[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

instrument <instrum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld instrumentum riist)
1. vahend, eriotstarbeline (töö)riist
2. muus muusikariist, pill
3. lgv vahendit märkiv semantiline roll

kreatuur <kreat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld creatura loodu < creare looma) • kellegi käsilane, kuulekas tööriist; põlgusväärne olevus

mahhinatsioon <mahhinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld machinatio < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsus, riugas, (sala)sobing, seadusvastane tehing

mahhineerima <mahhin|`eerima -eerib 28 v> (ld machinari < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsema, riukaid tegema

matuaar <matu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr matoir) • kunst graafikas kasutatav ogadega tööriist, millega saab vahetult plaadile graveerida

mehhaniseerima <mehhanis|`eerima -eerib 28 v> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehhanisme (1) ning masinaid rakendama, eriti tööstuses v põllumajanduses; lihasejõudu masinajõuga asendama
2. mehaaniliseks (1) muutma

mehhanism <mehhan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehaaniline süsteem, mis muundab vedava lüli liikumise veetava(te) lüli(de) etteantud liikumiseks, nt väntmehhanism, nukkmehhanism, tõstemehhanism, kellamehhanism
2. mingi protsessi v nähtuse toimimis- v toimumisviis

mehhano- (< kr mēchanē tööriist, masin) • mehaaniline, mehaanika-

meisel <m`eis|el -li 2e s> (sks Meißel) • tehn metalli- v kivipeitel, kiilukujulise karastatud otsaga terasest tööriist

mirett <mir|`ett -eti -`etti 22e s> (pr mirette) • kunst skulptori tööriist, puuosa külge kinnitatud teras- v messingtraadist silmus savi, vaha jm voolimiseks

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunktmuus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

orgaaniline <orgaanili|ne -se -st 12 adj> (pr organique < ld organicus mehaaniline < kr organon tööriist, vahend)
1. biol elusa loodusega seotud, taimne v loomne, vastand anorgaaniline
2. anat organismi ehitusest v mõne organi talitlusest tingitud
3. millegagi lahutamatult seotud, olemuslik, sisemine
orgaaniline ühendkeem süsinikku sisaldav ühend
orgaaniline keemiakeem süsinikuühendeid käsitlev keemia haru, vastand anorgaaniline keemia

organ <`organ -i 2e s> (< ld organum tööriist, vahend < kr organon)
1. biol elund
2. korraldav ja täidesaatev asutus
3. organisatsiooni liikmeskonda esindav instants (nt nõukogu, volikogu, eestseisus)
4. tehn masina vm seadme kindla otstarbega osa v seadis

organiseerima <organis|`eerima -eerib 28 v> (pr organiser < kr organon vahend, tööriist) • korrastama, korraldama, organisatsiooniks koondama, organisatsiooni looma; plaanipäraselt korraldama, korrapärastama

organist <organ|`ist -isti -`isti 22e s> (keskld organista < ld organum orel < kr organon tööriist) • muus orelimängija; orelikunstnik

organo- (< kr organon tööriist) • orgaanilist osalust tähistav eesliide

organon <organon -i 19 s> (kr tööriist), organum <organum -i 19 s> (ld < kr) • fil tunnetuse tööriist, loogika; esineb eriti Aristotelese ja F. Baconi vastavate kirjutiste pealkirjana

pentateuh <pentat|`euh -euhi -`euhi 22e s> (kr pentateuchos viisraamat < penta- + teuchos tööriist, raamat), ka pentateuk <pentat|`euk -eugi -`euki 22e s> • relig piibli esimesed viis raamatut, Moosese raamatud, toora piiblis

puntsel <p`unts|el -li 2e s> (sks Punze, Punzen < it punzone < ld punctio torge), punts <p`unts puntsi p`untsi 22e s> kunst
1. pulgakujuline terasest tööriist, mida kasut metall- ja nahkehistöös eseme vormimiseks ning dekoorimiseks
2. punsoon, graafikas naelataoline tööriist punktide löömiseks metalli (punktgravüüri tegemisel)

stants2 <st`ants stantsi st`antsi 22e s> (sks Stanze) • tehn pms metallide survetöötlemisel kasutatav tööriist, millega töödeldavat toorikut deformeeritakse v lõigatakse, põhiosad on matriits ja tempel2
stantsiplokktehn seadis, mida kasut stantside, templite2, matriitside ning juht- ja kinnitusdetailide hoidmiseks mingis kindlas asendis

steka <steka 16 s> (it stecca) • noataoline puust, luust v metallist tööriist, mida skulptor kasutab savi, vaha vm voolimisel


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur