[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

Sõnastikust • Pikem tutvustus • dict.vsl@eki.ee •

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

ananda <an´anda 16 s> (sanskr ānanda) • fil, relig taevalik rõõm ja õndsus

antsiil <ants|`iil -iili -`iili 22e s> (ld ancile) • müt Rooma mütoloogiline taevast alla langenud kilp, mis pidi tagama Rooma riigi õitsengu

apsarad pl <apsara 1 s> (sanskr sg apsarāḥ vees liikuv) • müt India müt-s näkitaolised pooljumalannad, hilisemates müütides askeete ja tarku võrgutavad taevased tantsijannad ja lõbunaised

astraalvalgus <+ v`algus -e 11~9 s> (< astraalne) • nõrk valguskuma, mida nähakse taevas selgeil öil eriti Linnutee kohal

astrognoosia <+ gn`oosia 1 s> (< astro- + kr gnōsis teadmine, tundmine) • astr palja silmaga nähtava tähistaeva tundmise õpetus, oskus taevas tähti ja tähtkujusid ära tunda

asuur <as`uur asuuri as`uuri 22e s> (pr azur < keskld azzurum < ar lāzaward lasuriit < prs lājward, lāzhward) • kirj taevasina, taevassinine värvus (hrl luulekeeles); keem metüleensinisest saadav sinine värvaine. Vt ka lasuur

eeter <`eet|er -ri 2e s> (kr aithēr taevas, õhk)
1. el raadiolainete levimise keskkond; füüs van keskkond, mida peeti valguse jm elektromagnetnähtuste kandjaks
2. keem kahest hapnikuaatomiga seotud süsivesinikradikaalist koosnev orgaaniline ühend
3. farm → etüüleeter
4. õhk, taevalaotus

elüüsiline <elüüsili|ne -se -st 12 adj> (< pn Elysion, Vana-Kreeka müt-s õndsate väljad) • õnnestav, taevalik, paradiislik

empüreum <empür|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< kr empyros põlev, lõõmav) • müt vanaaja kreeklastel päikest ja tähti kandev kõrgeim taevaosa, täidetud tule ja valgusega; kirj Itaalia luuletajal Dante Alighieril: õndsate asukoht

eteen <et`een eteeni et`eeni 22e s> (< kr ait(hēr) õhk, taevas) • keem lihtsaim küllastumata süsivesinik, põlev värvuseta gaas, saadakse nafta krakkgaasidest ja koksigaasidest eraldatud küllastunud süsivesinike dehüdrogeenimisel; tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid; kasut ka narkoosiainena

etosuksimiid <etosuksim|`iid -iidi -`iidi 22e s> (uusld ethosuximidum < kr aithēr taevas, õhk + ld succinum merevaik) • farm epilepsiavastane ravim

etrioskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr aithēr taevas, õhk + -skoop) • füüs riist, mille abil saab määrata maakeralt maailmaruumi tulevat soojuskiirgust

etüül <et`üül etüüli et`üüli 22e s> (sks Ethyl < kr aithēr õhk, taevas + -üül) • keem keemiline radikaal –C2H5–
etüülalkohol vt etanool
etüülbenseen • keem värvuseta vedelik, saadakse benseenist, kasut lahustina
etüüleeter, dietüüleeter, etoksüetaan • keem, farm värvuseta, kergesti lenduv ja süttiv vedelik, saadakse etanoolist, kasut lahustina, uimastina kirurgias jm

etüün <et`üün etüüni et`üüni 22e s> (< kr aithēr õhk, taevas), atsetüleen <atsetül|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld acetum äädikas + -üül) • keem tule- ja plahvatusohtlik narkootilise toimega värvuseta gaas

fleet in being [fliit in bi˛ing] (ingl) • sõj tegevusvalmis laevastik, mis peale ei tungi, kuid ähvardab oma olemasoluga

flotill <flot|`ill -illi -`illi 22e s> (pr flottille < flotte laevastik) • sõj, mer väiksemate (sõja)laevade üksus

ibliis <ibl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (ar iblīs < kr diabolos kurat), šaitaan <šait|`aan -aani -`aani 22e s> (trg şeytan saatan, kurat) • relig islamis taevast väljaheidetud langenud ingel, vastab ristiusu kuradile

lasuur <las|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld lazur(ius), lazulum lasuriit < ar lāzaward, vrd asuur) • taevasina
lasuurvärv • kunst läbipaistva kihina pinda kattev vähese pigmendisisaldusega värv, kasut lakkimisel, maalis, trükinduses; varem läbipaistev taevassinine, nüüd igasugune läbipaistev värv

manna <manna 16 s> (kr < hbr man)
1. mõne taime teradeks kuivav magus eritis (millest saadakse manniiti)
2. kok peeneteralised nisu- v maisitangud
3. piltl (piiblis) taevast sadanud imetoit (taevamanna)

moskiitolaevastik <+ laevast|`ik -iku -`ikku 25 s> (< moskiito) • sõj, mer algselt (XX s 1. poolel) torpeedokaatrite kogunimetus; nüüdisajal (pms USA-s) mis tahes väikeste sõjalaevade laevastik

skywriting [skairaiting] (ingl) • taevale kirjutamine, reklaamide kirjutamine v joonistamine taevasse lennuki aurujoaga

šokk <š`okk šoki š`okki 22e s> (pr choc, ingl shock) • med järsu ning tugeva vapustuse halvav, vahel ka surmav toime organismisse, eriti ajusse ja südamesse (nt tugevaist meeleliigutusist tekkiv närvišokk e närvivapustus, raskete kehavigastuste v operatsiooni puhul tekkiv haavašokk)

tsölestiin <tsölest|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld caelestis taevane, taevalik) • miner sinakas mineraal, strontsiumsulfaat, tähtsaim strontsiumimaak; kristallub rombilises süngoonias; leidub pms karbonaatkivimeis koos kipsi ja väävliga

tsölostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< ld caelum taevas + kr statos seisev) • astr, tehn täiustatud heliostaat, milles lisapeegli abil välditakse Päikese kujutise pöörlemist teleskoobi vaateväljas

tšelesta <tšel´esta 16 s> (it celesta < ld caelestis taevalik, taevane) • muus harmooniumikujuline klahvistiku ja haamermehhanismiga löökpill, valmistatakse alates XIX s lõpust

uranolaatria <+ l`aatria 1 s> (< kr ouranos taevas + -laatria) • müt, relig taevakehade kummardamine


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur