[VSL] Võõrsõnade leksikon

adekvaatne <adekv`aat|ne -se 2 adj> (< ld adaequare, perf partits adaequatus võrdsustama) • täiesti vastav; õige, täpne
adekvaatne tõlge • mõttetõlge, täppistõlge

akuraatne <akur`aat|ne -se 2 adj> (ld accuratus) • kõnek täpne, hoolikas

bukvalism <bukval|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn буквализм < буква täht) • tähttähelisus, sõnasõnalisus tõlkimisel; kirjalike, protseduurilise iseloomuga reeglite täpne formaalne järgimine

dedikatsioon <dedikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dedicatio)
1. aj Vana-Roomas ühiskondlike hoonete pühitsemine
2. pühendus (nt raamatu algusesse kirjutatud v trükitud)
3. maj saadaolevate summade ja oma võlgade täpne ajaline kattumine

dispositsioon <dispositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dispositio asetus) korraldus, kava, järjestus, asetus, kalduvus
1. med eelsoodumus, vastuvõtlikkus (teatavaile haigustele)
2. kirj kirjandusteose põhiline, teemat arendav osa
3. sõj üksuste v laevade täpne paigutus v asetus; vägede v laevade paigutus lahinguks valmistumisel; van täpne kirjalik lahingu- v rännakukäsk vägedele
4. muus oreliregistrite loetelu
5. jur kriminaalseaduses kuritegu piiritlev osa
6. psühh kogemusel põhinev valmidus olukorda tajuda ja hinnata ning sellest tulenevalt käituda

eksaktne <eks`akt|ne -se 2 adj> (ld exactus) • täpne
eksaktteadus • täppisteadus, s.o loodusteadused (astronoomia, geoloogia, geograafia, arstiteadus, bioloogia, füüsika, keemia jne) ja matemaatika

faksiimile <faksiimile 1 s> (< ld fac simile tee samasugune) • trük täpne (hrl fotomehaanilise reproduktsiooni abil saadud) jäljend käsikirjast, trükisest v joonisest
faksiimileside • teksti, joonise v foto täpse jäljendi edastamine telefonikanali kaudu; edastatud dokumenti nimet faksiimiletelegrammiks e faksiks

fiksanaal <fiksan|`aal -aali -`aali 22e s> (< pn Fixanal, kaubamärk) • keem ampullis sisalduv täpne kogus (hrl 0,1 mooli) vedelat v tahket ainet, mida kasut soovitava kontsentratsiooniga lahuse valmistamiseks

formuleering <formuleering -u 2 s> (< formuleerima) • täpne ja viimistletud sõnastus

imitatsioon <imitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld imitatio)
1. matkimine, matking, jäljendamine, jäljendus; jäljend, matkis, järeletehtud ese
2. muus polüfoonilise tehnika võte, motiivi v teema (täpne) jäljendamine heliteoses teiste häälte v instrumentide poolt, vt ka kaanon (3), inversioon

kalkulatsioon <kalkulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld calculatio arvutamine < calculare, vrd kalkuleerima) • maj täpne (majanduslik) arvestus, arvutlus; toodangu v kauba omahinna ja müügihinna arvestus; mingi perioodi kaubakäibele langevate kulude kindlaksmääramine; piltl kaalutlus

kartoon <kart|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it cartone < carta paber) • kunst seinamaali, vitraaži, gobelääni vms jaoks tugevale paberile v papile tehtud (loodava teose suurune) detailselt täpne ettevalmistav joonistus

konkreetne <konkr`eet|ne -se 2 adj> (keskld concretus < ld kokku kasvanud, tahke, kõva)
1. tegelikult olemasolev, meeltega tajutav, kaemuslik
2. üksikjuhuline, mitteüldistatud
3. selgepiiriline, täpsemalt piiritletud, täpne. Vastand abstraktne

kontsiisne <konts`iis|ne -se 2 adj> (ld perf partits concisus) • kokkusurutud, lühike ning täpne; med tükeldatud, peenendatud

kvantifikatsioon <kvantifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld quantus kui palju + -fikatsioon) • stat koguse ja hulga mõõtmine statistilises menetluses; fil asjade omaduste taandamine kvantitatiivseile (seega täpselt mõõdetavaile) erinevustele; loog otsustuse subjekti ja predikaadi täpne määratlemine

kvartskell <+ k`ell kella k`ella 22i s> (< kvarts) • tehn elektritoitega täpne kell, mille talitlus rajaneb kvartsresonaatori kindlal võnkesagedusel

matemaatiline <matemaatili|ne -se -st 12 adj> • matemaatikasse puutuv, matemaatikale omane, matemaatika meetodeid kasutav; piltl ülimalt täpne

metafraas <+ fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (kr metaphrasis ümbersõnastus) • kirj kirjandusliku teksti võimalikult täpne teiste sõnadega edasiandmine, eriti luuletuse ümbersõnastus proosas

mulaaž <mul|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr moulage < mouler kujundama, vormima) • vahast, kipsist vm valmistatud ning loomutruudes värvides värvitud mingi eseme, nt puuvilja, kehaosa, organi jne täpne jäljend. Vt ka atrapp

musikaalsus <musik`aalsus -e 11~9 s> (< musikaalne) • muusikaandelisus, muusika täpne kuulmine

nivelliir <nivell|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< nivelleerima) • geod nivelleerimisriist, mille põhiosad on tõstekruvidega seatav alus, pikksilm ja täpne vesilood

observants <observ|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld observantia) • kujunenud pruuk, komme, tava; relig katoliku ordureegli täpne järgimine

pedant <ped|`ant -andi -`anti 22e s> (< it pedante kasvataja < kr paideuō kasvatan, õpetan) • väiklaselt täpne inimene, tähenärija

pedantlik <ped`antl|`ik -iku -`ikku 25 adj> , pedantne <ped`ant|ne -se 2 adj> • pedanti iseloomustav, väiklaselt täpne, ülitäpne; kõiki reegleid ja formaalsusi rangelt arvestav

pretsiisne <prets`iis|ne -se 2 adj> (pr précis < ld perf partits praecisus ära lõigatud) • täpne (nt mõõteriista kohta)

punktuaalne <punktu`aal|ne -se 2 adj> (< keskld punctualis punkti- < punkt) • täpne, täpipealne, punktipealne

regest <reg|`est -esti -`esti 22e s> (< ld regesta nimistu, loetelu, register < regero tagasi viima, üles märkima) • üriku vm arhivaali täpne sisukokkuvõte koos andmetega dokumendi väljaandmise aja, koha jm kohta; väljavõte arhivaalist

skrupuloosne <skrupul`oos|ne -se 2 adj> (ld scrupulosus < scrupulus terav kivike) • piinlikult hoolikas, väikluseni täpne, pedantne. Vt ka skruupul

striktne <str`ikt|ne -se 2 adj> (ld strictus) • rangelt täpne, ülitäpne; med pinguldatud, ping-

talmudist <talmud|`ist -isti -`isti 22e s> • relig talmudi tundja v uurija; selle täpne järgija

temperatsioon <temperatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld temperatio õige suhe < temperare segama) • muus häälestus, helisüsteemi astmete vaheliste suhete reguleerimine, helide kõrguse täpne kindlaksmääramine

test <t`est testi t`esti 22e s> (ingl < ld testu, testum savikaas) • psühh, ped täpne katse, millega uuritakse inimese võimeid, omadusi, oskusi; test koosneb küsimustest v ülesannetest; kõnek proov, katse