[VSL] Võõrsõnade leksikon

analogism <analog|`ism -ismi -`ismi 22e s> • lgv antiikaja suund, mille järgi analoogia on tähtsaim keelemoodustuse põhimõte

antimoniit <antimon|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner antimontrisulfiid, tähtsaim antimonimaak

arhont <arh|`ont -ondi -`onti 22e s> , arhon <`arhon -i 2e s> (kr archōn ülem, valitseja) • aj üks üheksast kõrgemast valitavast riigiametnikust vanaaja Ateenas; tähtsaim neist – eponüüm – juhtis valitsust

boksiit <boks|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr bauxite < pn Baux-de-Provance, Prantsuse kohanimi) • geol pms alumiiniumhüdroksiididest koosnev punakas v pruun kivim, tähtsaim alumiiniumimaak

bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik

esperanto <esper´anto 16 s> (< pn) • lgv Poola arsti L. Zamenhofi 1887. a loodud levinuim rahvusvaheline abikeel (tehiskeel); sai nime autori pseudonüümi Doktoro Esperanto (’lootja’) järgi

fosfageenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< fosfaat + -geen) • füsiol mõnede ainevahetuses tähtsate fosforiühendite üldnimetus

galeniit <galen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr galena pliimaak) • miner pliiläik, tinahall metalse läikega mineraal, pliisulfiid; tähtsaim pliimaak, mida on leitud ka Eesti vanaaegkonna karbonaatsetes kivimites, vähemal määral kristalse aluskorra kivimeis

harta <harta 16 s> (keskld charta < ld papüüruseleht, kiri < kr chartēs) • pol mõnede ajalooliselt tähtsate dokumentide ja ürikute nimetus

identiteet <identit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld identitas < idem seesama)
1. psühh sotsiaalne endateadmus, osa inimese minakontseptsioonist
2. jur isikusamasus, isikuline identiteet
identiteedidifusioon • püsiva identiteeditunde puudumine
identiteedikriis • eneseteadvustamisraskused
identiteedivargus • jur isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) volituseta kasutamine või andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju

ido <ido 17~16 s> (esperanto järglane) • lgv 1900. aastate alguses loodud rahvusvaheline tehiskeel, esperanto teisend

interlingua <interl`ingua 1 s> (it < inter- + lingua keel) lgv
1. Itaalia matemaatiku G. Peano 1903. a loodud, ladina keelele tuginev rahvusvaheline tehiskeel
2. USA-s Rahvusvahelise Abikeele Assotsiatsiooni (asut 1934) loodud rahvusvaheline abikeel; rahvusvahelise abikeele üldnimetus

jom kipur [jom kip·ur] (hbr lepituspäev) • relig tähtsaim juudi usupüha (10. tišri'l)

kalender <kal`end|er -ri 2e s> (keskld calendarium < ld võlaregister < kalendid) • ajaarvamise korraldamise viis, mille alus on ööpäev ja mis lähtub põhilistest astronoomilistest nähtustest; pikemate ajavahemike arvestamise süsteem, mis põhineb nende jaotamisel perioodideks (nädalateks, kuudeks, aastateks); aasta kõigi päevade loetelu, milles on märgitud ka puhkepäevad, tähtsate sündmuste mälestuspäevad jne
Gregoriuse kalender • uus kalender, mille kehtestas paavst Gregorius XIII 1582. a
Juliuse kalender • vana kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46. a eKr

kardinaalne <kardin`aal|ne -se 2 adj> (ld cardinalis peamine < cardo uksehinged, poolus) • peamine, pea-, tähtsaim; põhjalik

kassiteriit <kassiter|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kassiteros tina) • geol tinakivi, tähtsaim tinamaak, tinaoksiid

kinaver <kinaver -i 19 s> (kr kinnabari) • geol elavhõbesulfiid, tähtsaim elavhõbedamaak, punane mineraal, millest valmistatakse ka punast värvi; vananenud nimetus tsinnoober

kommerss <komm|`erss -ersi -`erssi 22e s> (sks Kommers < pr commerce läbikäimine < ld commercium) • vennastus- v õestuspidu, üliõpilaskorporatsiooni tähtsaim traditsiooniline kinnine üritus (toimub hrl kaks korda aastas)

kondensaator <kondens`aator -i 2e s> (< ld condensare tihendama)
1. el laengusalvesti, elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on mahtuvus; kondensaatori põhiosad on elektroodid ja nendevaheline dielektrik
2. tehn soojusvaheti, milles aur veeldub, kasut aurujõuseadmeis, jahutus- ja külmutusseadmeis jm
kondensaatormootor • el ühefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor

kortisool <kortis|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kortisoon), hüdrokortisoon <+ kortis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + kortisoon) • füsiol, farm neerupealise koore tähtsaim glükokortikoid, hormoon, mida kasut ka ülitundlikkust vähendava ja põletikureaktsiooni pidurdava ravimina

kromiit <krom|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kroom) • geol kroomrauakivi, tähtsaim kroomimaak, pruunikasmust raudkroomoksiid; kristallub kuubilises süngoonias

kutiin <kut|`iin -iini -`iini 22e s> • bot kutiikula tähtsaim koostisosa, kattekoerakkude eritis

mellotron <mellotron -i 19 s> (ingl mellotron < mello(w) mahe + (elec)tronic elektrooniline) • muus, aj elektrooniline klahvpill, mis võimaldab analoogsalvestuse põhimõttel saavutada keelpilliansamblit, puhkpillirühma v koori imiteerivat kõla; pärast süntesaatorite ja samplerite massilist levikut kaotas iseseisva instrumendina tähtsuse

molübdeniit <molübden|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< molübdeen) • miner pehme tinahall mineraal, molübdeensulfiid, tähtsaim molübdeenimaak; vananenud nimetus molübdeenläik

musket <musket -i 2e s> (pr mousquet < it moschetto) • sõj, aj tahi abil süüdatav suurekaliibriline eestlaetav püss, millest tulistati eritoelt, oli XVI–XVII s tähtsaim jalaväe tulirelv

noviaal <novi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld novus uus) • lgv Taani keeleteadlase Otto Jesperseni 1928. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mille sõnavara põhineb romaani ja germaani keeltel; ei leidnud praktilist kasutamist

oktsidentaal <oktsident|`aal -aali -`aali 22e s> (< oktsident), interlingue [interlingwe] (tehissõna < inter- + ld lingua keel) • lgv romaani keelte alusel 1922. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mis pärast I maailmasõda oli esperanto kõrval märgatavalt levinud; 1949. a nimetati interlingue’ks

om (sanskr) • relig India usundeis püha silp, tähtsaim mantra. Vt ka om mani padme hum

panteon <p`anteon -i 19 s> (kr pantheion < pan- + theos jumal)
1. aj antiikajal kõigi jumalate tempel
2. mingi kultuse jumalad v mingi ala suurkujud tervikuna
3. monumentaalne rahvuslik auhoone, tähtsate isikute mälestus- ja matusepaik

permanganaat <permangan|`aat -aadi -`aati 22e s> (< per- + mangaan) • keem permangaanhappe sool; tähtsaim permanganaat on kaaliumpermanganaat

peronism <peron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J. D. Perón, Argentina poliitik, 1895–1974) • pol suund Argentina poliitikas, mis propageeris ning püüdis rakendada riigis kapitalismist ja kommunismist erinevat, nn kolmandat teed; nägi mh ette tähtsate majandusharude natsionaliseerimise; eesmärk oli anda töölisklassile majanduslik ja poliitiline hääleõigus

pièce [pjes] (pr) • tükk, pala; lavatükk
pièce de résistance [pjes dörezist·a(n)s] (pr) • tähtsaim roog söömaajal; tähtsaim isik, sündmus jm

porfüriinid pl <porfür|`iin -iini -`iini 22e s> (< porfüür) • keem tsüklilised orgaanilised ühendid, tähtsate biomolekulide (klorofülli, hemoglobiini jt) struktuurifragmendid, mis erinevad porfiinidest teatud asendusrühmade esinemise poolest; metalli aatomeid sisaldavad porfüriinid (nt heem hemoglobiinis) on elulise tähtsusega elusorganismide talitluses

priimas1 <priimas -e 9 s> (ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • relig anglikaani kiriku esipiiskopi aunimetus; mõnede katoliku peapiiskoppide aunimetus; endisaegne piiskopkonna ülemvaimulik

priimas2 <priimas -e 9 s> (ung primás < ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • muus mustlaskapelli esiviiuldaja

prints <pr`ints printsi pr`intsi 22e s> (sks Prinz < pr prince < ld princeps esimene, tähtsaim; juht) • monarhistlikes riikides valitsejaperekonna mittevalitseva meesliikme tiitel, seda tiitlit kandev isik; kuningapoeg

printsipaat <printsip|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld principatus esimene v tähtsaim koht) • aj orjandusliku monarhia vorm; Vana-Rooma keisririigi esimese ajajärgu (I–III s pKr) valitsemiskord, kus keiser (imperaator), olles tegelikult piiramatu ainuvalitseja, esines vormiliselt vaid „esimese kodanikuna“ (princeps); keisriamet v -au sel ajajärgul

programmeerimiskeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< programmeerima), programmikeel <+ k`eel keele keelte 13 s> • info tehiskeel arvutile programmikäskude esitamiseks; jagunevad eri protsessoritüüpide jaoks loodud madalkeelteks ja arvuteist sõltumatuiks kõrgkeelteks. Vt ka assemblerkeel

pronksiaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> • aj esiaja keskmine põhiajajärk, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks; algas Lähis-Idas, Indias ja Vahemere maadel III at 2. poolel, suures osas Euroopas ja Kesk-Aasias II at keskel; lõppes raua kasutusele tulekuga I at eKr

raketitõrje <+ tõrje t`õrje 6 s> (< rakett (3)) • sõj raketikaitse, abinõude kogum elanikkonna, vägede, laevastiku v tähtsate majandusobjektide kaitsmiseks vastase rakettide eest. Vt ka raketikilp

resistor <resistor -i 19 s> (ingl resistor < ld resistere vastu panema) • el takisti, elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on aktiivtakistus

sfaleriit <sfaler|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sphaleros kukutav, libe, petlik) • geol kuubilises süngoonias kristallunud varieeruva värvusega mineraal, tsinksulfiid, tähtsaim tsingimaak; Eestis leidub siluri ajastu karbonaatkivimeis

strateegia <strat`eegia 1 s> (kr stratēgia)
1. sõj sõjakunsti tähtsaim osa, hõlmab sõjaks valmistumist, sõjategevuse peasuundi ja relvajõudude koostööd
2. igasugune läbimõeldud tegevuskava kaugema eesmärgi saavutamiseks

superfosfaat <+ fosf|`aat -aadi -`aati 22e s> (< super- + fosfaat) • põll tähtsaim fosforväetis

särp <s`ärp särbi s`ärpi 22e s> (sks Schärpe) • tekst ehisvöö, ümber keha v üle õla ja rinna puusale seotav lai (siid)lint; esialgu kuulus bütsantsi sõdalase varustusse, alates XVII s-st kantakse sellel tähtsate sündmuste puhul ordeneid

šema [šmaa] (hbr kuula) • relig judaismi tähtsaim, igal hommikul ja õhtul loetav palve; selle palve algussõna

Te Deum laudamus [tee de˛um laudaamus] (ld Sind, Issand, kiidame) • relig, muus IV s-st pärit vaimulik hümn, mida lauldakse missal (1) suurtel pühadel ja tähtsate sündmuste puhul tänulauluna; kasut ka anglikaani kiriku liturgias

testosteroon <+ ster|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld testis munand + kr stereos tugev, püsiv) • füsiol tähtsaim meessuguhormoon, reguleerib isassuguelundite arengut ja talitlust ning tagab teiseste sugutunnuste tekke

tsölestiin <tsölest|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld caelestis taevane, taevalik) • miner sinakas mineraal, strontsiumsulfaat, tähtsaim strontsiumimaak; kristallub rombilises süngoonias; leidub pms karbonaatkivimeis koos kipsi ja väävliga

vedanta <ved´anta 16 s> (sanskr vedānta vedade lõpp) • relig India pärimusliku filosoofia tähtsaim süsteem (daršana); hõlmab õpetusi, mis käsitlevad maailma puhta vaimsuse seisukohast, nii nagu see on sõnastatud vedade kirjanduse hilisajajärku kuuluvates upanišaadides ning nendega seotud suutrates

vismutiin <vismut|`iin -iini -`iini 22e s> , bismutiniit <bismutin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner tekkelt hüdrotermaalne, rombilises süngoonias kristallunud metalse läikega hallikasvalge mineraal, vismutsulfiid; tähtsaim vismuti maakmineraal

volapük <volap|`ük -üki -`ükki 22e s> (ingl world maailm + speak kõnelema, tehissõna) • lgv nn maailmakeel, J. M. Schleyeri 1879. a loodud tehiskeel, mida esperanto loomiseni kasut rahvusvahelise suhtluskeelena

östradiool <östradi|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr oistros tugev kirg + di-) • füsiol tähtsaim naissuguhormoon, bioloogiliselt aktiivseim östrogeen, reguleerib naissuguelundite kasvamist ja arenemist