[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

agregaat <agreg|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjatis; mehaaniline segu v ühend
2. tehn mitme eri tüüpi masina, hrl jõu- ja töömasina ühend (nt turbiin koos elektrigeneraatoriga moodustab turboagregaadi); omaette tervikut moodustav masina koostisosa (nt auto mootor v käigukast)
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum (nt graniit on kvartsi, päevakivi ja vilgukivi agregaat)

art brut [aar brüt] (pr viimistlemata, toores kunst) • kunst XX s kunstilaad, kus argipäevaseimate vahenditega (plekk, liiv, puulehed, tänavapori) taotletakse esteetilisi väärtusi

auto1 <auto 16 s> (hisp, port < ld actus tegevus) • teater, aj keskajal Hispaanias usundilise sisuga draama, mida etendati tänavail ja väljakuil

auto2 <auto 16 s> {lüh sõnast automobiil} • tehn mootorsõiduk v -veok inimeste v lasti veoks maanteedel ja tänavail

avanturiin <avantur|`iin -iini -`iini 22e s> , aventuriin <aventur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr aventurine, it avventurino < avventura juhus)
1. miner punakas vilgu- v hematiidilehekesi sisaldav kvarts v päevakivi, poolvääriskivi
2. kroom- v vaskoksiidiga värvitud klaas

fritt <fr`itt friti fr`itti 22e s> (it fritta klaasimass) • tehn klaasimoodustajate (kvartsliiv, päevakivi jm) ja abiainete sulatis; kasut emailide ja glasuuride toormaterjalina

kassiteriit <kassiter|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kassiteros tina) • geol tinakivi, tähtsaim tinamaak, tinaoksiid

oligoklass <oligokl|`ass -assi -`assi 22e s> (< oligo- + kr klasis murdumine) • miner plagioklasside hulka kuuluv hele päevakivi; kristallub trikliinses süngoonias; levinud mineraal Eesti kristalse aluskorra moonde- ja tardkivimeis

oligomiktiline kivim (< oligo- + kr miktos segatud) • geol eri mineraalidest v eri tüüpi kivimiosakestest koosnev purdkivim, nt päevakivi v glaukoniidilisandiga liivakivi. Vt ka monomiktiline kivim

opooka <opooka 16 s> (vn опока) • geol mikropoorne kivim, mis koosneb pms amorfsest ränist (opaalist) ja lisandina sisaldab savimaterjali, organismide jäänuseid, mõnel juhul ka kvartsi, päevakivi v glaukoniiditerakesi

pantelleriit <panteller|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Pantelleria, saar Vahemeres) • geol leelislipariit, kivim, mille klaasjas v peenekristallilises põhimassis esinevad päevakivi, leelisamfibooli, diopsiidi v ägiriinaugiidi fenokristallid

portselan <portselan -i 19 s> (it porcellana) • kaoliini, jahvatatud kvartsi ja päevakivi segu põletamisel saadav tihe valge aine; sellest materjalist peenkeraamikatooted


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur