[VSL] Võõrsõnade leksikon

ad astra (ld) • tähtede poole

aktuaalne <aktu`aal|ne -se 2 adj> (keskld actualis < ld toimekas, tegev < actus tegu) • käesoleval ajal tähtis, päevakorral olev, päevakohane

algebra <algebra 1 s> (keskld < ar al-jabr) • mat matemaatika haru, mis uurib tehteid (operatsioone) ja nende omadusi üldistavate sümbolite (tähtede ja tehtemärkide) abil

altasimuut <+ asim|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld altus kõrge + asimuut) • astr riist tähtede kõrguse ja asimuudi mõõtmiseks

amblügoniit <amblügon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr amblygōnios nürinurkne < amblys nüri, tömp + gōnia nurk) • miner valge v heleroheline mineraal, tähtis liitiumimaak

anagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< ana- + -gramm) • kirj tähemäng, kus sõnas tähtede järjekorda muutes moodustatakse uusi sõnu, nt tali › tila

analogism <analog|`ism -ismi -`ismi 22e s> • lgv antiikaja suund, mille järgi analoogia on tähtsaim keelemoodustuse põhimõte

ante diem [ante di˛em] (ld) • enne (õiget v määratud) aega; enne tähtaega; enne koitu

antimoniit <antimon|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner antimontrisulfiid, tähtsaim antimonimaak

argumenta ponderantur non numerantur [argum·enta ponder·antur noon numer·antur] , argumenta non numeranda, sed ponderanda sunt [argum·enta noon numer·anda sed ponder·anda sunt] (ld) • argumente kaalutakse, mitte ei loetleta, st tähtis pole mitte argumentide hulk, vaid kaalukus

arhont <arh|`ont -ondi -`onti 22e s> , arhon <`arhon -i 2e s> (kr archōn ülem, valitseja) • aj üks üheksast kõrgemast valitavast riigiametnikust vanaaja Ateenas; tähtsaim neist – eponüüm – juhtis valitsust

aritmeetika <aritmeetika 1 s> (kr arithmētikē < arithmos arv) • mat arvutamisõpetus, matemaatika haru, mis käsitleb arvude lihtsamaid omadusi ja nendega sooritatavaid tehteid

arter <`arter -i 2e s> (kr artēria) • anat tuiksoon; arterid on veresooned, mille kaudu südamest väljuv veri voolab mööda keha laiali; piltl tähtis liiklustee; väga elava liiklusega tänav

ASCII {lüh ingl nimest American Standard Code for Information Interchange} • info infovahetuse standardkood tähtede, numbrite ja talitlusmärkide kodeerimiseks 7 või 8 bitiga

astrognoosia <+ gn`oosia 1 s> (< astro- + kr gnōsis teadmine, tundmine) • astr palja silmaga nähtava tähistaeva tundmise õpetus, oskus taevas tähti ja tähtkujusid ära tunda

astrolaab <astrol|`aab -aabi -`aabi 22e s> (< kr astrolabos armillaarsfäär, planisfäär) • aj kalendrikorralduses kasutatav tähtede nimesid sisaldav ringikujuline tabel Assüüria savitahvleil; astr tähekõrgusmõõtur; astromeetrias kasutatav ülitäpne teleskoopmõõtur

astrostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< astro- + kr statos seisev) • astr kosmoses tähtede suhtes orientatsiooni säilitav tehiskeha v selle osa

ateriin <ater|`iin -iini -`iini 22e s> (kr atherinē) • zool pelaagiliste parvekalade perekond (Atherina) ateriiniliste seltsist, peenkala, tähtis teiste kalade toiduna ja töönduskalana

boksiit <boks|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr bauxite < pn Baux-de-Provance, Prantsuse kohanimi) • geol pms alumiiniumhüdroksiididest koosnev punakas v pruun kivim, tähtsaim alumiiniumimaak

Caesar ad Rubiconem [tseesar ad rubikoonem] (ld) • Caesar Rubico ääres (s.o inimene, kellel tuleb langetada tähtis otsus)

diakriitiline <diakriitili|ne -se -st 12 adj> (< kr diakritikos) • eristav, eraldav
diakriitiline märk • lgv diakriitik, tähtkirja lisamärk tähtede tavalisest erineva häälduse (nt kriipsukesed jm märgid tähtedel õ, ä, ö, ü, š, ń, sedii, tilde jt) v sõna tähenduse märkimiseks

dignitaar <dignit|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld dignitarius < ld dignitas tähtis amet) • aukandja

digressioon <digressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld digressio eraldamine, eraldumine) • kõrvalekalle; astr nurk pooluselähedast tähte läbiva vertikaali ja taevameridiaani vahel antud hetkel

durra <durra 16 s> (< ar durr pärl) • bot durrahirss, leivasorgo, tähtis kõrsvili Aafrikas, Kagu-Aasias ja Lõuna-Euroopas (Sorghum durra)

edikt <ed`ikt edikti ed`ikti 22e s> (ld edictum) • aj Vana-Roomas ametiisiku teade, eeskiri, käsk, eriti preetori teadaanne selle kohta, missugused õigusnormid ta võtab kohtumõistmise aluseks; hiljem mitmes riigis keisri v kuninga eriti tähtis käskkiri v määrus

elementaarfunktsioonid pl <+ funktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< elementaarne + funktsioon) • mat funktsioonid, mida on võimalik esitada konstantide ning astme-, eksponent-, logaritm-, trigonomeetriliste ja arkusfunktsioonide kaudu, kasutades lõplikku arvu aritmeetilisi tehteid

elliptiline <ell´iptili|ne -se -st 12 adj> (uusld ellipticus < kr elleiptikos)
1. ellipsikujuline, vt ka ellips (3)
2. lgv väljajätteline
elliptiline galaktika • astr galaktika, milles on vähe gaasi ja tolmu ning ei leidu noori tähti
elliptiline geomeetria • mat mitteeukleidiline geomeetria, milles nii järjestuse kui ka paralleelsuse aksioomid erinevad eukleidilise geomeetria omadest

eminentne <emin`ent|ne -se 2 adj> (ld prees partits eminens) • silmapaistev, tähtis

empüreum <empür|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< kr empyros põlev, lõõmav) • müt vanaaja kreeklastel päikest ja tähti kandev kõrgeim taevaosa, täidetud tule ja valgusega; kirj Itaalia luuletajal Dante Alighieril: õndsate asukoht

fotopsia <fot`opsia 1 s> (< foto- + kr opsis nägemine) • med subjektiivne valgusaisting (ilma välisärritita), mis avaldub valgustäppide, värviliste rõngaste, tähtede jm nägemises

ftiriaas <ftiri|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr phtheiriāsis < phtheir täi) • med satikatõbi

galeniit <galen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr galena pliimaak) • miner pliiläik, tinahall metalse läikega mineraal, pliisulfiid; tähtsaim pliimaak, mida on leitud ka Eesti vanaaegkonna karbonaatsetes kivimites, vähemal määral kristalse aluskorra kivimeis

garnieriit <garnier|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Garnier, Prantsuse geoloog, 1839–1904) • miner nikkelmagneesiumsilikaat, tähtis niklimaak

globaliseerumine <globalis`eerumi|ne -se -st 12 s> (< globaliseeruma) • üleilmastumine, sidususe suurenemine erinevate lokaalsete ühikute vahel; hõlmab eriti turgude finantseerimise ja kommunikatsiooni sidusust, millel on tähtis roll globaalse majandussüsteemi toimimises

graviteetne <gravit`eet|ne -se 2 adj> (< ld gravitas raskus) • väärikas; tõsine, tähtis

identifikaator <identifik`aator -i 2e s> (< identifitseerima) • info programmiobjekti tähis v nimi; identifikaatoritena kasut sõnu, mis võivad sisaldada üksnes tähti ja numbreid (esimene sümbol peab olema täht)

illiteraat <illiter|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld illiteratus harimatu < il- + littera (kirja)täht)
1. akadeemilise hariduseta isik
2. lgv vilet, korinat, ohet, nuukset vm väljendav ebaselge häälik, mida ei saa edasi anda tähtede varal

indult <ind|`ult -uldi -`ulti 22e s> (< ld indultum luba < indulgere leebe olema, lubama) jur
1. mingi kohustuse täitmiseks määratud tähtaeg
2. relig katoliku õiguses: vaimulikule antav (kirjalik) privileeg
3. rahvusvahelises õiguses: vaenlasriigi kaubalaevade õigus sõja puhkemisel veel sadamaist lahkuda

intress <`intr|`ess -essi -`essi 22e s> (keskld interesse < ld tähtis olema) • maj kasvik, laenu v hoiuse kasvuprotsent
intressimarginaal • maj intressitulude ja -kulude vahe

jom kipur [jom kip·ur] (hbr lepituspäev) • relig tähtsaim juudi usupüha (10. tišri'l)

jukola <jukola 1 s> (vn юкола < „jõe kala“, vrd mansi johõl, komi ю jõgi, mari кол kala) • etn päikeses ja tuules kuivatatud, lõhkiaetud ja luudest puhastatud kala; oli Ida-Siberi ja Kaug-Ida rahvaste tähtis talvine toit, tänapäeval pms veokoerte toit

kalkosiin <kalkos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr chalkos vask), kalkosiit <kalkos|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol rombilises süngoonias kristallunud hall mineraal, vasksulfiid; tähtis vasemaak

kalokagaatia <kalokag`aatia 1 s> (kr kalokagathia < kalos kaunis + agathos hea) • fil inimlik täiuseõpetus vanakreeklastel, mis ühendas esteetilised ja kõlbelised väärtused, eeskätt ilu ja headuse, kuid ka jõu, õigluse, mõõdukuse, mehisuse ja arukuse; oli eriti tähtis Sokratese õpetuses

kardinaalne <kardin`aal|ne -se 2 adj> (ld cardinalis peamine < cardo uksehinged, poolus) • peamine, pea-, tähtsaim; põhjalik

kassiteriit <kassiter|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kassiteros tina) • geol tinakivi, tähtsaim tinamaak, tinaoksiid

katasterism <kataster|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr katasterismos) • müt, kirj usundiliste ja mütoloogiliste olendite samastamine tähtede ja tähtkujudega (hellenismi aja kirjanduses)

keta <keta 16 s> (vn кета < evengi кēта) • zool Vaikse ookeani põhjaosa ja Põhja-Jäämere idaosa lõhilane (Oncorhynchus keta), tähtis töönduskala

kinaver <kinaver -i 19 s> (kr kinnabari) • geol elavhõbesulfiid, tähtsaim elavhõbedamaak, punane mineraal, millest valmistatakse ka punast värvi; vananenud nimetus tsinnoober

klassika <klassika 1 s> (< ld classicus esmaklassiline) • antiikne Kreeka-Rooma kunst ja kultuur, mida renessansiajal peeti Lääne-Euroopas kultuuri kõrgeimaks saavutuseks; inimkonna v mingi rahva kultuuriloos eriti tähtsaid traditsioone ja eeskujusid rajanud loomesaavutused; klassikute loodud teosed

kolumbiit <kolumb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Columbia, Ameerika poeetiline sünonüüm), niobiit <niob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< nioobium) • miner rombilises süngoonias kristallunud pruunikasmust v pigimust oksiidmineraal, tähtis nioobiumi tooraine

kommerss <komm|`erss -ersi -`erssi 22e s> (sks Kommers < pr commerce läbikäimine < ld commercium) • vennastus- v õestuspidu, üliõpilaskorporatsiooni tähtsaim traditsiooniline kinnine üritus (toimub hrl kaks korda aastas)

kondensaator <kondens`aator -i 2e s> (< ld condensare tihendama)
1. el laengusalvesti, elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on mahtuvus; kondensaatori põhiosad on elektroodid ja nendevaheline dielektrik
2. tehn soojusvaheti, milles aur veeldub, kasut aurujõuseadmeis, jahutus- ja külmutusseadmeis jm
kondensaatormootor • el ühefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor

konstellatsioon <konstellatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld constellatio tähtede seis < kon- + stella täht) • olukordade seis, asjaolude kokkusattumus; astr konfiguratsioon, taevakehade näiv vastastikune asend teataval hetkel

kood <k`ood koodi k`oodi 22e s> (pr code < ld codex raamat)
1. koodtähis, tähte vm märki asendav kokkuleppeline sümbol informatsiooni salvestamise, töötlemise ja säilitamise hõlbustamiseks
2. leppemärgisüsteem, reeglistik, mis määrab kindlaks koodtähiste moodustamise korra
kooditabel • koodtähiste esitus tabelina
koodivahetus • lgv ümberlülitumine, mitme keele, dialekti v allkeele vahelduv kasutamine sõltuvalt asjaoludest
masinakood • info kahendarvudest koosnev käskluste jada, mida loeb arvuti keskprotsessor

kortisool <kortis|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kortisoon), hüdrokortisoon <+ kortis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + kortisoon) • füsiol, farm neerupealise koore tähtsaim glükokortikoid, hormoon, mida kasut ka ülitundlikkust vähendava ja põletikureaktsiooni pidurdava ravimina

krestomaatia <krestom`aatia 1 s> (kr chrēstomatheia < chrēstos kasulik + mathein õppima) • lugemik, valimik katkendeid tuntud kirjanike teostest jt lugemispalasid

kromiit <krom|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kroom) • geol kroomrauakivi, tähtsaim kroomimaak, pruunikasmust raudkroomoksiid; kristallub kuubilises süngoonias

kutiin <kut|`iin -iini -`iini 22e s> • bot kutiikula tähtsaim koostisosa, kattekoerakkude eritis

logogriif <logogr|`iif -iifi -`iifi 22e s> (< kr logos sõna + griphos kalavõrk, mõistatus)
1. lgv sõna- v tähtmõistatus, kus sõna omandab uue tähenduse tähe v tähtede lisamise, kõrvaldamise v ümberpaigutuse teel
2. kirj stiilivõte, mille puhul lauses v värsis reastatud sõnad jätavad mulje, nagu oleks ühestsamast sõnast järjest tähti ära jäetud, nt amore, more, ore, re...

manganiit <mangan|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner monokliinses süngoonias kristallunud, värvuselt must v pruunikasmust mineraal, mangaanhüdroksiid, tähtis mangaanimaak

maniokk <mani|`okk -oki -`okki 22e s> (pr manioc < tupii manioka) • bot troopilisest Lõuna-Ameerikast pärinev põõsastaim (Manihot esculenta) piimalilleliste sugukonnast, tähtis troopikamaade kultuurtaim, kasvat suurte tärkliserikaste mugulate pärast, millest saadakse tapiokki

metabool <metab|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr metabolē vahetus) • kirj tähtede vahetus sõnas; kõnekunstis antiteeside vahetumine

molübdeniit <molübden|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< molübdeen) • miner pehme tinahall mineraal, molübdeensulfiid, tähtsaim molübdeenimaak; vananenud nimetus molübdeenläik

monotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< mono- + tüüp)
1. trük täheladur, üksikute tähtede viisi trükiladu valav ladumismasin, vt ka linotüüp
2. mer jahtide ja jääpurjekate ühtlustüüp
monotüüpladu • trük käsitsiladu

muksun <m`uksun -i 2e s> (vn муксун < turgi k-d) • zool Põhja-Jäämere magestunud rannavetes elav paljude lõpusepiidega kala (Coregonus muksun) lõhelaste sugukonna siigade perekonnast; on tähtis töönduskala

musket <musket -i 2e s> (pr mousquet < it moschetto) • sõj, aj tahi abil süüdatav suurekaliibriline eestlaetav püss, millest tulistati eritoelt, oli XVI–XVII s tähtsaim jalaväe tulirelv

notaablid pl <not`aab|el -li 2e s> (pr notables < ld notabilis tähelepanuväärne, tähtis) • aj kuninga poolt määratud nõuandva kogu liikmed, väljapaistvad isikud eesõigustatud klasside hulgast XIV–XVIII s Prantsusmaal

objektiivprisma <+ prisma 16 s> • astr fototeleskoobi objektiivi ette asetatav prisma, mis muudab tähtede kujutised spektriks

om (sanskr) • relig India usundeis püha silp, tähtsaim mantra. Vt ka om mani padme hum

pangramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< pan- + kr gramma kirjatäht) • lgv lause, mille sõnad sisaldavad kõiki vastava keele tähestiku tähti

paragraafia <+ gr`aafia 1 s> (< para- + -graafia) • med hälbkirjutamine, kirjutamispuue, mida iseloomustab tähtede, kirjavahemärkide v sõnade väärkasutamine (düsgraafia liik). Vt ka agraafia

per aspera ad astra (ld) • läbi raskuste tähtede poole

permanganaat <permangan|`aat -aadi -`aati 22e s> (< per- + mangaan) • keem permangaanhappe sool; tähtsaim permanganaat on kaaliumpermanganaat

pièce [pjes] (pr) • tükk, pala; lavatükk
pièce de résistance [pjes dörezist·a(n)s] (pr) • tähtsaim roog söömaajal; tähtsaim isik, sündmus jm

planeedisüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> • astr päikesesüsteem, tähtede ümber tiirlev planeedikogum

polübasiit <+ bas|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< polü- + kr basis samm; alus) • miner must läikiv mineraal, hõbeda, vase, antimoni ja väävli ühend; tähtis hõbedamaak

pontifeks <pontif|`eks -eksi -`eksi 22e s> (ld pontifex) • aj, relig Vana-Rooma preester, kõrgema preestrite kolleegiumi liige; pontifeksid pidasid tähtsaid usutalitusi, valvasid rituaalsete eeskirjade täitmise järele, tegid kalendrit (fasti) ja koostasid annaale. Vt ka pontifex maximus

priimas1 <priimas -e 9 s> (ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • relig anglikaani kiriku esipiiskopi aunimetus; mõnede katoliku peapiiskoppide aunimetus; endisaegne piiskopkonna ülemvaimulik

priimas2 <priimas -e 9 s> (ung primás < ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • muus mustlaskapelli esiviiuldaja

prints <pr`ints printsi pr`intsi 22e s> (sks Prinz < pr prince < ld princeps esimene, tähtsaim; juht) • monarhistlikes riikides valitsejaperekonna mittevalitseva meesliikme tiitel, seda tiitlit kandev isik; kuningapoeg

printsipaat <printsip|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld principatus esimene v tähtsaim koht) • aj orjandusliku monarhia vorm; Vana-Rooma keisririigi esimese ajajärgu (I–III s pKr) valitsemiskord, kus keiser (imperaator), olles tegelikult piiramatu ainuvalitseja, esines vormiliselt vaid „esimese kodanikuna“ (princeps); keisriamet v -au sel ajajärgul

prominent <promin|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prominens etteulatuv) • tähtis, väljapaistev isik

pronksiaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> • aj esiaja keskmine põhiajajärk, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks; algas Lähis-Idas, Indias ja Vahemere maadel III at 2. poolel, suures osas Euroopas ja Kesk-Aasias II at keskel; lõppes raua kasutusele tulekuga I at eKr

punctum [punktum] (ld) • punkt, lõpp
punctum saliens [punktum saliens] (ld „hüppav punkt“) • esileulatuv punkt, tähtis punkt, peamine asjaolu

puriinalus <+ alus -e 9 s> • keem puriini aluseliste omadustega derivaat, bioloogiliselt tähtis lämmastikalus

pürargüriit <pürargür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pür- + kr argyros hõbe) • miner trigonaalses süngoonias kristalluv tumehall kuni must mineraal, hõbesulfiid; pürargüriit on tähtis hõbedamaak

relevantne <relev`ant|ne -se 2 adj> (< ld prees partits relevans, gen relevantis tõstev, vabastav, keskld kehtiv, kinnitav) • tähtis, oluline; asjakohane, pädev

resistor <resistor -i 19 s> (ingl resistor < ld resistere vastu panema) • el takisti, elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on aktiivtakistus

riboos <rib|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< tähtede vahetamisega sõnas arabinoos) • keem pentooside hulka kuuluv lihtsuhkur, leidub kõikides rakkudes; nukleiinhapete, eriti ribonukleiinhappe põhikomponent, esineb koensüümides, vitamiinides ja taimseis glükoosides

ribosoom <+ s`oom soomi s`oomi 22e s> (< tähtede vahetamisega sõnas arabinoos + kr sōma keha) • biol pms ribonukleiinhappest ja valgust koosnev raku väikseim organell

saida <saida 16 s> (vn сайда < soome saita) • zool põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens), oliivrohelise seljaga röövtoiduline kala tursklaste sugukonnast; tähtis Euroopa lääneranniku püügikala

salta <salta 16 s> (< ld saltare hüppama) • lauamäng, millel on 10 × 10 ruutu ja kummalgi mängijal 15 nuppu (tähti, kuusid, päikeseid)

seniit <sen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld, hisp cenit, it zenit < ar samt ar-ra’s pea suund) • astr lagipunkt, vaatlejat läbiva loodjoone ja taevasfääri ülemine lõikepunkt, vastand nadiir
seniitkahur • sõj van õhutõrjekahur
seniitkaugus • astr taevakeha nurkkaugus seniidist
seniitteleskoop • astr seniidilähedaste tähtede seniitkauguse mõõtmise riist

sfaleriit <sfaler|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sphaleros kukutav, libe, petlik) • geol kuubilises süngoonias kristallunud varieeruva värvusega mineraal, tsinksulfiid, tähtsaim tsingimaak; Eestis leidub siluri ajastu karbonaatkivimeis

sic itur ad astra [siik iitur ad astra] (ld) • nii minnakse tähtede poole (Vergilius)

sideriit <sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sidēritēs raudne, rauast < sidēros raud)
1. miner trigonaalses süngoonias kristallunud hall kuni pruunikas mineraal, raudkarbonaat, tähtis rauamaak; Eestis leidub vähesel määral savides ja aleuroliitides
2. pl astr raudmeteoriitide üldnimetus; sideriidid koosnevad peaaegu 100%-liselt niklisisaldusega rauast

skabioos <skabi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld scabiosus kare, krobeline < scabies karedus; sügelised) • bot tähtpea, perekond rohttaimi uniohakaliste sugukonnast (Scabiosa)

smaltiin <smalt|`iin -iini -`iini 22e s> • miner kuubilises süngoonias kristallunud hallikasvalge metalliläikega mineraal, koobaltarseniid, tähtis koobaltimaak; kasut siniste värvide (smaltide) valmistamiseks

smitsoniit <smitson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Smithson, Inglise mineraloog, 1765–1829) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud valge, rohekas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, tähtis tsingimaak, looduslik tsinkkarbonaat; Eestis esineb harva siluri karbonaatkivimeis

spektraalklassifikatsioon <+ klassifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< spektraalne + klassifikatsioon) • astr spektriklassifikatsioon, tähtede liigitelu populatsioonideks3 nende spektri välisilme põhjal

stellaarastronoomia <+ astron`oomia 1 s> (< stellaarne + astronoomia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb tähesüsteemide ehitust ja arengut ning tähtede füüsikalisi karakteristikuid

steroid <ster|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< sterool + -oid) • biol looduses laialt levinud bioloogiliselt tähtis orgaaniline aine; steroidide hulka kuuluvad steroolid, mitmed hormoonid, sapphapped jm

strateegia <strat`eegia 1 s> (kr stratēgia)
1. sõj sõjakunsti tähtsaim osa, hõlmab sõjaks valmistumist, sõjategevuse peasuundi ja relvajõudude koostööd
2. igasugune läbimõeldud tegevuskava kaugema eesmärgi saavutamiseks

subrovka <subr´ovka 16 s> (vn зубровка < зубровка душистая harilik lõhnhein) • lõhnheinanaps

superfosfaat <+ fosf|`aat -aadi -`aati 22e s> (< super- + fosfaat) • põll tähtsaim fosforväetis

šema [šmaa] (hbr kuula) • relig judaismi tähtsaim, igal hommikul ja õhtul loetav palve; selle palve algussõna

šemaaja <šemaaja 16 s> (vn шемая < turgi k-d < prs šāhmāhi šahhi kala) • zool Aasovi, Musta, Kaspia ja Araali mere vesikonda asustav karpkalalane (Chalcalburnus chalcoides), tähtis töönduskala

tabulatuur <tabulat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uusld tabulatura < ld tabula laud) muus
1. vaimuliku laulu reeglite kogumik
2. XIV–XVIII s tähti, numbreid ja rütmimärke kasutav noodikiri, mille abil kirjutati instrumentaalteose mitmehäälne osa

testosteroon <+ ster|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld testis munand + kr stereos tugev, püsiv) • füsiol tähtsaim meessuguhormoon, reguleerib isassuguelundite arengut ja talitlust ning tagab teiseste sugutunnuste tekke

titanomagnetiit <+ magnet|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< titaan + magnetiit) • miner kuubilises süngoonias kristallunud must mineraal, magnetiidi titaanirohke erim, tähtis titaani- ja rauamaak

tonoplast <+ pl`ast plasti pl`asti 22e s> (< kr tonos pinge + plast) • biol taimerakkude iseloomulikke suuri vakuoole ümbritsev valklipiidne membraan, on tähtis osmoosiregulaator

transkriptsioon <transkriptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld transcriptio ülekandmine)
1. lgv transkribeerimine, keeleuurimises v -õpetuses kasutatav tähtede ja märkide süsteem kõne kõigi häälduslike nüansside ülesmärkimiseks (vt ka IPA); ühes kirjasüsteemis teksti häälduspärane edasiandmine teises kirjasüsteemis
2. muus mingile pillile kirjutatud heliteose ümberseade mingile teisele muusikariistale v ansamblile; ühest noodikirjasüsteemist teise ümberkirjutatu
3. biol geneetilise info ülekanne DNA-lt RNA-le

tsölestiin <tsölest|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld caelestis taevane, taevalik) • miner sinakas mineraal, strontsiumsulfaat, tähtsaim strontsiumimaak; kristallub rombilises süngoonias; leidub pms karbonaatkivimeis koos kipsi ja väävliga

tätoveerima <tätov|`eerima -eerib 28 v> (sks tätowieren < ingl tattoo < tahiti 'tatau) • jooniseid, tähti, numbreid vm kaunistamise v märgistamise eesmärgil (inimese) naha sisse torkima

vedanta <ved´anta 16 s> (sanskr vedānta vedade lõpp) • relig India pärimusliku filosoofia tähtsaim süsteem (daršana); hõlmab õpetusi, mis käsitlevad maailma puhta vaimsuse seisukohast, nii nagu see on sõnastatud vedade kirjanduse hilisajajärku kuuluvates upanišaadides ning nendega seotud suutrates

veetše <veetše 16 s> (vn вече < vanavn вет nõupidamine, nõukogu) aj
1. rahvakoosolek Vana-Vene linnriikides, nt Novgorodis ja Pihkvas, kus otsustati tähtsaid poliitilisi küsimusi
2. endine Jugoslaavia parlamendi kodade nimetus

vektorarvutus <+ arvutus -e 11 s> • mat matemaatika osa, mis käsitleb vektorite (1) omadusi ja tehteid vektoritega

VIP {lüh ingl sõnadest very important person} • vipp, väga tähtis isik. Vt ka prominent

vismutiin <vismut|`iin -iini -`iini 22e s> , bismutiniit <bismutin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner tekkelt hüdrotermaalne, rombilises süngoonias kristallunud metalse läikega hallikasvalge mineraal, vismutsulfiid; tähtsaim vismuti maakmineraal

volbripäev <+ p`äev päeva p`äeva 22i s> (< pn Walpurga) • 1. mai, katoliku naispühaku Walpurga mälestuspäev; rahvakalendris ka üks suve alguse tähiseid

östradiool <östradi|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr oistros tugev kirg + di-) • füsiol tähtsaim naissuguhormoon, bioloogiliselt aktiivseim östrogeen, reguleerib naissuguelundite kasvamist ja arenemist