[VSL] Võõrsõnade leksikon

bukool <buk|`ool -ooli -`ooli 22e s> (kr boukolos) • aj karjane (talupoeg v ori) Rooma võimu aegses Egiptuses, kes II s võttis osa Rooma orjapidajate vastu suunatud agraarliikumisest

buur <b`uur buuri b`uuri 22e s> (< holl boer talupoeg), afrikander <afrik`and|er -ri 2e s> (afrikaani Afrikander < pn Aafrika) • Lõuna-Aafrikas sündinud valge, hrl hollandlaste v prantslaste järeltulija

copyhold [kopihould] (ingl) • aj talupoegade feodaalse maavalduse põhivorm Inglis- ja Iirimaal hiliskeskajal ja uusaja alguses: vaba talupoeg rentis feodaalilt maatüki ja sai kohtus fikseeritud rendilepingust koopia (copy)

dehkaan <dehk|`aan -aani -`aani 22e s> (vn дехкан < trg dihqan < prs dehgān) • algselt maaomanik, feodaal, hiljem talupoeg Kesk-Aasias, Kasahstanis ja Iraanis

feodalism <feodal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< feodaalne) • aj suurmaaomandusel põhinenud ühiskonnakord, mille puhul talupojad olid otseses sõltuvuses maaomanikust, kelle heaks nad pidid töötama

haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20

kamisaarid pl <kamis|`aar -aari -`aari 22e s> (pr camisards < oksitaani camiso särk) • aj talupojad ja linnakehvikud, kes XVIII s alguses Lõuna-Prantsusmaal tõusid üles feodaalkorra vastu

kommendatsioon <kommendatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld commendatio kätteusaldamine) • aj keskaegne sümboolne toiming, millega vasall sai oma lääniisandalt maavalduse, vandudes talle ustavust, või millega kinnitati talupoja sõltuvust maaomanikust-feodaalist

krokaanid pl <krok|`aan -aani -`aani 22e s> (pr croquants) • aj XVI s lõpul ja XVII s 1. poolel Kesk- ja Lõuna-Prantsusmaal ülestõusnud talupojad

neuralgia <neur`algia 1 s> (< neur- + -algia), neurodüünia <neurod`üünia 1 s> (< neuro- + kr odynē valu) • med närvivalu, valusündroom, mida iseloomustavad ägedad torkavad valuhood tunde- v seganärvides

pobul <pobul -i 2e s> (vn бобыль) • aj Venemaal XV s-st kuni 1724. a-ni feodaalsõltuvuses talupoeg, kes maksis feodaalile obrokit; oli riigimaksudest vabastatud; Eestis ja Lätis kujunes nimetuseks pops

possessioon <possessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld possessio) • omamine, valdamine, (juriidiline) valdus
possessioonitalupojad pl • aj Venemaal XVIII–XIX s manufaktuuride juurde kinnistatud talupojad
possessiooniõigus • aj Venemaal XVIII s eraisikute õigus kasutada nendele kuuluvates ettevõtetes riigitalupoegade tööd

rajot <rajot -i 2e s> (ingl ryot < urdu raiyat < ar ra‘īyah talupojad) • maa pärimisjärgne rentnik Indias

rajotvari <rajotv´ari 17 s> (ingl ryotwari < urdu raiyatwārī < raiyat rajot) • maa kasutamise süsteem Indias; maa kuulub riigile, rentnikeks on pms talupojad, kellel on pärilik rendiõigus

seljanka <selj´anka 16 s> (vn солянка, селянка van < селянин talupoeg) kok
1. paks, tugevasti vürtsitatud ohtrate lisanditega liha-, kala- v seenesupp
2. panniroog hautatud kapsast ja lihast v kalast v seentest

servid pl <s`erv servi s`ervi 22e s> (pr serf pärisori < ld servus ori) • aj sõltuvad talupojad Lääne-Euroopas, eriti Prantsusmaal V–XIII s

stenokardia <+ k`ardia 1 s> (< steno- + kr kardia süda) • med rinnaangiin, südamevoolmed, teravad valuhood rinnaku taga

stratioot <strati|`oot -oodi -`ooti 22e s> (kr stratiōtēs sõdur) • aj Bütsantsi lihtsõdur (talupoeg) VII–XI s, kes sai riigilt sõjateenistuse eest pärandatavat jaosmaad

zakup <zak|`up -upi -`uppi 22e s> (vn закуп < купа teatud laen) • aj Vana-Vene riigis feodaalilt laenu võtnud ja tema heaks töötanud talupoeg, kes võis end laenu tasumisega vabaks osta

tšumakk <tšum|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr чумак) • aj Ukraina talupoeg, kes vedas härgadega Krimmi ja Doni äärde müügiks vilja ning tõi sealt müügiks soola ja kalu

vaišja <vaišja 16 s> (sanskr vaiśya) • aj Vana-India pärimusliku ühiskonnakorralduse kolmanda klassi e varna liige; oli ainelisi hüvesid tootev vaba talupoeg v käsitööline, hiljem kaupmees; tema elu eesmärk oli jõukuse saavutamine. Vt ka braahman, kšatrija

villaan <vill|`aan -aani -`aani 22e s> (keskld villanus < ld villa maamaja, mõis, keskld küla) • aj talupoeg feodaalajal: Prantsusmaal, Itaalias ja Lääne-Saksamaal isiklikult vaba, kuid mõisnikult maad rentiv talupoeg, Inglismaal algul sõltlane, hiljem sunnismaine talupoeg

villanella <villan´ella 16 s> (it külalaul < villano talupoeg) • folkl, muus XV–XVI s Itaalia lihtne naljatlev, hrl mitmehäälne ja tantsuline laul