[VSL] Võõrsõnade leksikon

daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega

feodaal <feod|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld feudalis feodaalne < feudum feood) • aj feodalismi ajal valitseva klassi esindaja, lääni valdaja, mõisnik, suurmaaomanik

junkur <j`unk|ur -ru 2 s> (sks Junker < jung noor + Herr härra, isand) aj
1. noor aadlik; aadlikust suurmaaomanik endisel Preisimaal
2. sõjakooli õpilane Venemaal (1864–1917)
kammerjunkur • õukonna madalaim tiitel

kasiik <kas|`iik -iigi -`iiki 22e s> (hisp cacique < kariibi) • indiaani pealik; suurmaaomanik mõnes Ladina-Ameerika riigis

landlord [ländloo(r)d] (ingl maaisand) • (suur)maaomanik, maa rendile andja; kõrtsi-, võõrastemaja v korteriperemees Inglismaal

lord <l`ord lordi l`ordi 22e s> (ingl isand)
1. aj keskaegsel Inglismaal suurfeodaal, suurmaaomanik; Inglise kõrgaadli pärandatav tiitel
2. pol parlamendi ülemkoja liige
3. mõne kõrge ametiisiku tiitli osa, nt lordkantsler Inglise ülemkoja eesistuja ning kohtuminister, admiraliteedi esimene lord Inglise mereminister, varaameti esimene lord üks Inglise peaministri tiitleid, lordmeer Londoni v mõne muu Inglise suurlinna ülemlinnapea, lordpresident Inglise salaluure nõukogu esimees

senjöör <senj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr seigneur < ld senior vanem) • aj läänindusajastul suurmaaomanik, kes oli ühtlasi ka kohtu-, haldus- ja poliitilise võimu esindaja; kitsamas tähenduses: suurfeodaal, maahärra, kellest olid vasallisõltuvuses teised feodaalid; hiljem suveräänsete vürstide tiitel ja kõnetlussõna

skvaier <skv`aier -i 2e s> (ingl squire < esquire)
1. maa-rahukohtunik USA-s
2. suurmaaomanik Inglismaal