[VSL] Võõrsõnade leksikon

abreviatuur <abreviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld abbreviatura < ld abbreviare lühendama < brevis lühike) • lgv täht- v silplühend, ka lühend tingmärgi näol; muus lühend v lihtsustus noodikirjas

akuut <ak`uut akuudi ak`uuti 22e s> (ld accentus acutus) • lgv diakriitiline märk: rõhumärk tähe peal, nt prantsuse abrégé. Vt ka graavis

alfa <alfa 16 s> (kr alpha) • lgv kreeka tähestiku 1. täht A, α; vastab ladina a-le
alfaisane • domineeriv isane
alfakiirgus • füüs α-kiirgus, radioaktiivsel alfalagunemisel kiirguvate alfaosakeste voog
alfalagunemine • füüs α-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne muundumine, millega kaasneb alfakiirgus
alfaosake • füüs α-osake, heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist
alfaraud • α-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril kuni 768 °C (Curie punkt)
alfa ja oomega • piltl a ja o, algus ja lõpp, vt ka oomega

alfabeet <alfab|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kreeka tähestiku kahe esimese tähe alfa ja beeta järgi) • lgv tähestik

alliteratsioon <alliteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ad- + ld littera täht) • kirj luules, harvem proosas kahe v mitme sõna alguskaashääliku kordus, nt millal maksan memme vaeva; moodustab koos assonantsiga eesti regivärsi algriimi

all-star [oolstaa(r)] (ingl < all kõik + star täht) • sport üksnes tippklassi esindajaist koosnev (nt võistkond)

aprošš <apr|`ošš -oši -`ošši 22e s> (pr approche lähenemine)
1. aj, sõj siksakiline kraav piiratud kindlusele ohutuks lähenemiseks
2. trük tähe- v sõnavaheruum trükilaos

asterism <aster|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr astēr täht) • miner nähtus, mis seisneb selles, et peegeldumisel kristalli pinnalt v läbi kristalli vaadatult näib valgusallikas tähekujuline

astraalne <astr`aal|ne -se 2 adj> (ld astralis < kr astēr taevatäht)
1. astr taevatähtedesse puutuv, taevatäheline, tähe-
2. spiritismis ja teosoofias: mittemateriaalne, õhuline, müstiline, eeterlik

astro- (< kr astron taevatäht) • tähe-

astroid <astr|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< astro- + -oid) • mat nelinurkse tähe kujuline tasapinnaline kõver

Ave Maris Stella (ld ole tervitatud, mere täht) • relig varakeskaegne hümn Neitsi Maarja auks, kasut ka liturgiates

bajonett <bajon|`ett -eti -`etti 22e s> (pr baïonnette < pn Bayonne, Prantsuse linn) • van tääk, püssitikk
bajonettliide • tehn liide, mis saadakse ühe detaili tihvte v hambaid teise detaili väljalõigetesse pöörates
bajonettlukk • tehn liide torude, lattide jne ühendamiseks pikitelje suunas

beeta <beeta 16 s> (kr bēta) • kreeka tähestiku 2. täht B, β; vastab ladina b-le
beetakiirgus • füüs β-kiirgus, beetaosakeste voog
beetalagunemine • füüs β-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne lagunemine
beetaosake • füüs β-osake, beetalagunemisel aatomituumast väljapaiskunud elektron v positron
beetaraud • β-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 760–960 °C

bukvalism <bukval|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn буквализм < буква täht) • tähttähelisus, sõnasõnalisus tõlkimisel; kirjalike, protseduurilise iseloomuga reeglite täpne formaalne järgimine

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

digamma <dig´amma 16 s> (kr) • 6. täht (Ϝ, ϝ) vanimas kreeka tähestikus (hiljem kadus kasutuselt)

digraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< di- + -graaf), digramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< di- + -gramm) • lgv kahe tähe ühend ühe hääliku v foneemi tähistamiseks, nt ch = š, au = o prantsuse keeles, ph = f ladina keeles

ditograafia <+ gr`aafia 1 s> (< dito + -graafia) • lgv mõne tähe, silbi v sõna ekslik kordamine tekstis

dzeeta <dzeeta 16 s> (kr zēta) • kreeka tähestiku 6. täht Ζ, ζ; vastab ladina z-le

-eeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< kr hedra iste; alus; tahk) • -tahukas, tahuline vorm

eeta <eeta 16 s> (kr ēta) • kreeka tähestiku 7. täht H, η; vastab ladina pikale e-le

epitelioom <epiteli|`oom -oomi -`oomi 22e s> • med epiteelist lähtunud kasvaja, hrl naha mitmekihilise lameepiteeli vähk

epohh <ep`ohh epohhi ep`ohhi 22e s> (< kr epochē peatamine, hoidumine < epechō tagasi hoidma) • ajastu, teatav pikem omailmeline ajajärk; astr hetk, mille kohta on määratud taevakeha asukoht, muutliku tähe heledus vm

epsilon <epsilon -i 19 s> (kr e psilon paljas e, eristamaks seda diftongist ai, mida hääldatakse alates hilisantiigist samuti e-na) • kreeka tähestiku 5. täht Ε, ε; vastab ladina lühikesele e-le

faas2 <f`aas faasi f`aasi 22e s> (sks Fase < pr face nägu, tahk) • tehn terava serva kõrvaldamisel tekkinud kitsas kaldpinnariba töödeldud esemel

fassettkubism <+ kub|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pr facette tahk, kant < face nägu, esikülg < ld facies) • aj, kunst kubismi esimene periood aastatel 1907–09

fii <f`ii 26 s> (kr phei) • kreeka tähestiku 21. täht Φ, φ; vastab ladina f-ile

gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopia • füüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliin • füsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgus • füüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raud • üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravi • med kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopia • füüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist

ganglion <g`anglion -i 19~2e s> (kr ganglion)
1. anat tänk, närvisõlm, närvirakkude sõlmjas kogum
2. med kooljaluu, liigesekihnu v kõõlusetupe väljasopistus, eriti käel v jalapöial

glüüf <gl`üüf glüüfi gl`üüfi 22e s> (ingl glyph < kr glyphē väljalõikamine, graveerimine) • info märgipilt, nt tähe v ikooni kujutis

graavis <graavis -e 9 s> (ld accentus gravis „raske rõhk“) • lgv rõhu- v hääldusmärk tähe peal, nt prantsuse mère. Vt ka akuut

grafeem <graf|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr graphème, ingl grapheme < kr graphē kirjutamine, kirjutatu) • lgv täht, tähe abimärk, täheühend vm kirjamärk mingi foneetilise nähtuse tähistajana; kirjasüsteemi väikseim tähendust eristav üksus; sõna kirjakuju

-gramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< kr gramma kirjutis, täht, joonis) • üleskirjutatu, -märgitu; -joonistatu, jäädvustatu

hii <h`ii 26 s> (kr chei) • kreeka tähestiku 22. täht Χ, χ; vastab ladina ch-le

identifikaator <identifik`aator -i 2e s> (< identifitseerima) • info programmiobjekti tähis v nimi; identifikaatoritena kasut sõnu, mis võivad sisaldada üksnes tähti ja numbreid (esimene sümbol peab olema täht)

illiteraat <illiter|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld illiteratus harimatu < il- + littera (kirja)täht)
1. akadeemilise hariduseta isik
2. lgv vilet, korinat, ohet, nuukset vm väljendav ebaselge häälik, mida ei saa edasi anda tähtede varal

indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a₁, v_t
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa

ioota <ioota 16 s> (kr iōta) • kreeka tähestiku 9. täht Ι, ι; vastab ladina i-tähele; selle tähe nimetusest on eesti keeles kujunenud tähenimetus jott

kambium <k`ambium -i 19~2e s> (< keskld cambium vahetus) • bot mähk, koorealune õhuke paljunevatest rakkudest kude, mille abil toimub taime jämeduskasv

kankroid <kankr|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cancer vähk + -oid) • med van teatava nahavähivormi nimetus

kantserofoobia <+ f`oobia 1 s> (< ld cancer vähk + foobia), kartsinofoobia <+ f`oobia 1 s> (< kr karkinos vähk + foobia) • psühh vähikartus, (eriti põhjendamata) hirm vähki haigestumise ees

kantserogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< ld cancer vähk + -geen), kartsinogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr karkinos vähk + -geen) • med keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis kindla toimeaja, toimetugevuse v hulga korral tekitab vähki jt pahaloomulisi kasvajaid

kantserogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ld cancer vähk + -geenne), kartsinogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kr karkinos vähk + -geenne) • med vähki tekitav, kasvajate teket põhjustav

kantserogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< ld cancer vähk + genees), kartsinogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr karkinos vähk + genees) • med vähiteke, pms selgroogsete organismis arenev haiguslik protsess, milles normaalne rakk muundub kantserogeensete tegurite toimel kasvajaliseks

kapa <kapa 16 s> (kr kappa) • kreeka tähestiku 10. täht Κ, κ; vastab ladina k-le

kartsinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karkinos vähk + -loogia)
1. zool vähiteadus, koorikloomi käsitlev zooloogia haru
2. med vähkkasvajaid käsitlev arstiteaduse haru

kartsinoom <kartsin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr karkinos vähk) • med vähk, pahaloomuline epiteelkoe kasvaja

konstellatsioon <konstellatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld constellatio tähtede seis < kon- + stella täht) • olukordade seis, asjaolude kokkusattumus; astr konfiguratsioon, taevakehade näiv vastastikune asend teataval hetkel

krabi <krabi 17 s> (sks Krabbe)
1. zool kümnejalaline vähk (Brachyura) lühikese, pearindmiku alla paindunud tagakehaga
2. arhit gooti stiilile iseloomulik katuseviilu kaunistav kivilill, ka ronileht

krevett <krev|`ett -eti -`etti 22e s> (pr crevette) • zool ujuvähiliste e krevetiliste alamseltsi (Palaemon) kuuluv kümnejalaline väike pikliku saleda kehaga vähk. Vt ka garneel

ksii <ks`ii 26 s> (kr xei) • kreeka tähestiku 14. täht Ξ, ξ; vastab ladina x-le

kvasarid pl <kvasar -i 2e s> (ingl sg quasar < quasi-stellar < kvaasi- + ld stellaris tähine, tähe-) • astr tähena näivad Galaktika-välised taevakehad, seni avastatud astronoomiaobjektide seas kaugeimad ning heledaimad

kviitung <kv`iitung -i 2e s> (sks Quittung < quitt tasa, arved õiendatud < ld quietus rahulik) • maj tähik, kirjalik tõend raha v kauba vastuvõtu kohta

lambda <lambda 16 s> (kr) • kreeka tähestiku 11. täht Λ, λ; vastab ladina l-ile

letra <l`etra 1 s> (pr lettre (kirja)täht < ld littera), templett <templ|`ett -eti -`etti 22e s> (< tempel2) • surutäht vm surumärk

letrism <letr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr lettrisme < lettre (kirja)täht) • kirj modernistlik luulesuund, milles mängitakse meelevaldselt kirjatähtede ja häälikuväärtustega

litera <litera 1 s> (ld littera täht) • kirjatäht, eriti väärtpaberi, dokumendi, tekstijaotise jms märgina

logogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< kr logos sõna + -gramm) • märk v täht, mis tähistab sõna, nt t° (temperatuur)

logogriif <logogr|`iif -iifi -`iifi 22e s> (< kr logos sõna + griphos kalavõrk, mõistatus)
1. lgv sõna- v tähtmõistatus, kus sõna omandab uue tähenduse tähe v tähtede lisamise, kõrvaldamise v ümberpaigutuse teel
2. kirj stiilivõte, mille puhul lauses v värsis reastatud sõnad jätavad mulje, nagu oleks ühestsamast sõnast järjest tähti ära jäetud, nt amore, more, ore, re...

macula [makula] (ld) • plekk, tähn, täpp; häbiplekk

magnetar <magnetar -i 19 s> (< magnet + ingl star täht) • astr ülivõimsa magnetväljaga neutrontäht, 1998. a avastatud täheliik

magnituud <magnit|`uud -uudi -`uudi 22e s> (< ld magnitudo suurus)
1. astr tähe suurusklass
2. geol instrumentaalseismoloogiliste vaatluste järgi määratud maavärina võimsuse suurusjärk, mis kajastab maavärinas vabanenud seismilise energia suurust

makron <m`akron -i 2e s> (kr makros pikk) • lgv pikkusmärk, diakriitik hääliku pikkuse näitamiseks (horisontaalkriips tähe peal) mõnes keeles ja häälduses, nt Rīga

monoeeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< mono- + -eeder) • miner kristallograafiline lihtvorm, mille moodustab üks tahk; esineb ainult kombinatsioonis teiste lihtvormidega

müü <m`üü 26 s> (kr my) • kreeka tähestiku 12. täht Μ, µ; vastab ladina m-ile

noova <noova 16 s> (< ld nova (stella) uus (täht)) • astr muutlik kinnistäht, mille heledus äkki suureneb kuni miljonikordseks (10–15 tähesuurust) ja siis aeglaselt kahaneb

nüü <n`üü 26 s> (kr ny) • kreeka tähestiku 13. täht Ν, ν; vastab ladina n-ile

omikron <omikron -i 19 s> (kr o mikron väike o) • kreeka tähestiku 15. täht O, o; vastab ladina lühikesele o-le

oomega <oomega 1 s> (kr ō mega suur o) • kreeka tähestiku viimane (24.) täht Ω, ω; vastab ladina pikale o-le. Vt ka alfa ja oomega

petehhia <pet`ehhia 1 s> (uusld petechia < it petecchia tähn, laik) • med täppverevalum

pii <p`ii 26 s> (kr pei)
1. kreeka tähestiku 16. täht Π, π; vastab ladina p-le
2. mat ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet tähistav irratsionaalarv (3,14159...), tähis π

planeet <plan|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld planeta < kr pl (asteres) planētes „hulkuvad (tähed)") • astr Päikesesüsteemi keskse tähe ümber tiirlev taevakeha

popstaar <+ st`aar staari st`aari 22e s> (ingl pop star < pop- + staar) • lava-, filmi-, spordi- vms täht, populaarne ja kuulus isik

prekantseroos <+ kantser|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pre- + ld cancer vähk) • med vähieelne seisund, millele on iseloomulikud mingi elundi koe haiguslikud muutused

prekantseroosne <+ kantser`oos|ne -se 2 adj> (< pre- + ld cancer vähk) • med vähieelne

psii <ps`ii 26 s> (kr psei) • kreeka tähestiku 23. täht Ψ, ψ; vastab ladina ps-ile

pulsar <p`ulsar -i 2e s> (ingl < puls(ating) (st)ar pulseeriv täht) • astr püsiva rütmiga kiirgusimpulsse tekitav ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht

püramiid <püram|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pyramis)
1. mat hulktahukas, mille üks tahk (põhi) on hulknurk, teised tahud ühise tipuga kolmnurgad
2. arhit Vana-Egiptuse monumentaalne ruudukujulise põhjaga ja längus külgedega teravatipuline kivist haudehitis, mille sisemuses asus kuninga (vaarao) hauakamber; ka muud püramiidjad ehitised
3. sport võimlejate rühmmoodustis mitmekordse ülalt kitseneva tornina, kus ülemised seisavad alumiste õlgadel

regaal1 <reg|`aal -aali -`aali 22e s> (< sks Regal riiul < keskld rigulus vagu, jõeke, rida) • trük van sahtlitega ladumispult, mille pealmiseks osaks on nn tähe- e kirjakast

roo <r`oo 26 s> (kr rhō) • kreeka tähestiku 17. täht Ρ, ρ; vastab ladina r-ile

rotatsism <rotats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr rhō täht, ld r)
1. lgv kaashääliku (s, z, l, n, j, muutumine keeleajaloolises arenemises r-iks (nt ladina amase › amare, inglise was ~ were)
2. med kõnepuue, r-hääliku väärhääldus (nt keeletipu r-hääliku asemel kurgunibu põriseva hääliku hääldamine)

sedii <sed`ii 26 s> (pr cédille < hisp cedilla väike c) • lgv diakriitiline märk c-tähe all (ç), muudab tähe hääldust

sideeriline <sideerili|ne -se -st 12 adj> , sideraalne <sider`aal|ne -se 2 adj> (< ld sidus, gen sideris tähtkuju) • astr tähtedesse, eriti kinnistähtedesse puutuv, tähe-
sideeriline periood • astr ajavahemik, mille vältel taevakeha (nt Maa) kaaslane (nt Kuu) sooritab taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes (sideeriline kuu)

sigma <sigma 16 s> (kr) • kreeka tähestiku 18. täht Σ, σ, sõna lõpus ς; vastab ladina s-ile

spodumeen <spodum|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr spodoumenos tuhaks põletatud < spodos tuhk) • miner monokliinses süngoonias kristallunud valge, kollakas v rohekas mineraal, liik liitiumisisaldusega pürokseene

staar <st`aar staari st`aari 22e s> (ingl star täht) • täht, väga kuulus, edukas näitleja, muusik, sportlane vms

stellaarne <stell`aar|ne -se 2 adj> (ld stellaris < stella täht) • astr tähe-, tähtedesse puutuv

stigma <stigma 16 s> (kr) märk, tähn
1. aj põletusmärk orjade v kurjategijate kehal
2. pl med, relig Kristuse haavade sarnased haavad usklikel, vt ka stigmatisatsioon
3. zool hingeava, ava, millega algab putukate, ämblikulaadsete ja hulkjalgsete kehapinnal õhusoon e trahhee (2); silmtäpp, viburloomade valgustundlik pigmendikogumik; putuka tiivatähn

superstaar <+ st`aar staari st`aari 22e s> (< super- + staar) • eriti kuulus filmi-, tele-, spordi- vm täht

šanker <š`ank|er -ri 2e s> (pr chancre < ld cancer vähk) • med šankertõvele iseloomulik kubemepaise v haavand suguelundeil
šankertõbi • med kubemepaiseid tekitav suguhaigus

tau <t`au 26 s> (kr) • kreeka tähestiku 19. täht Τ, τ; vastab ladina t-le

teeta <teeta 16 s> (kr thēta) • kreeka tähestiku 8. täht Θ, θ; vastab ladina th-le

transliteratsioon <transliteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl transliteration < trans- + ld littera täht) • lgv ümbertähtimine, kirjaliku teksti täht-tähelt ühe keele kirjasüsteemist teise ülekandmine; info teise märgistikku viimine

translitereerima <transliter|`eerima -eerib 28 v> (ingl transliterate, pr translittérer < trans- + ld littera täht) • lgv ümber tähtima, sõnu täht-tähelt ühest kirjasüsteemist teise üle kandma; info teise märgistikku viima

tsineraaria <tsiner`aaria 1 s> (< ld cinis, gen cineris tuhk) • bot korvõieliste perekonda kuuluv Kanaari saartelt pärit ilutaim; mõnda liiki, nt mitmevärviliste õisikutega viltlille, kasvat potilillena (Senecio cruentus)

voucher [vautšə(r)] (ingl) • tõend, kviitung, kupong, tähik, tagatiskiri

vulkaan <vulk|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Vulcanus, Vana-Rooma tulejumal) • tulemägi, maakoores oleva lõõri v lõhe peale purskesaadustest (kivid, laava, tuhk jne) moodustunud koonusjas v kuplitaoline mägi

üpsilon <üpsilon -i 19 s> (kr y psilon paljas y, eristamaks seda diftongist oi, mõlemat hääldatakse alates hilisantiigist i-na) • ladina y-tähe, kreeka υ-tähe nimetus; kreeka tähestiku 20. täht Y, υ