Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
instrument <instrum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld instrumentum riist)
1. vahend, eriotstarbeline (töö)riist
2. muus muusikariist, pill
3. lgv vahendit märkiv semantiline roll
kreatuur <kreat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld creatura loodu < creare looma) • kellegi käsilane, kuulekas tööriist; põlgusväärne olevus
mahhinatsioon <mahhinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld machinatio < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsus, riugas, (sala)sobing, seadusvastane tehing
mahhineerima <mahhin|`eerima -eerib 28 v> (ld machinari < machina tööriist, masin < kr mēchanē) • sepitsema, riukaid tegema
matuaar <matu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr matoir) • kunst graafikas kasutatav ogadega tööriist, millega saab vahetult plaadile graveerida
mehhaniseerima <mehhanis|`eerima -eerib 28 v> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehhanisme (1) ning masinaid rakendama, eriti tööstuses v põllumajanduses; lihasejõudu masinajõuga asendama
2. mehaaniliseks (1) muutma
mehhanism <mehhan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehaaniline süsteem, mis muundab vedava lüli liikumise veetava(te) lüli(de) etteantud liikumiseks, nt väntmehhanism, nukkmehhanism, tõstemehhanism, kellamehhanism
2. mingi protsessi v nähtuse toimimis- v toimumisviis
mehhano- (< kr mēchanē tööriist, masin) • mehaaniline, mehaanika-
meisel <m`eis|el -li 2e s> (sks Meißel) • tehn metalli- v kivipeitel, kiilukujulise karastatud otsaga terasest tööriist
mirett <mir|`ett -eti -`etti 22e s> (pr mirette) • kunst skulptori tööriist, puuosa külge kinnitatud teras- v messingtraadist silmus savi, vaha jm voolimiseks
orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunkt • muus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest
orgaaniline <orgaanili|ne -se -st 12 adj> (pr organique < ld organicus mehaaniline < kr organon tööriist, vahend)
1. biol elusa loodusega seotud, taimne v loomne, vastand anorgaaniline
2. anat organismi ehitusest v mõne organi talitlusest tingitud
3. millegagi lahutamatult seotud, olemuslik, sisemine
orgaaniline ühend • keem süsinikku sisaldav ühend
orgaaniline keemia • keem süsinikuühendeid käsitlev keemia haru, vastand anorgaaniline keemia
organ <`organ -i 2e s> (< ld organum tööriist, vahend < kr organon)
1. biol elund
2. korraldav ja täidesaatev asutus
3. organisatsiooni liikmeskonda esindav instants (nt nõukogu, volikogu, eestseisus)
4. tehn masina vm seadme kindla otstarbega osa v seadis
organiseerima <organis|`eerima -eerib 28 v> (pr organiser < kr organon vahend, tööriist) • korrastama, korraldama, organisatsiooniks koondama, organisatsiooni looma; plaanipäraselt korraldama, korrapärastama
organist <organ|`ist -isti -`isti 22e s> (keskld organista < ld organum orel < kr organon tööriist) • muus orelimängija; orelikunstnik
organo- (< kr organon tööriist) • orgaanilist osalust tähistav eesliide
organon <organon -i 19 s> (kr tööriist), organum <organum -i 19 s> (ld < kr) • fil tunnetuse tööriist, loogika; esineb eriti Aristotelese ja F. Baconi vastavate kirjutiste pealkirjana
pentateuh <pentat|`euh -euhi -`euhi 22e s> (kr pentateuchos viisraamat < penta- + teuchos tööriist, raamat), ka pentateuk <pentat|`euk -eugi -`euki 22e s> • relig piibli esimesed viis raamatut, Moosese raamatud, toora piiblis
puntsel <p`unts|el -li 2e s> (sks Punze, Punzen < it punzone < ld punctio torge), punts <p`unts puntsi p`untsi 22e s> kunst
1. pulgakujuline terasest tööriist, mida kasut metall- ja nahkehistöös eseme vormimiseks ning dekoorimiseks
2. punsoon, graafikas naelataoline tööriist punktide löömiseks metalli (punktgravüüri tegemisel)
stants2 <st`ants stantsi st`antsi 22e s> (sks Stanze) • tehn pms metallide survetöötlemisel kasutatav tööriist, millega töödeldavat toorikut deformeeritakse v lõigatakse, põhiosad on matriits ja tempel2
stantsiplokk • tehn seadis, mida kasut stantside, templite2, matriitside ning juht- ja kinnitusdetailide hoidmiseks mingis kindlas asendis
steka <steka 16 s> (it stecca) • noataoline puust, luust v metallist tööriist, mida skulptor kasutab savi, vaha vm voolimisel