[VSL] Võõrsõnade leksikon

abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks

adoonis <adoonis -e 9 s> (< kr pn Adonis, Kreeka viljakusjumalus, jumalatar Aphrodite armastatu)
1. bot taim tulikaliste sugukonnast (Adonis), kasut ravimtaimena
2. piltl ilus noormees

adventiivtaim <+ t`aim taime t`aime 22i s> (< adventiivne) • bot tulnuktaim, kohalikku taimestikku mittekuulunud taim

aerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (aero- + -füüt) • bot vett ja kõiki toiteelemente õhust saav taim

albiino <albiino 16 s> (hisp, port albino < albo valge) • biol albinismi tunnustega inimene, loom v taim

alraun <alr|`aun -auni -`auni 22e s> (sks) • bot Vahemere maadel kasvav taim (Mandragora officinarum) maavitsaliste sugukonnast, mõnda liiki alrauni juur sisaldab narkootilise toimega mürgiseid alkaloide

amfiib <amf|`iib -iibi -`iibi 22e s> (< kr amphibios kahepaikne < amfi- + bios elu)
1. zool vt amfiibid
2. bot kahepaikne taim, mis võib kasvada niihästi vees kui maismaal
3. tehn vees ja maismaal liikuv transpordivahend (nt auto, tank, lennuk, (hõljuk)laev)

anabasiin <anabas|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Anabasis anabass < kr anabasis ülesminek; teatud taim) • keem alkaloid, sisaldub lehitus anabassis (Anabasis aphylla) ja tubakas, on nikotiini isomeer; kasut taimekaitsevahendina

angeelika <angeelika 1 s> (< kr angelos ingel) • bot heinputk (Angelica), taim sarikaliste sugukonnast

annuaalne <annu`aal|ne -se 2 adj> (< ld annualis üheaastane < annus aasta) • biol ühe aasta jooksul elutsükli läbiv (taim, loom), vt ka annuell; aasta- (rütm). Vt ka bienniaalne, perenniaalne

annuell <annu|`ell -elli -`elli 22e s> (pr annuel < ld annualis aastane < annus aasta) • bot üheaastane taim

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

argillofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr argillos potisavi + -fiil) • bot veekogu savilembene taim

arhegoniaat <arhegoni|`aat -aadi -`aati 22e s> • bot arhegooni omav taim

arnika <arnika 1 s> (uusld arnica < kr arnos lammas) • bot pms mäginiitudel kasvav mitmeaastane taim (Arnica) korvõieliste sugukonnast

asparhernes <+ hernes h`erne 7 s> (< aspar) • bot taim (Tetragonolobus) liblikõieliste sugukonnast

aspidistra <aspid`istra 1 s> (< kr aspis kilp) • bot lehtliilia (Aspidistra), suurte tumeroheliste lehtede ja väikeste õitega taim liilialiste sugukonnast

balsamiin <balsam|`iin -iini -`iini 22e s> (kr balsaminē) • bot lemmalts, valgete, punaste, siniste v kollaste õitega üheaastane taim lemmaltsaliste (Balsaminaceae) sugukonnast

barohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< kr baros raskus + kr chōra asukoht) • bot taim, mille levised on nii rasked, et kukuvad maha ja tagavad (paikse) uuenduse pms vanemtaimede hävimise korral

bataat <bat|`aat -aadi -`aati 22e s> (hisp batata < indiaani k-d) • bot maguskartul (Ipomoea batatas), troopikamail levinud taim kassitapuliste sugukonnast; bataadi tärkliserikas söödav juuremugul

bienniaalne <bienni`aal|ne -se 2 adj> (< ld biennium kaks aastat < bi- + annus aasta) • kaheaastane (rütm); biol kahe aasta vältel elutsükli läbiv (taim, loom). Vt ka annuaalne, perenniaalne

binaarne <bin`aar|ne -se 2 adj> (ld binarius < bini kahekaupa) • kahest osast koosnev
binaarne arvusüsteem • info, mat kahendsüsteem, arvusüsteem, milles kõiki arve kirjutatakse kahe numbriga (nt 1 ja 0)
binaarne nomenklatuur • biol bioloogias nomenklatuur, mille järgi iga loom v taim varustatakse kahest ladinakeelsest v latiniseeritud sõnast koosneva nimega (esimene neist sõnadest tähistab perekonda, teine liiki)
binaarne sulam • tehn sulam, mis koosneb kahest osisest, eriti kahest metallist (nt vasest ja tinast) v metallist ja mittemetallist (nt rauast ja süsinikust)
binaarne süsteem • keem kahest komponendist koosnev füüsikalis-keemiline süsteem

biogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + geograafia) • geogr teadus, mis uurib taim- ja loomorganismide levimist ja jaotumist maakeral; jaguneb looma- ja taimegeograafiaks

botaanika <botaanika 1 s> (kr botanikē < botanē rohi, taim) • taimeteadus
botaanikaaed • taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus

eksikaat <eksik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld exsiccare kuivatama) • bot määramis- ja leiuandmetega varustatud kuivatatud taim, herbaareksemplar
eksikaatkogu • teatava maa-ala täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud herbaartaimede kogu

endiivia <end`iivia 1 s> (hisp, it endivia < ld intibus) • bot salatsigur (Cichorium endivia), Ida-Indiast pärinev taim korvõieliste sugukonnast. Vt ka frisee, eskariool

epidermofüütia <+ f`üütia 1 s> (< epidermis + kr phyton taim) • med parasiitseente (epidermofüütide) tekitatud epidermise v küünte seenhaigus

epifütootia <epifüt`ootia 1 s> (< epi- + kr phyton taim) • biol taimehaiguse ulatuslik puhang mingis piirkonnas. Vt ka episootia, epideemia

epifüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< epi- + -füüt) • bot taim, mis kasvab teisele taimele kinnitunult, sellelt toitaineid ammutamata

epifüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< epi- + kr phyton taim) • bot mikrovetikaist pealiskasv suurtel veetaimedel

epigeiit <epige|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< epigeiline) • bot maapinnal kasvav taim (kasut pms vetikate, samblike ja sammalde kohta)

epiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< epi- + -liit) • bot kividel, kaljudel või müüridel kasvav taim

epimeedium <epim`eedium -i 19~2e s> (< kr epimēdion, teatud taim) • bot madalakasvuliste püsikute perekond (Epimedium) kukerpuuliste sugukonnast; levinud subtroopilistel aladel, Eestis kasvat kiviktaimla- ja kattetaimena

euhalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< eu- + kr hals sool + -füüt) • bot pärissoolataim, sooldunud muldadel (soolakõrbeis, mererannal jne) kasvav taim

fanerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phaneros nähtav, ilmne + -füüt) • bot kõrgtaim, mitmeaastane taim (puud, põõsad jt), mille uuenemispungad asetsevad vähemalt 0,25 m kõrgusel maapinnast

fenkol <f`enkol -i 2e s> (sks Fenchel < ld feniculum) • bot apteegitill, Vahemere piirkonnas kasvav taim sarikaliste sugukonnast (Foeniculum vulgare); toiduks tarvit nii lehti, seemneid kui ka mugulataolist juuremoodustist

fütiin <füt|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr phyton taim) • keem fosfori orgaaniline ühend, sisaldub paljudes taimedes; ka ravimpreparaat

füto- (< kr phyton taim) • taime-, taim-

füüsal <f`üüsal -i 2e s> (uusld < kr physallis mull, vill, põis) • bot taim maavitsaliste sugukonnast (Physalis), ka juudikirss, jaapani latern v hiina latern; kasvab metsikult Ameerikas, Kagu-Euroopas, Aasias; mõne sordi vilja tarvit dessertmarjana

-füüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phyton taim) • bot -taim (tähistab teatud tingimustes kasvavat taime)

gaasivahetus <+ vahetus -e 11 s> (< gaas1) • biol gaaside vahetus taim- ja loomorganismide ja väliskeskkonna vahel

galvanotaksis <+ taksis -e 9 s> (< galvano- + taksis) • biol, el vabalt liikuvate alamate taim- ja loomorganismide suundliikumine vees seda läbiva elektrivoolu mõjul. Vt ka galvanotropism

gametofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< gameet + -füüt) • bot sugulises, gameete moodustavas elujärgus taim. Vt ka sporofüüt

glükofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< glüko- + -füüt) • bot magetaim, mageveekogudes ja sooldumata mullas kasvav taim. Vastand halofüüt

güpsofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr gypsos kriit, kips + -füüt) • bot kipsitaim, kipsirohkeil muldadel kasvav taim

halofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -füüt) • bot soolataim, soolarohkel pinnasel kasvav taim. Vastand glükofüüt

hapaksant <hapaks|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr hapax üks kord + anthos lill, õis) • bot taim, mis õitseb ja kannab vilja vaid üks kord

harmal <h`armal -i 2e s> (kr harmala), peeganum <peeganum -i 19 s> (< kr pēganon ruut (taim)) • bot mürgine taim (Peganum), kasvab Vahemere mail, Aasias, Mehhikos; seemneid kasut värvide valmistamiseks ja farmakoloogias

heliofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< helio- + -füüt) • bot valgustaim, valguslembene taim. Vastand skiofüüt

hemikrüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + krüptofüüt) • bot taim, mis ebasoodsa aastaaja elab üle vahetult maapinna lähedal asetsevate pungade varal (nt võilill)

hemiparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hemi- + parasiit) • biol poolparasiit (ka taim); poolnugiline. Vastand holoparasiit

herba (ld rohi, taim) • farm ürt, ravimina kasutatav taime kuivatatud maapealne osa

herbaareksemplar <+ eksemplar -i 19 s> • bot herbariseeritud taim

herbaarium <herb`aarium -i 19~2e s> (ld herbarium < herba taim) bot
1. kuivatatud ning pressitud, ülevaatlikult korrastatud (enamasti paberilehtedele kinnitatud) taimede teaduslik v õppekogu
2. asutus v ruum taimekogude säilitamiseks ja uurimiseks

herbikool <herbik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld herba rohi, taim + colere harima, elama) • zool taimeelanik, taimedel elutsev loom

holoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< holo- + parasiit) • biol täisparasiit (ka taim), täisnugiline, kes pole võimeline eksisteerima lahus oma peremehest. Vastand hemiparasiit

homöohüdriline <+ hüdrili|ne -se -st 12 adj> (< homöo- + kr hydōr vesi) • bot veekulu reguleeriv (taim)

hüdatofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hydōr, gen hydatos vesi + -füüt) • bot üleni v suurema osaga vees kasvav taim. Vt ka hüdrofüüt

hüdrobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< hüdro- + biont) • biol veeorganism, veekogude vees, põhjas v põhjasetteis elav organism (loom, taim, bakter)

hüdrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< hüdro- + -fiil)
1. bot hüdrogaam, vees tolmlev taim, veelembene, vett kasvukohana eelistav taim
2. keem märguv või veemolekuliga ühinev (keha pinna või molekuli osa kohta)

hüdrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hüdro- + -füüt) • bot veetaim, vees v väga niiskes pinnases kasvav taim. Vt ka hüdatofüüt

hügrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< hügro- + -fiil) • bot niiskust armastav taim

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

iksia <`iksia 1 s> (< kr ixia, teatud taim) • bot Lõuna-Aafrikas kasvav taim (Ixia) võhumõõgaliste sugukonnast; mõned liigid on ilutaimed

immortell <immort|`ell -elli -`elli 22e s> (pr immortelle < ld immortalis surematu) • bot õlglill, kuivlill, paberisarnaste kroonlehtedega taim, mille kuivatatud õied püsivad muutumatuna ka talvel (nt aedkäokuld)

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

ingver <`ingver -i 2e s> (sks Ingwer < keskld gingiber < kr zingiberis < paali siṅgivera < draviidi k-d) • bot troopiline ja lähistroopiline üheiduleheline taim (Zingiber officinale) aromaatse risoomiga, mida tarvit maitseainena ja ravimina

ipekakuanja <ipekaku´anja 16 s> (port ipecacuanha < tupii ipe-kaa-guéne) • bot okse-rögajuur (Psychotria ipecacuanha), Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias kasvav taim madaraliste sugukonnast, mille juurt tarvit oksele ajava vahendina ja köharavimina

juka <juka 16 s> (hisp yuca < indiaani k-d) • kõnek palm- e tääkliilia (Yucca), teravate nahkjate lehtedega taim agaaviliste sugukonnast

kaktus <k`aktus -e 11~9 s> (< ld cactus, teatud okastega taim < kr kaktos) • bot pms troopilisest Ameerikast pärinev kuivalembene taim lihaka varre ja astlaiks muundunud lehtedega, kasvat meil toataimedena; mõnede liikide viljad on söödavad

kalganirohi <+ rohi rohu r`ohtu 24e s> (vn калган < sks Galgant < keskld galanga < ar ḵūlanjān, ḵalanjān < prs ḵāvalinjān) • bot Kagu-Aasiast pärinev taim (Alpinia galanga); ingveriga sarnanevat aromaatset, eeterlikke õlisid sisaldavat risoomi e kalganijuurt kasut vürtsi ja ravimtaimena

kalmia <k`almia 1 s> (< pn P. Kalm, Rootsi botaanik, 1715–79) • bot Põhja-Ameerikast pärinev igihaljas v heitlehine taim (Kalmia) kanarbikuliste sugukonnast, kasvat ka Eestis

kaltsifiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld calx lubi + -fiil), kaltsikool <kaltsik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld calx lubi + colere harima, elama) • biol lubjarohket keskkonda eelistav organism, tavaliselt taim, mis kasvab lubjarikkas mullas

kaltsifoob <+ f`oob foobi f`oobi 22e s> (< ld calx lubi + -foob) • biol lubjarikast keskkonda vältiv organism, tavaliselt taim, mis ei kasva lubjarikkas mullas

kameelia <kam`eelia 1 s> (< pn J. J. Kamel, Tšehhi-Austria misjonär ja botaanik, 1661–1706) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekonda teepõõsaliste sugukonda kuuluv taim (Camellia); eriti levinud on teekameelia e teepõõsas, mille võrsetippudest valmistatakse Hiinas teed, ja jaapani kameelia, mida kasvat soojadel maadel ilutaimena aedades ja parkides, Eestis vähesel määral kasvuhoonetes

kappar <k`appar -i 2e s> (kr kapparis) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taim (Capparaceae); Vahemere maadelt, Ees- ja Sise-Aasiast pärineva torkava kapparipõõsa õiepungi kasut maitseainena

karnivoor <+ v`oor voori v`oori 22e s> (< ld caro, gen carnis liha + -voor) • lihasööja, lihast toituv elusolend v taim

kendõrr <kend|`õrr -õrri -`õrri 22e s> (vn кендырь < trg kendir kanep) • bot siberi koerakool (Apocynum sibiricum), taim koerakooluliste sugukonnast

kinoa <kin`oa 26 s> (hisp quinua, quínoa < ketšua kinwa) • bot, kok Tšiili hanemalts, Lõuna-Ameerikast pärit taim, mille seemneid tarvitatakse toiduks (Chenopodium quinoa)

kolokvint <kolokv|`int -indi -`inti 22e s> (< kr kolokynthē kõrvits) • bot mürkarbuus, ürtarbuus, taim kõrvitsaliste sugukonnast (Citrullus colocynthis); selle taime mõrumaitseline vili, mida kasut lahtistina

koriander <kori`and|er -ri 2e s> (kr koriandron) • bot taim sarikaliste sugukonnast (Coriandrum); viljad sisaldavad eeterlikku õli; tarvit vürtsina ja lõhnaõlitööstuses

kormofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kormus + -füüt) • bot kormust omav kõrgem taim

kosmopoliit <kosmopol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr kosmopolitēs maailmakodanik < kosmos maailm + politēs kodanik) • maailmakodanik, kosmopolitismi pooldaja; biol üldlevinud, kogu maakeral v selle suuremal osal levinud loom v taim

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

krinohalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr krinō eraldan + halofüüt) • bot soola eritav taim

krüofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< krüo- + -fiil) • bot külmalembene taim

krüofüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< krüo- + kr phyton taim) • biol külmades piirkondades esinev (lühiealine) mikroskoopiline taim v organismikogum

krüptogaam <+ g`aam gaami g`aami 22e s> (< krüpto- + kr gamos abielu) • bot eostaim, õieta taim, mis ei moodusta seemneid, vaid paljuneb eoste abil. Vt ka fanerogaam

kserofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ksero- + -füüt) • bot kuivustaim, liigkuivusega kohastunud taim. Vastand hügrofüüt

kurkum <k`urkum -i 2e s> (ar kurkum), kurkuma <k`urkuma 1 s> • bot kollajuur, Lõuna-Aasias kasvav mugulja juurikaga taim (Curcuma longa) ingveriliste sugukonnast; kuivatatud ja peenestatud kurkumijuurikat kasut värvitööstuses ja vürtsina (näiteks karri koostises)

levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim

lipoidid pl <lip|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< lipo- + -oid) • biol taim- ja loomorganismides sisalduvad elutähtsad rasvataolised ühendid

litofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< lito- + -füüt), petrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< petro- + -füüt) • bot kaljutaim, väga kuival kaljusel pinnasel kasvav taim, mille juurte ja risoomide eritised lahustavad kivimeid, pannes aluse mulla tekkele

lobeelia <lob`eelia 1 s> (< pn M. de Lobel, flaami botaanik, 1538–1616) • bot rohkete liikidega taim (Lobelia) rohttaimede ja põõsaste perekonnast kellukaliste sugukonnast; vesilobeelia (Lobelia dortmanna) kasvab ka Eesti järvedes; mõned liigid on aiailutaimed

lootos <l`ootos -e 11~9 s> (kr lōtos) • bot mitut eri liiki kauniõieline taim (Nelumbo) lootoseliste sugukonnast; esineb sageli Egiptuse, Kreeka ja India kunstis stiliseeritult ja sümboolse tähendusega

lufa <lufa 16 s> (ar lūf) • bot käsnkõrvits (Luffa), lähistroopika taim kõrvitsaliste sugukonnast; käsnkõrvitsa kiududest pesukäsn

maadia <m`aadia 1 s> (mapudunguni madi) • bot Põhja-Ameerikast pärinev üheaastane taim (Madia Molina) korvõieliste sugukonnast; õlimaadiat (Madia sativa) kasvat ka Euroopas

mandel <m`and|el -li 2e s> (sks < keskld amandula < kr amygdalē mandel)
1. anat → tonsill
2. mandlipuu seeme
mandlipuu • bot roosõieliste sugukonda kuuluv taim (Amygdalus), mille viljakivi sisaldab söödavat tuuma (seemet), mandlit

melon <melon -i 2e s> (ld melo, melopepo < kr mēlopepōn < mēlon õun + pepōn küps) • bot taim (Cucumis melo) kõrvitsaliste sugukonnast; selle söödav vili

mimeet <mim|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< kr mimētēs jäljendaja) • biol kaitsekohastumusega loom v taim, modelli (3) jäljendav loom v taim. Vt ka mimikri, mimees

mimoos <mim|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr mimos jäljendaja, matkija) • bot taim liblikõieliste sugukonnast; tuntuim liik häbelik mimoos (Mimosa pudica) on sulgjate lehtedega ilutaim, mis puudutamisel tõmbab lehed kokku

modell <mod|`ell -elli -`elli 22e s> (it modello < ld modulus mõõt, rütm, viis)
1. kunst kunstnikule maalimisel v skulptuuri valmistamisel poseeriv (palgaline) isik
2. mannekeen (2), rõivamoodide, soengute, meigi demonstreerija
3. zool objekt (loom või taim), kellega mimeet e jäljendav loom püüab sarnaneda, vt ka mimetism
fotomodell • fot kutselisele fotograafile kommerts- v kunstfoto tegemiseks poseeriv isik, sageli moerõivaste demonstreerija

monokultuursus <+ kult`uursus -e 11~9 s> (< mono- + kultuur) põll
1. üht liiki taime pidev viljelemine samal külvikorraväljal v põllul, selliselt viljeldav taim on monokultuur
2. tootmisalane täisspetsialiseerumine (nt ühe põllukultuuri kasvatamisele)

montbreetsia <montbr`eetsia 1 s> (< pn A. F. E. Coquebert de Montbret, Prantsuse botaanik, 1781–1801) • bot kaeralill, mugulsibultaimede perekonda võhumõõgaliste sugukonda kuuluv taim (Crocosmia)

mung <m`ung mungi m`ungi 22e s> , mungvigna <+ vigna 16 s> (< hindi mūṅg + pn D. Vigna, Itaalia botaanik, 1577-1647) • bot Aasias kasvav liblikõieline taim vigna perekonnast (Vigna radiata), mille ube (mungube) ja idusid süüakse

mürmekofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr myrmēx sipelgas + -füüt) • bot sipelgataim, troopiline taim, mille varte ja mugulate õõnsuses elavad sipelgad, kes kaitsevad teda taimtoiduliste loomade eest

mürmekohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< kr myrmēx sipelgas + chōreō levin) • bot taim, mille viljad v seemned levivad sipelgate vahendusel

neuston <n`euston -i 2e s> (< kr neō ujun) • biol veekogude pindkilet asustavate taim- ja loomorganismide kogum. Vt ka pleuston

nitrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< nitro- + -fiil) • bot lämmastikulembene taim, nt nõges, naat

oksülofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr oxys hapu + -üül + -füüt) • bot happelise mulla taim

okulaat <okul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld oculatus silmadega, nägev < oculus silm) • aiand silmastatud taim

ombrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ombro- + -füüt) • bot otse sademete niiskusest vett hankiv taim

ombrotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< ombro- + -troofne) • bot sademetoiteline, üksnes sademetest niiskust saav (taim, raba)

oreofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< oreo- + -füüt) • bot mägitaim, taim, mis kliimavöötme piires kasvab ainult mägedes

organism <organ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< organ) • biol elusolend, tervikut moodustav elav keha, loom v taim

ornament <ornam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld ornamentum kaunistus) • kunst pms sümmeetrial ja motiivide rütmilisel kordusel põhinev pinnakaunistus (eriti arhitektuuris, tarbe- ja raamatukunstis); motiivide poolest eristatakse geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornamenti

ornitofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ornito- + -fiil) • bot taim, mida tolmeldavad linnud

paanaks (kr panax kõike raviv taim) → ženšenn

papüürus <pap`üürus -e 11~9 s> (kr papyros) • bot Niiluse jõe suudmes jm Põhja-Aafrikas kasvav taim (Cyperus papyrus) lõikheinaliste sugukonnast; selle varresäsi ribadest valmistatud muistne kirjutusmaterjal, paberi eelkäija; aj sellele materjalile kirjutatud vanaaegne rullkäsikiri

parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõna • lgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaim • bot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid

pastinaak <pastin|`aak -aagi -`aaki 22e s> (ld pastinaca) • bot, kok aed-moorputk (Pastinaca sativa), magusamaitselise juurega sarikaline taim; kasut köögiviljana

perifüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< peri- + kr phyton taim) • biol mitteparasiitsete kinnitunud makro- ja mikroorganismide kogum veesõidukite, sadamasildade jm vesiehitiste, poide ja vaiade veealustel osadel, samuti vaalalistel jm veeloomadel ja -taimedel

produtsent <produts|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Produzent < produtseerima)
1. produtseerija, tootja, filmi (telesaate jne) tootmist korraldav isik; korraldab ja kontrollib töörühma tegevust organisatsioonilisest, rahanduslikust ja kunstilisest küljest
2. biol ökosüsteemis tootev organism: orgaanilist ainet sünteesiv bakter v roheline taim, vastand konsument

psammofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr psammos liiv + -füüt) • bot liivataim, liivaste alade taim; on kohastunud kuivuse, tugeva tuule ja liikuva liivaga

psührofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr psychros külm + -füüt) • bot külmalembeline, madala temperatuuriga (0–10 °C) kasvukohti eelistav taim

ramjee <ramj`ee 26i s> (sks Ramie < pr ramie < malai rami), bömeeria <böm`eeria 1 s> (< pn G. R. Böhmer, Saksa botaanik, 1723–1803) • bot tugevate pikkade kiududega mitmeaastane taim (Boehmeria nivea), hiina nõges; selle kiududest valmistatakse riiet, köit, nööri jm

raps <r`aps rapsi r`apsi 22e s> (sks Raps < ld rapa naeris, raps) • bot ristõieliste sugukonda (Brassica) kuuluv taim, mille seemneis leiduvat õli kasut toidu- ja tehnilise õlina

remontantne <remont`ant|ne -se 2 adj> (pr remontant < remonter uuesti tõusma) • aiand taasviljaline, taasõieline, aasta jooksul korduvalt õitsev ja vilja kandev taim, nt remontantroos

rutiin2 <rut|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld ruta ruut (taim)), rutosiid <rutos|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem, farm tatralehtedest, rabarbrist jm saadav aine, kasut veresoonte hapruse vähendamiseks; tähtsamaid P-vitamiini omadustega aineid

saprofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< sapro- + -fiil) • biol mädalemb, mädalembene (taim)

sardooniline <sardoonili|ne -se -st 12 adj> (< ld herba Sardonia Sardiinia taim, mis arvati põhjustavat pilkavat naeru meenutavat näolihaste krampi) • salvav, kibe; pilkav

silla <silla 16 s> (kr skilla) • bot siniliilia (Scilla), liilialiste sugukonda kuuluv pms varakevadel õitsev siniseõieline taim

skiofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr skia vari + -füüt) • bot varjulembene taim, varjutaim. Vastand heliofüüt

sklerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + -füüt) • bot kuivas kasvav taim, kõrbe- ja rohtlataim

sojauba <+ uba `oa 18e s> , soja <soja 17 s> (sks Soja < jpn shōyu sojakaste) • bot esialgu Ida-Aasias, hiljem ka Ameerikas ja Euroopas levinud üheaastane taim (Glycine) liblikõieliste sugukonnast; valku, õli ja tärklist sisaldavaid seemneid tarvit toiduks, seemneist pressitud sojaoaõli toiduks ja tehniliseks otstarbeks

sooma2 <sooma 16 s> (sanskr sōma) • taim, mille mahlast valmistati Indias kultustoiminguis pruugitavat uimastavat jooki; selle joogi nimetus

spargel <sp`arg|el -li 2e s> (sks Spargel < kr aspharagos) • bot harilik aspar (Asparagus officinalis), mitmeaastane kuni 1,5 m kõrgune punaste marjadega taim, kasvab metsikult Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias; kultuurvormide noored võrsed on söödavad
spargelkapsas vt brokoli

säntpoolia <säntp`oolia 1 s> (< pn W. von Saint Paul-Illaire, Saksa koloniaalametnik, 1860–1940) • bot aafrika kannike, varjukannike, parma kannike, usambaara kannike, väike igihaljas karvaste lehtedega ja paljudes värvitoonides taim (Saintpaulia); u 20 liiki Ida-Aafrikas; levinud ka toalillena

zoohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< zoo- + kr chōreō levin) • bot zoohooria teel leviv taim, vili v eos, loomlevija

taro1 <taro 17~16 s> (< Polüneesia k-d) • bot pms Malai saartel ja troopilises Aafrikas kasvatatav taim (Colocasia esculenta) suurte tärkliserikaste söödavate juuremugulatega

tausagõss <tausag|`õss -õssi -`õssi 22e s> (vn таусагыз < kasahhi таусағыз) • bot kautšukit sisaldav taim (Scorzonera tau-saghyz) korvõieliste sugukonnast

termopsis <term´opsis -e 9 s> (< kr thermos soe + opsis nägemine, väljanägemine) • bot umbrohuna kasvav liblikõieline taim (Thermopsis lanceolata) Kesk-Siberis, Põhja-Mongoolias jm; termopsise ürti kasut meditsiinis

tootem <t`ootem -i 2e s> (ingl totem < algonkini k-d nindodem minu tootem) • etn loom, taim, ese v loodusnähtus usulise austuse objektina (Põhja-Ameerika) indiaani kultuuris; tootemi kujutist kasutati ka suguharu v üksikisiku tunnuse v märgina, vt ka totemism
tootemisammas • kõrge maalitud v nikerdatud tootemikujutistega post (Põhja-Ameerika) indiaanlastel

tradeskantsia <tradesk`antsia 1 s> (< pn J. Tradescant, Inglise loodusteadlane, u 1570–1638) • bot Ameerikast pärinev mitmeaastaste rohttaimede perekonda (Tradescantia) kommeliiniliste sugukonda kuuluv taim; mõnda liiki kasvat ka toaripptaimena

trihhofütoos <trihhofüt|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr thrix, gen trichos karv, juus + phyton taim) • med pügaraig, naha, juuste ja küünte krooniline seentõbi, mida põhjustab seen (Trichophyton)

tropofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (tropo- + -füüt) • bot vihma- ja kuivaperioodide regulaarse vaheldusega kohanenud taim; tropofüüdid veedavad ebasoodsa aastaaja puhkeseisundis

tsönobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> • biol tsönoosis osalev biont (taim, loom, seen v mikroob), ainult mingile kindlale biotoobile iseloomulik liik

tuberoos <tuber|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld tuberosus mügaraline < tuber mügar) • bot säraõis, Mehhikost pärinev taim amarülliliste sugukonnast (Polianthes tuberosa); kasvat ilutaimena ja lõhnaainete saamiseks

tüümian <t`üümian -i 19~2e s> (sks Thymian < ld thymum < kr thymon) • bot aed-liivatee (Thymus vulgaris), lõhnav taim huulõieliste sugukonnast; lehtedest saadakse eeterlikku õli, mida kasut parfümeerias; lehti ja varsi kasutatakse maitse- ja ravimtaimena

umbrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ld umbra vari + -füüt) • bot taim, mis eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid talub ka varju (nt kuusk)

veganism <vegan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • range vegetarism, mis välistab loomsete toodete tarbimise mis tahes vormis (ka nt siid- ja villaste rõivaste kandmise)

vegetaarlane <veget`aarla|ne -se -st 12~10? s> , vegetariaan <vegetari|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl vegetarian < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • taimetoitlane

vegetariaanne <vegetari`aan|ne -se 2 adj> (ingl vegetarian < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • taimne, taimeriigist pärit; taimetoiduline

vegetarism <vegetar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ingl vegetarian taimetoitlane < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama), vegetaarlus <veget`aarlus -e 11~9 s> • taimetoitlus, toitumine pms v ainult taimsest toidust