oos|ne -se 2 adj> • med gripist põhjustatud, gripiga seotud

günekoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • med günekoloogia valdkonda kuuluv, sellega seotud

hagioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr hagios püha + -loogia) • relig pühakute elu ja nendega seotud müüte käsitlev kirjandus

helmintoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • med, vet helmintoloogiaga seotud

hematopoeetiline <+ poeetili|ne -se -st 12 adj> (< hemato- + kr poiētikos tegev, loov) • füsiol vereloomesse puutuv, vereloomega seotud
hematopoeetiline elund • vereloomeelund (lümfinäärmed, põrn ja luuüdi)

hemo-, hemato-, täishäälikute ees hem-, hemat- (< kr haima, gen haimatos veri) • verega seotud, vere-

hemorraagiline <hemorraagili|ne -se -st 12 adj> • med hemorraagiaga iseloomustuv, sellega seotud
hemorraagiline diatees • med haiguslik kalduvus verejooksuks

heraldiline <her´aldili|ne -se -st 12 adj> • heraldikaga seotud, vapinduslik, vapi-

hernhuutlik <h`ernh`uutl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig hernhuutlusele omane, vennastekogudusega seotud

hieroloogia <+ l`oogia 1 s> (< hiero- + -loogia) • relig pühade esemete uurimine ja sellega seotud kirjandus

homileetiline <homileetili|ne -se -st 12 adj> • relig homileetikale omane, jutlusega seotud

horisondiline <horisondili|ne -se -st 12 adj> • horisondiga seotud

hüdraat <hüdr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< hüdr-) • keem keemiline ühend, mis sisaldab oma molekulis teatud arvu keemiliselt seotud veemolekule

hüdrasoühendid pl <+ ühend -i 2e s> (< hydrogenium + aso-) • keem kahe alifaatse v aromaatse radikaaliga seotud hüdrasorühma –NH–NH– sisaldavad orgaanilised ühendid

hüdrobioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • hüdrol, biol hüdrobioloogiaga seotud, veeorganismide bioloogiat uuriv

hüdrolüütiline <+ lüütili|ne -se -st 12 adj> • keem hüdrolüüsisse puutuv v kuuluv, sellega seotud

hüpertensiivne <+ tens`iiv|ne -se 2 adj> (< hüper- + ld tensio pinge) • med kõrgrõhuline, kõrgenenud vererõhuga seotud

hüpnotism <hüpnot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl hypnotism) • õpetus hüpnoosist ja selle rakendamisest; hüpnoosiga seotud nähtuste kogum

hüpotrohhoid <+ trohh|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hüpo- + trohhoid) • mat tasandiline joon, mille kujundab fikseeritud ringjoone sees veereva ringjoonega jäigalt seotud punkt

hüstero- (< kr hystera emakas) • anat emaka-, emakaga seotud

idiosünkraatiline <+ sünkraatili|ne -se -st 12 adj> (< idio- + kr synkrasis segamine) • med kaasasündinud ülitundlikkusse puutuv, sellega seotud; psühh idiosünkraasiasse puutuv; tugevat vastumeelsust tekitav

ikteeriline <ikteerili|ne -se -st 12 adj> • med ikteruse e kollatõvega seotud, sellele omane

imagoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • imagoloogiasse puutuv, sellega seotud

imiinid pl <im`iin imiini im`iini 22e s> (< amiinid) keem
1. orgaanilised ühendid, milles iminorühm –NH on seotud ühe süsinikuaatomiga
2. tsüklilised sekundaarsed amiinid

immunoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • med immunoloogiasse puutuv v sellega seotud

indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a₁, v_t
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa

indo- (< kr Indos) • india, Indiaga seotud

induktiivne <indukt`iiv|ne -se 2 adj> (ld inductivus < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogilisel induktsioonil põhinev, induktsiooni teel saadud
2. el induktsiooniga seotud, sellel põhinev
induktiivne meetod • uurimis- v käsitlusviis, mille varal üksikute tõsiasjade ja nähtuste täheldamisel siirdutakse üldiste juhiste ja seaduste kindlaksmääramisele

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

industrialism <industrial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr industrialisme < industrie tööstus < ld industria hoolas tegevus, virkus) • tööstuse arendamisega seotud nähtuste üldnimetus

inertsiaalne <inertsi`aal|ne -se 2 adj> (ingl inertial) • füüs inertsiga seotud

inkorporeeriv keel, ka polüsünteetiline keel (< polü- + sünteetiline) • lgv lausete moodustamisel inkorporatsiooni kasutav keel; keel, milles on palju seotud morfeeme, vahe sõna ja lause vahel pole selge, nt eskimokeeled

institutsiooniline <institutsioonili|ne -se -st 12 adj> • institutsioonisse puutuv, institutsiooniga seotud, alalise institutsioonina tegutsev

instituut <instit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld institutum korraldus, kindlaksmääratu) • teadus-, uurimis- v õppeasutus (ka kõrgkooli osana); jur kogum õigusnorme, mis puudutavad üht ühiskondlike suhete ala ja on omavahel sisemiselt seotud (nt abielu instituut)

interpersonaalne <+ person`aal|ne -se 2 adj> (< inter- + personaalne) • psühh inimestevaheline, inimestevahelisi suhteid puudutav; suhtekeskne, inimsuhetega seotud v nendest lähtuv. Vt ka intrapersonaalne

isolatsioon <isolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr isolation < isoleerima)
1. eraldamine; eraldumine; eraldumus
2. sotsiol vabadusekaotusega seotud eraldamine ümbrusest
3. med ümbrusele ohtlike haigete eraldamine (vastavatesse haiglatesse v ruumidesse)
4. biol isoleeritus, liikide v liigisiseste rühmituste vahelise ristumise püsiv v pikemaajaline puudumine
5. tehn vahend õhu, heli, soojuse, vee, elektri jm soovimatu juurde- v äravoolu tõkestamiseks

isoleeriv keel (< isoleerima) • lgv tüvekeel (nt hiina keel), mis väljendab sõnade grammatilisi vahekordi pms sõnade järjekorra, intonatsiooni, abisõnade jm kaudu, mitte seotud morfeemide abil

ISP {lüh ingl sõnadest Internet service provider} • info võrguteenuse pakkuja, internetiühendust ja sellega seotud teenuseid võimaldav firma

kalamiteet <kalamit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld calamitas) • häda, viletsus, õnnetus; biol kahjurite massiline paljunemine ja sellega seotud kahjurirüüste; laastav tule-, tormi- v sademekahjustus vm loodusõnnetus

karbooniumioon <+ i`oon iooni i`ooni 22e s> (karbo- + ioon) • keem süsinikuaatomist ja kolmest sellega kovalentselt seotud vesinikuaatomist v süsivesinikradikaalist koosnev liitioon

karüoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • biol karüoloogiaga seotud, rakuteaduslik, rakuteaduse-

katalüütiline <+ lüütili|ne -se -st 12 adj> • keem katalüüsisse puutuv, katalüüsiga seotud

katenaanid pl <katen|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld catena ahel) • keem keemilised ühendid, mille molekulid koosnevad kahest v enamast üksteisega ahelalülidena mehaaniliselt seotud tsüklist, neid leidub looduslike nukleiinhapete molekulides

klassifikaator <klassifik`aator -i 2e s> (< klassifitseerima)
1. liigiti, liigituseks kasutatav aparaat
2. liigitustabel, dokument mingit hulka moodustavate objektide tähistuse korrastamiseks ja kodeerimiseks
3. mäend seade mineraaliterade sortimiseks nende suuruse järgi
4. lgv seotud morfeem, mis osutab, millisesse semantilisse klassi sõna kuulub; esineb nt bantu keeles

klastrid pl <kl`ast|er -ri 2e s> (ingl cluster compounds) • keem mitmetuumalised kompleksühendid, mis koosnevad lähestikku asetsevatest, tihedalt üksteisega seotud aatomitest, molekulidest või ioonidest; levinumad klasterühendid on metalliklastrid, mille molekulis väga lähestikku asetsevad metalliaatomid moodustavad omavahelise keemilise sideme

kliitik <kliitik -u 2 s> (< kr klitikos, mitmetähenduslik grammatiline termin < klinō nõjatan, kallutan) • lgv tüvele liituv morfeem, mis on sõnatüvega nõrgemalt seotud kui nt käände- ja pöördelõpud, nt -ki/-gi (eesti liidepartikkel), tulnud/ki

klimakteerium <klimakt`eerium -i 19~2e s> (< kr klimaktēr inimese kriitline iga < klimax redel) • füsiol kliimaks, sugunäärmete talitluse alanemisega seotud üleminekuajajärk

kloro-, klor- (< kr chlōros rohekas, kollakas) • rohekas; klooriga seotud, kloori-

koheerer <koh`eerer -i 2e s> (ingl coherer < ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma) • tehn raadiotehnika algusaastail kasut olnud detektortoru (sisaldas metallipuru)

kohesioon <kohesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma)
1. füüs molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel (vt ka adhesioon)
2. lgv sidusus, teksti sisuline ühtsus (vt ka koherentsus)

kolleegium <koll`eegium -i 19~2e s> (ld collegium < kolleeg)
1. aj ühise ameti v elukutsega seotud isikute kogu Vana-Roomas; riigivalitsemisorgan Venemaal XVIII s, asut Peeter I ajal, 1802. a asendati kolleegiumid ministeeriumidega
2. ped mõnede internaadiga õppeasutuste nimetus (nt jesuiitide kolleegium)
3. administratiivne v nõuandev organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt

koloniaalne <koloni`aal|ne -se 2 adj> (ingl colonial) • kolooniaga (2) seotud v sellesse puutuv, asumaa-, asumaade-; biol kolooniatena (5) esinev, seltsinguline

komplement <komplem|`ent -endi -`enti 22e s> (ld complementum) täiend, täiendus
1. füsiol teatavate kaitsekehade tegevust võimaldav valkude kompleks vereseerumis
2. lgv teisest sõnast (nt verbist) sisult ja vormilt sõltuv element, seotud laiend (nt naine ja ema lauses Naine kohtus emaga), vt ka valents (2)

konfessionaalne <konfession`aal|ne -se 2 adj> (< konfessioon) • relig usutunnistuslik, usutunnistuse v kirikuga seotud

konföderatiivne <konföderat`iiv|ne -se 2 adj> • konföderatsiooni kuuluv, liidulepinguga seotud

kongestiivne <kongest`iiv|ne -se 2 adj> (< ld congestio kuhjumine) • med (südames) verepaisu tekitav, veretungiga seotud

kongruents <kongru|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld congruentia kooskõla, sobivus) • lgv ühildumine, lauses süntaktiliselt seotud sõnade esinemine samas arvus, soos, isikus v käändes, vastand inkongruents

konjugaalne <konjug`aal|ne -se 2 adj> (ld coniugalis < coniunx abikaasa) • abieluline, abieluga seotud

konsumerism <konsumer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl consumerism < ld consumere (lõpuni) ära tarvitama) maj
1. tarbijaõiguslus, tarbijate ühiskondlik liikumine; taotleb tarbijaõiguste suurendamist võitluses tugevneva inflatsiooni ja agressiivse turundusega
2. vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast; konsumerism on levinud elanikkonna rikkuse suurenemise ja reklaamitööstuse arengu tõttu

kontango <kont´ango 16 s> (ingl contango < continue jätkama, pikendama) • maj kursilisand (eelkõige futuurlepingute puhul), mille võrra kauba hind on tulevikus kõrgem; preemia maksmise edasilükkamise eest, mis tuleneb alusvara pikaajalisema säilitamise ning määramatusega seotud võimalikest täiendavatest kuludest. Vastand backwardation

kontsessiooniline <kontsessioonili|ne -se -st 12 adj> • ka maj kontsessiooniga seotud, möönev, nõustuv

kontsiliaarne <kontsili`aar|ne -se 2 adj> (pr conciliaire < kontsiil) • relig kirikukogusse puutuv v sellega seotud

kordiaalne <kordi`aal|ne -se 2 adj> (keskld cordialis < ld cor süda) • südame-, südamega seotud

korpus <k`orpus -e 11~9 s> (< ld corpus keha)
1. (masina, aparaadi, laeva jms) kere
2. arhit teatavasse hoonerühma kuuluv üksikhoone
3. ühiste ülesannete v ühise kutsega seotud isikute kogu, nt diplomaatiline korpus, ohvitseride korpus
4. sõj mitmest diviisist ja eriüksusest koosnev väekoondis
5. aj Venemaal mõnede sõjaväeliste õppeasutuste nimetus, nt kadetikorpus, paažikorpus
6. trük vt korpuskiri
7. lgv keelematerjali kogu

korruptiivne <korrupt`iiv|ne -se 2 adj> • korruptsiooniga seotud, korruptsiooni soodustav

kosmogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kosmo- + -geenne) • füüs kosmilise kiirgusega seotud

kosmoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • astr kosmoloogiaga seotud, maailma terviklikkusest lähtuv
kosmoloogiline paradoks • ületamatu vasturääkivus v selgitamata asjaolu vaadeldava universumi ja mingi kosmoloogilise kontseptsiooni vahel

kovisioon <+ visi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ko- + visioon) • juhtumipõhine meeskonnatööga seotud tööalane nõustamine. Vt ka supervisioon

kranioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< kranio- + -loogia) • antr, zool koljuteaduslik, kolju uurimisega seotud

kraniomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> (< kranio- + kr metreō mõõdan) • antr kolju mõõtmisega seotud

kriminaalne <krimin`aal|ne -se 2 adj> (ld criminalis < crimen kuritegu, roim), kriminaal- • kuritegevusega seotud, kuriteo-, roima-; kuritegelik

kriminoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • kriminoloogiaga seotud, kuritegevuse uurimisega tegelev

kultus <k`ultus -e 11~9 s> (ld cultus viljelus; austus) • jumaldav austamine, aukartlik harrastamine; relig jumalate ja muude üleloomulikku väge omavaiks peetud olendite, esemete, paikade usuline austamine ja sellega seotud kombed; piltl kellegi v millegi sõge austamine, iidoliks seadmine

kutaanne <kut`aan|ne -se 2 adj> (< ld cutis nahk) • naha-, nahaga seotud

küberneetiline <küberneetili|ne -se -st 12 adj> • küberneetikasse kuuluv, sellega seotud

künoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • zool künoloogiaga seotud, koerateaduslik

leksikograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • lgv leksikograafiasse puutuv, sellega seotud, seda käsitlev

leksikoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv leksikoloogiaga seotud, sõnavaraõpetuslik, sõnavara käsitlev

linga <linga 16 s> (sanskr liŋgam) • relig hinduismis fallosekujuline sümbol, seotud jumal Šiva kultusega

lipoproteiid <+ prote|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< lipo- + proteiid) • biol vees lahustuv liitvalk, mille valguline osa on seotud letsitiini, kolesterooli vm lipiidiga

lipotroopsed ained pl (< lipo- + kr trophē toitmine) • füsiol rasvade ainevahetuse edasikandumisega seotud ained, mis pidurdavad maksa rasvumist

liturgiline <lit´urgili|ne -se -st 12 adj> • relig liturgiasse kuuluv, jumalateenistusega (selle rituaali ja korraga) seotud, sellest tulenev

lunaarne <lun`aar|ne -se 2 adj> (ld lunaris < luna Kuu) • Kuuga seotud, Kuu põhjustatud; poolkuusarnane, kuujas

makroseismoloogia <+ l`oogia 1 s> (< makro- + seismoloogia) • geol seismoloogia haru, mis uurib kõiki maavärinaga seotud nähtusi, mida on võimalik jälgida ilma instrumentaalvaatlusteta (maavärinate tunnetamine, maavärinate tekitatud maalihked, ehitiste kahjustused jne)

mariinne <mar`iin|ne -se 2 adj> (ld marinus < mare meri), maritiimne <marit`iim|ne -se 2 adj> (ld maritimus) • mereline, mere-, merega seotud. Vastand kontinentaalne

medikamentoosne <medikament`oos|ne -se 2 adj> (ld medicamentosus) • farm ravim-, ravimitega seotud, neist tingitud

-meeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr metron mõõt, metreō mõõdan)
1. -mõõdik, -mõõtur, -loendur
2. mõõt, teatav suurus, teatava mõõduga seotud
3. kirj (teatud mõõduga värsi kohta:) -jalaline värss, nt heksameeter

-meetriline <+ m`eetrili|ne -se -st 12 adj;+ meetrili|ne -se -st 12 adj>
1. meetrisse puutuv, -meetrine
2. -meetriaga seotud, mõõtmisteemaline

meiootiline <meiootili|ne -se -st 12 adj> • meioosiga seotud; vähendav, näiliselt madaldav

mesenteriaalne <mesenteri`aal|ne -se 2 adj> • anat mesenteeriumiga seotud

metallurgiline <metall´urgili|ne -se -st 12 adj> • metallurgiaga seotud v sellest lähtuv

metastaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • med siirdeline, siirde-, metastaasidega seotud

meteoriitika <meteoriitika 1 s> • astr teadus meteoriitidest, nende tekkest, koostisest, ehitusest, omadustest ning nähtustest, mis on seotud meteoorkehade liikumisega planeetidevahelises ruumis ja nende langemisega Maa pinnale

metodoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • metodoloogiasse puutuv, metodoloogiaga seotud

mikrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< mikro- + füüsika) • füüsika valdkond, milles käsitletakse nii vabade kui ka seotud mikroosakeste omadusi ja käitumise seaduspärasusi. Vastand makrofüüsika

mineraalne <miner`aal|ne -se 2 adj> (keskld mineralis < minera maak, kaevandus) • mineraali(de)st koosnev, mineraale sisaldav; mineraalidega seotud

mineraloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • miner mineraloogiaga, mineraalide uurimisega seotud

mnemo- (< kr mnēmē mälu) • mäluga seotud eesliide