[VSL] Võõrsõnade leksikon

aeronavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< aero- + navigatsioon) • lenn teadus õhusõidukite asukoha määramisest ning juhtimisest

afrikanistika <afrikan´istika 1 s> (< pn Aafrika) • ka lgv Aafrikat kompleksselt uuriv teadus, eriti Aafrika keelte ja kultuuri uurimine

agrometeoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + meteoroloogia) • meteor põllumajanduslik meteoroloogia, teadus kliima ning ilmastiku mõjust maaviljelusele

agronoomia <+ n`oomia 1 s> (< agro- + -noomia) • põll teadus, mis käsitleb põllumajanduslikku tootmist

aku <aku 16 s> , akumulaator <akumul`aator -i 2e s> (< ld accumulator koguja) • tehn seadis energia salvestamiseks, nt soojusaku(mulaator), inertsiaku(mulaator)
elektriaku • el korduvalt kasutatav (laetav) alalisvooluallikas; võib koosneda akuelementidest; nimet ka akupatareiks

allergoloogia <+ l`oogia 1 s> (< allergia + -loogia) • med teadus, mis uurib allergia tekkepõhjusi, töötab välja ja rakendab allergiavastaseid ravi- ja profülaktikaabinõusid

ampelograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr ampelos viinapuu; vääntaim + -graafia) • teadus, mis uurib veini tootmiseks kultiveeritavaid viinamarjasorte ja -liike

ampeloloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr ampelos viinapuu; vääntaim + -loogia) • bot viinapuude kasvatamise teadus

anatoomia <anat`oomia 1 s> (< kr anatomē lahtilõikamine) • taimede (taimeanatoomia), loomade (loomaanatoomia) ning eriti inimese organismi ja selle elundite ehitus, seda uuriv teadus

androloogia <+ l`oogia 1 s> (< andro- + -loogia) • med teadus mehe organismi iseärasustest, meestehaigustest ja nende ravist

arretiir <arret|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Arretier(er) < pr arrêter peatama, seisma jätma) • tehn seadis mehhanismi (nt kaalukangi) liikuva osa peatamiseks v fikseerimiseks

ars (ld) • kunst; teadus, oskus
ars amandi [ars am·andi] (ld) • armastuskunst
ars antiqua [ars antiikva] (ld vana kunst) • muus mitmehäälne laulustiil XII–XIII s

assürioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Assüüria + -loogia) • aj Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri, eriti kiilkirju uuriv teadus

astigmomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< astigmatism + -meeter) • med seadis silma astigmatismi määramiseks

astronoomia <+ n`oomia 1 s> (kr astronomia < astro- + -noomia) • täheteadus, taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut uuriv teadus
astronoomiamärgid pl • erimärgid, sümbolid Päikese, Maa, planeetide, kuufaaside jne tähistamiseks

audioloogia <+ l`oogia 1 s> (< audio- + -loogia) • füüs, med kuulmisteadus, kuulmisega seotud küsimusi käsitlev teadus

automaatlüliti <+ lüliti 1e s> (< automaatne) • el seadis, mis etteantud tingimustel teostab elektriahelas lülitusi (nt katkestab vooluahela liigkoormusel)

autor <`autor -i 2e s> (ld auctor) • isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm teose (jutustuse, pildi, leiutise, projekti jne)

bakterioloogia <+ l`oogia 1 s> (< bakter + -loogia) • biol teadus baktereist, pisikuteadus

biofüüsika <+ füüsika 1 s> (< bio- + füüsika) • füüs, biol teadus, mis uurib nii füüsilisi seaduspärasusi bioloogilistes protsessides kui ka füüsiliste mõjurite toimet protsessidele elusorganismides

biogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + geograafia) • geogr teadus, mis uurib taim- ja loomorganismide levimist ja jaotumist maakeral; jaguneb looma- ja taimegeograafiaks

biokeemia <+ k`eemia 1 s> (< bio- + keemia) • biol, keem bioloogiline keemia, teadus, mis uurib organismide keemilist koostist ja eluslooduses toimuvaid keemilisi protsesse

bioloogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + -loogia) • elusorganisme uuriv teadus, hõlmab teadmisi loomadest, taimedest ja mikroorganismidest (zooloogiat ja botaanikat)
bioloogiajaam • teadusasutus teatud piirkonna loomade ja taimede uurimiseks loomulikus ümbruses ja olukorras v katsetingimustes; täidab ka õppeasutuse ülesannet

botaaniline <botaanili|ne -se -st 12 adj> • botaanikasse puutuv, taimeteaduslik
botaaniline geograafia • taimegeograafia, teadus taimkatte suurte kategooriate jaotumisest maakeral

camera obscura [kamera obskuura] (ld) • fot pimekamber, algeline optiline seadis väikese ava v kumerläätse abil saadud kujutise vaatlemiseks; fotoaparaadi eelkäija

deflektor <defl`ektor -i 2e s> (pr déflecteur < ld deflectere kõrvale kallutama) tehn
1. riist magnetkompassi deviatsiooni mõõtmiseks ja kõrvaldamiseks
2. seadis gaasi, vedeliku, puisteaine v elektronide voo, helilainete vm liikumissuuna muutmiseks
3. korstna otsas olev plekkseadis tõmbe soodustamiseks

diafragma <diafr´agma 16 s> (kr diaphragma vahesein)
1. tehn tõkestav vahesein
2. anat vahelihas, õhukese seinana rindkereõõnt kõhuõõnest eraldav lihas
3. füüs optikariistas valguskiirte teel olev läbipaistmatu vahesein, milles on ava
4. fot seadis foto- v filmikaamera objektiivi ava suuruse sujuvaks muutmiseks (iirisdiafragma)
5. keem poorne vahesein elektrolüüsivannil

dialektika <dial´ektika 1 s> (kr dialektikē) • fil teadus maailma üldistest seadustest ning nähtuste seostest; ka vastav tunnetusmeetod; Vana-Kreekas väitluskunst, mis taotles tõde vastandlike arvamuste kokkupõrke ning vasturääkivuste avastamise kaudu; tänapäevases tähenduses hakkas terminit kasutama G. W. F. Hegel, kelle järgi dialektika on nii mõtlemise kui ka maailma vastuoluline arenguprotsess

dietoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dieet + -loogia), dieteetika <dieteetika 1 s> • med õpetus dieedist, teadus õigest ja otstarbekohasest toitumisest

diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetria • mat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrand • mat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides

diopter <di`opt|er -ri 2e s> (kr dioptra nurga- v kõrgusemõõdik)
1. geod viseerimisseadis lihtsamatel geodeesiainstrumentidel
2. sõj dioptersihik, täpset sihtimist võimaldav seadis tulirelvadel

dokivari <+ vari varja v`arja 24u s> (holl dok), batoport <batop|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr bateau-porte < bateau laev + porte uks, värav) • mer ujuv seadis kuivdoki sulgemiseks: pontoon, mis täidetakse ballastveega nii, et ta suleb värava

dosaator <dos`aator -i 2e s> (< doos) • tehn annusti, seadis mingi aine väljamõõtmiseks kindlaksmääratud koguses

egüptoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Egiptus + -loogia) • Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

eksobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< ekso- + bioloogia) • astr bioastronoomia, teadus Maa-välise elu võimalikkusest, vormidest ja uurimise meetodeist. Vt ka kosmobioloogia

ekspressionism <ekspression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr expressionnisme < expression väljendus, ilme < ld expressio väljendusrikkus) • kunst, kirj, muus vool Euroopa kujutavas kunstis, kirjanduses, muusikas ning lava- ja filmikunstis XX s; seadis esikohale kunstnikust enesest lähtuva idee ja tema elamuste väljendamise eksalteeritud, paatoslikus, fantastiliselt liialdatud kujunditega stiilis

ekstraktor <ekstr`aktor -i 2e s> (ingl extractor)
1. keem aparaat v riist ekstraheerimiseks
2. sõj tõmmik, seadis padruni v tühja padrunikesta väljatõmbamiseks padrunipesast
3. tõmmikvari, langevarju osa, mis avab põhilangevarju

elektrifilter <+ f`ilt|er -ri 2e s> (< elekter + filter) • tehn seadis elektri abil gaaside puhastamiseks neis hõljuvaist tahketest v vedelatest osistest

elektromagnet <+ magnet -i 2e s> (< elektro- + magnet) • füüs ferromagnetilisest magnetringist ja seda magneetivast mähisest koosnev seadis magnetvälja tekitamiseks

elektronlääts <+ l`ääts läätse l`äätse 22i s> (< elektron) • el elektronoptiline seadis, milles teatud sümmeetria ja kujuga elektri- v magnetväljad toimivad läätsena

elektronseadis <+ seadis -e 9 s> (< elektron) • el seadis, mille talitlus põhineb elektronide v elektronide ja ioonide liikumisel ning nende kontsentratsiooni muutumisel aines; eristatakse elektrovaakum-, pooljuht- ja ioonseadiseid

energeetika <energeetika 1 s> (< kr energētikos tegev)
1. teadus energiavarudest, nende hõlvamisest, energia muundamisest ja tarbimisest
2. tehn tehnikaharu, mis hõlmab energia tootmist ja jaotamist rahvamajanduses

ensümoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ensüüm + -loogia) • biol, keem teadus ensüümidest ja nende toimest

epigoonlus <epig`oonlus -e 11~9 s> • epigoonina mõne mineviku teadus-, kirjandus- v kunstivoolu vm suure eeskuju jäljendamine

ergonoomika <ergonoomika 1 s> (< kr ergon tegu, töö + nomos seadus, tava) • teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast; aj kuni 1980ndateni: kitsamalt teadus töötegevusest

esteetika <esteetika 1 s> (uusld aesthetica < kr aisthētikos tajuv, tajumisvõimeline) • filosoofiline teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, ilu olemust ja avaldumist elus ja kunstis, ilu ja kunsti tajumisel tekkivaid tundeid, mõisteid, otsustusi

etnograafia <+ gr`aafia 1 s> (< etno- + -graafia)
1. ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus
2. → etnoloogia; etnograafia oli Eestis kasutusel etnoloogia tähenduses kuni 1990ndate alguseni

farmaatsia <farm`aatsia 1 s> (keskld pharmacia < kr pharmakeia < pharmakon ravim) • rohuteadus, teadus ravimitest, nende valmistamisest, katsetamisest, säilitamisest ja standardiseerimisest, moodustab koos farmakoloogiaga ravimiteaduse
farmaatsiatööstus • ravimitööstus

faroloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Pharos, sellel saarel asuva tuletorni järgi + -loogia) • teadus tuletornide ehitusest

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

fiksaator <fiks`aator -i 2e s> (pr fixateur) • tehn seadis teatavasse asendisse kinnitamiseks, teatavas asendis hoidmiseks; ka med fiksatsioonivahend

filjeer <filj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr filière < fil kiud, niit) tehn
1. peente avadega seadis, mis vormib polümeeri kiududeks
2. traaditõmbamistööpingi detail

filmoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< film + -skoop) • tehn seadis diafilmide vaatamiseks

filter <f`ilt|er -ri 2e s> (sks, ingl < keskld filtrum vilt < vanaülemsks filz)
1. kurn
2. tehn vahend tahkete osakeste eraldamiseks vedelikest v gaasidest
3. füüs seadis, mis laseb läbi ainult teatava sagedusega (vahelduvvoolu-, valgus-, heli-) võnkeid
4. info andmeid etteantud tingimuste järgi valiv arvutiprogramm v selle osa

finantsteadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< finants-) • finantsmajandust uuriv teadus

fortifikatsioon <fortifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fortification < ld fortificatio tugevdamine) • sõj kindlustuste ehitamise teadus

fundamentaalteadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< fundamentaalne) • teoreetilisi aluseid andev, teooriat arendav teadus

futuroloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld futurum tulevik + -loogia) • pärast II maailmasõda tekkinud kompleksteadus, mis tegeleb inimkonna tuleviku ja ühiskonna elu eri valdkondade (majandus, teadus, sotsiaalsfäär jm) arengu prognoosimisega

füsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr physiologia looduseuurimine < physis loodus + -loogia) • füsiol bioloogia haru, teadus organismi ning selle elundite ja rakkude talitlusest; organismi ja selle elundite talitlus

gabariit <gabar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr gabarit) • tehn ehitise, masina, silla, vaguni jne suuruse piirjooned; välismõõtmed, suurus; kujutletav piirjoonestik, mis määrab sõiduki (nt raudteel rongide) takistamatuks läbipääsemiseks vajaliku vaba ruumi
gabariitvärav • seadis raudteejaamades jm, millest läbisõitmisega kontrollitakse koormatud veokite gabariiti
gabariidituli • veoki v sõiduki ees- ja tagaosa kummaski servas paiknev tuli

geneetika <geneetika 1 s> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • biol bioloogia haru, pärilikkusõpetus; teadus, mis uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse ja arenemise nähtusi

geobotaanika <+ botaanika 1 s> (< geo- + botaanika) • bot teadus Maa taimkattest ja seda moodustavatest taimekooslustest, nende tekkest, arengust, liigilisest koostisest, ehitusest ja seostest keskkonnaga; laiemas, Lääne-Euroopas kasutatavas tähenduses hõlmab geobotaanika taimegeograafia, botaanilise geograafia, taimeökoloogia ja fütotsönoloogia

geodeesia <geod`eesia 1 s> (kr geōdaisia maajagamine < gē maa + daiō jagan) • teadus, mis tegeleb Maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisega (kõrgem geodeesia) kui ka väiksemate alade mõõdistamise ja kaardistamisega (geodeesia kitsamas mõttes)

geofüüsika <+ füüsika 1 s> (< geo- + füüsika) • geol, füüs Maa füüsika, teadus, mis käsitleb maakoore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja Maad ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ning nähtusi

geograafia <+ gr`aafia 1 s> (kr geōgraphia maa kirjeldus < geo- + -graafia) • maateadus; teadus, mis uurib Maa pinda ning looduslikke tingimusi, samuti tootmise paigutust ja iseärasusi eri maades ja piirkondades

geokeemia <+ k`eemia 1 s> (< geo- + keemia) • geol, keem maakeemia, teadus, mis uurib Maa keemilist koostist; geokeemia järeldused põhinevad kivimites, mineraalides, organismides, vees ja atmosfääris leiduvate keemiliste elementide sisalduse täpseil määranguil ning Maa süvakihtide kohta saadud kaudseil andmeil

geokrüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + krüo- + -loogia) • geol teadus külmunud pinnasest, selle omadustest ja koostisest

geoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + -loogia) • teadus Maa ehitusest, mineraalsest koostisest, arenemise seaduspärasustest ja ajaloost; uurib sette- ja tardkivimite ning maavarade tekkimist ajalises järjestuses, füüsikalis-geograafiliste olude vaheldumist ja orgaanilise elu arenemist maakeral

geomorfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + morfoloogia) • geol teadus Maa pinnamoest; uurib maismaa ja merepõhja pinnavorme, nende paiknemist, suurust, tekkimist ja arenemist

germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus

glutograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld gluten liim + -graaf) • tehn nisujahu gluteenisisalduse määramiseks kasutatav seadis

gnostitsism <gnostits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr gnōstikos teadmis-, tunnetus-, teadev) • relig hilisantiikajal I–III s ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude kogunimetus

günekoloogia <+ l`oogia 1 s> (< güneko- + -loogia) • med teadus naise organismi iseärasustest, naistehaigustest ja nende ravist

güroskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< güro- + -skoop) • füüs vurr, liikumishulga momendi jäävusel põhinev suuna hoidmise või suunahälbe määramise seadis
güroskoopseadmed pl • vurrseadmed, kontroll-, mõõte-, reguleerimis- ja stabiliseerimisseadmed, mille põhiosa on güroskoop

hebraistika <hebra´istika 1 s> (< kr hebraios juut, juudi) • lgv heebrea keelt, kultuuri ja usundit uuriv teadus

helmintoloogia <+ l`oogia 1 s> (< helmint + -loogia) • med, vet, bot teadus inimese, loomade ja taimede parasiitussidest ning nende põhjustatud haigustest

hematoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hemato- + -loogia) • med vereteadus, teadus vere ja vereloomeelundite ehitusest, talitlusest ning haigustest

hetitoloogia <+ l`oogia 1 s> , hetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hetiidid) • teadus, mis uurib Väike-Aasia rahvaste (nt hetid e hetiidid) ajalugu, kultuuri ja keeli; levinud on heti kiilkirja uurimine

histoloogia <+ l`oogia 1 s> (< histo- + -loogia) • biol koeõpetus, teadus inimese ja hulkraksete loomade kudedest

historiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr historia ajalugu + -graafia) aj
1. ajalooteaduste ajalugu, teadus, mis uurib inimühiskonna arenemise kohta käivate teadmiste kogunemise ja ajaloo uurimise meetodite täiustamise ajalugu
2. ajalookirjandus, kogum ajalooalaseid töid, mis on ilmunud ühel v teisel ajajärgul v käsitlevad mõnda ajajärku v ajalooprobleemi

honorar <honorar -i 19 s> (< ld honorarium autasu) • autoritasu, teadus-, kirjandus- ja kunstiteoste väljaandmise ja kasutamise puhul autorile makstav (lepinguline) tasu; vabakutselise arsti, advokaadi jt töötasu

humidostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< ld humidus niiske + kr statos seisev) • tehn niiskuse reguleerimise seadis köetavate ruumide jaoks

hüdrant <hüdr|`ant -andi -`anti 22e s> (ingl hydrant < kr hydōr vesi) • tehn vesik, seadis vee võtmiseks välisveevõrgust (tulekahju kustutamisel, tänava kastmisel jne)

hüdroenergeetika <+ energeetika 1 s> (< hüdro- + energeetika)
1. teadus hüdroenergia varudest ja kasutamisest
2. energeetika haru, mis hõlmab hüdroenergia tootmist, muundamist ja kasutamist

hüdroloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + -loogia) • hüdrol teadus, mis uurib hüdrosfääri ja selles toimuvaid protsesse

hüdrometeoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + meteoroloogia) • meteor teadus, mis uurib vee ringvoolu atmosfääris

hüdrotehnika <+ tehnika 1 s> (< hüdro- + tehnika) • hüdrol, tehn vesiehitusteadus, teadus, mis käsitleb veekogude kasutamist ja vee kahjuliku tegevuse vältimist vesiehitiste abil; vastav tehnikaharu

immunoloogia <+ l`oogia 1 s> (< immuno- + -loogia) • med, biol teadus inimeste, loomade ja taimede immuunsusest, immuunsusõpetus

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus

induktor <ind`uktor -i 2e s> (< ld inductor ergutaja, vrd induktsioon)
1. el käsitsi käitatav väike vahelduvvoolugeneraator, kasut nt megeris
2. el elektrimasina osa, mis sisaldab ergutusmähist v püsimagneteid ja tekitab masina töötamiseks tarviliku magnetvoo
3. tehn induktsioonahju v kuumutusseadme osa, mis tekitab magnetvälja
4. el sädelahenduse tekitamise seadis, nt induktsioonpool
5. biol kude, mille eritatav aine mõjutab teise koe arengut looteperioodil
6. biol teatav (valk)aine tootmist käivitav tegur (toitaine vm), vt ka repressor

infoteenindus <+ teenindus -e 11 s> (< info) • teabeteenistus, tegevusala, mille sisu on erialase teadus-, kultuuri-, tehnika- ja majandusteabe levitamine infotarbijatele

inhalaator <inhal`aator -i 2e s> (< ld inhalare sisse hingama) • med inhalatsiooni võimaldav seadis, inhalatsiooniaparaat

instituut <instit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld institutum korraldus, kindlaksmääratu) • teadus-, uurimis- v õppeasutus (ka kõrgkooli osana); jur kogum õigusnorme, mis puudutavad üht ühiskondlike suhete ala ja on omavahel sisemiselt seotud (nt abielu instituut)

intellektitehnika <+ tehnika 1 s> (< intellekt + tehnika) • tehn tehisaruga tegelev teadus- ja tehnikaala

interpolaator <interpol`aator -i 2e s> (< ld interpolare uuendama, muutma) • tehn arvprogrammpingi kontuurtöötlust juhtiv seadis

iranistika <iran´istika 1 s> (< pn Iraan) • Iraani rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu käsitlev teadus, orientalistika harusid

isolaator <isol`aator -i 2e s> (< isoleerima, isolatsioon)
1. el seadis pingestatud juhtmete ja seadmeosade elektriliseks eraldamiseks ja kinnitamiseks
2. med isolatsiooniruum (eraldatud ruum diagnoosimata haigusega isikute v nakkushaigete ajutiseks paigutamiseks)

iudaica [jud·a˛ika] (< ld Iudaicus juudi) • juute v juutlust puudutav, nt teadus, kollektsioonid vm

japanoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Jaapan), japanistika <japan´istika 1 s> • jaapani keelt, kultuuri ja ajalugu, nüüdisajal ka majandust ja poliitikat uuriv teadus

kamikaze [kamikadze] (jpn „jumalik tuul“ < kami + kaze tuul)
1. aj pärimuse järgi taifuun, mis 1274. ja 1281. a hävitas mongolite sõjaväe ja laevastiku, misjärel mongolid enam kunagi Jaapanit ei rünnanud
2. aj, sõj surmalendur (Jaapani lennuväes a-tel 1944–45 tegutsenud lendurid, kes lõhkeainelastis lennukiga rammisid vastase sihtmärke, teades, et hukkuvad koos lennukiga)
3. piltl külmavereline enesehävitaja

karburaator <karbur`aator -i 2e s> (pr carburateur < ld carbo süsi) • tehn kerge vedelkütuse ja õhu segu moodustav sisepõlemismootori seadis

kardiostimulaator <+ stimul`aator -i 2e s> (< kardio- + stimulaator) med
1. farm südame talitlust ergutav ravim (kofeiin, adrenaliin, kamper jt); suurendab südame jõudlust, soodustades eeskätt olemasoleva jõuvaru rakendumist
2. med, tehn väike tehniline seadis südametegevuse säilitamiseks, südamerütmur, südamestimulaator

karstoloogia <+ l`oogia 1 s> (< karst + -loogia) • geol teadus, mis uurib karsti, seda põhjustavate tegurite omadusi ning karstisüvendeis ja -tühemeis paiknevaid mineraale ja maavarasid

kartograafia <+ gr`aafia 1 s> (< karto- + -graafia) • geogr geograafiliste kaartide koostamine; teadus kaartide valmistamisest ja kasutamisest

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

keemia <k`eemia 1 s> (< keskld alchimia, vrd alkeemia) • ainete koostist, ehitust ja omadusi ning muundumise seadusi käsitlev teadus

keltoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keldid + -loogia) • lgv keldi keeli ja kultuuri uuriv teadus

kessoon <kess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr caisson kast)
1. hüdrol suur põhjata kasti kujuline tarind suruõhu abil veevaba kambri loomiseks veealuste tööde tegemisel
2. mer seadis laeva veealuse osa kuivatamiseks laevakere remontimisel
3. tehn metallisulatusahju osa: õõnsate seintega teraskarp, milles ringleb jahutusvesi
4. arhit → kassett (5)

klassikaline <klassikali|ne -se -st 12 adj> • klassikasse puutuv v kuuluv, klassikale v klassikuile omane; antiiksetele eeskujudele vastav, täiuslik, väärtuslik; piltl tüüpiline, tavakohane
klassikaline filoloogia • antiikse Kreeka-Rooma kultuuriga, eriti kreeka ja ladina keele ning kirjandusega tegelev teadus

kompensaator <kompens`aator -i 2e s> (< ld compensare kaaluma, tasakaalustama) • tehn tasakaalustaja, tasakaalustus- v tasandusseadis; süsteemile, seadmele v selle osale mõjuvat välist toimet tasakaalustav seadis

komposter <komp`ost|er -ri 2e s> (pr composteur)
1. täksel, piletimulgustusraud, seadis sõidupiletite, -talongide vms märgistamiseks
2. aiand kompostimisseade

konduktor <kond`uktor -i 2e s> (< ld conductor juhtija)
1. piletimüüja ning -kontrollija ühissõidukis
2. tehn puurpingi rakis puuride juhtimiseks
3. eh seadis monteeritava elemendi ajutiseks kinnitamiseks ja rihtimiseks

kontakt <kont|`akt -akti -`akti 22e s> (ld contactus) • kokkupuude; ühendus; el ühenduskoht v -seadis
galvaaniline kontakt • el elektriühendus, milles vool on võrdeline pingega

kriminalistika <kriminal´istika 1 s> (sks Kriminalistik < kriminaalne) • teadus kuritegude uurimise meetoditest, kuritegevuse avastamise, kurjategijate jälitamise ja tabamise taktikast ning vahenditest

kriminoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld crimen kuritegu, roim + -loogia) • teadus, mis uurib kuritegevust, selle seisundit ühiskonnas, struktuuri, dünaamikat ja põhjusi, ka kurjategija isiksust ning kuritegevuse ennetamise viise ja vahendeid. Vt ka kriminalistika

krüotron <krüotron -i 19 s> (< krüo- + elektron) • info seadis, mille töö aluseks on madalal temperatuuril tekkiva ülijuhtivuse kadumine teatava tugevusega magnetvälja toimel

krüptozooloogia <+ l`oogia 1 s> (< krüpto- + zooloogia) • zool teadus, mis uurib väljasurnud loomaliike

kultuuriantropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kultuur + antropoloogia) • antr inimkultuuri iseärasusi ja üldisi arengu seaduspärasusi uuriv teadus, olemuselt lähedane etnoloogiale; anglosaksi teaduste nomenklatuuris füüsilise antropoloogia kõrval teine antropoloogia haru

küberneetika <küberneetika 1 s> (ingl cybernetics < kr kybernētēs tüürimees, juht)
1. teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise üldistest seaduspärasustest
2. relig kirikuvalitsemisõpetus, protestantliku usuteaduse haru, mis käsitleb kiriku kui ühiskondliku institutsiooni korraldust ja valitsemiskorda, selle korra tekkimist ja kujunemist

littera (ld), lüh litt. • kirjatäht
litterae [littere] pl (ld) • kirjutis, kiri; kirjandus; teadus; haridus

-loogia <+ l`oogia 1 s> (< kr logos sõna, kõne, õpetus) • -teadus, -õpetus; -kogu

loogika <loogika 1 s> (kr logikē (technē) < logos)
1. teadus mõtlemise struktuurist, seadustest ja vormidest
2. (arutluste, sündmuste) järjekindlus, sisemine seaduspärasus, paratamatu järgnevus
3. objektiivne seaduspärasus
4. võime õigesti (loogiliselt) mõelda

loogikaelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< loogika + element) • tehn seadis v lülitus, mis realiseerib mõnda elementaarset loogikatehet

magistrantuur <magistrant|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< magistrant) • ped magistriõpe, kõrgkoolide juures magistrikraadi taotlejate e magistrantide ettevalmistamise õppevorm; Eestis kõrghariduse teise astme õpe, koosneb magistriõpingutest ja teadus- v kutsealasest loometööst, lõpeb magistritöö kaitsmisega

makrobiootika <+ biootika 1 s> (< kr makrobiotēs pikaealisus < makro- + bios elu) • eluea pikendamise kunst ja teadus

matemaatika <matemaatika 1 s> (kr mathēmatikē < mathēma õpetus, teadmine, teadus) • teadus hulkade ja kujundite struktuurist ning vastastikustest kvantitatiivsetest suhetest

meditsiinigeograafia <+ gr`aafia 1 s> • meditsiini, geograafia ja bioloogia piiriteadus, rahvastiku tervist mõjustavaid looduslikke ja sotsiaal-majanduslikke olusid uuriv teadus

mehaanika <mehaanika 1 s> (kr mēchanikē < mēchanē masin) • füüs teadus, mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul; teoreetiline mehaanika jaguneb staatikaks, dünaamikaks ja kinemaatikaks

meteoriitika <meteoriitika 1 s> • astr teadus meteoriitidest, nende tekkest, koostisest, ehitusest, omadustest ning nähtustest, mis on seotud meteoorkehade liikumisega planeetidevahelises ruumis ja nende langemisega Maa pinnale

mikrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< mikro-) • biol bioloogia haru, teadus mikroorganismidest ja nende põhjustatud protsessidest

mineraloogia <+ l`oogia 1 s> (< mineraal + -loogia) • teadus, mis käsitleb mineraale, nende liike, omadusi, koostist, esinemist looduses ja kasutamist

moderaator <moder`aator -i 2e s> (< ld moderator talitseja, juhtija)
1. tehn pidur, masina käiku aeglustav seadis
2. muus muusikariista heli reguleerija
3. info võrgufoorumit haldav isik
4. väitluse, diskussiooni, koosoleku, vestlussaate vmt juht ja suunaja

mongolistika <mongol´istika 1 s> (< mongolid) • lgv mongoli keeli ja kultuuri uuriv teadus

neopositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + positivism) • fil uuspositivism, loogiline positivism, loogiline empirism, XX s filosoofia suund, mis koondas peatähelepanu loogika ja teaduse metodoloogia küsimustele ning seadis eesmärgiks teaduse loogilise analüüsi ning vabastamise metafüüsikast

-noomia <+ n`oomia 1 s> (< kr nomos seadus, tava)
1. -teadus, -korraldus, -kunst, -jaotus, klassifitseerimine
2. seadusega seotud, seadus(t)esse puutuv

notifikatsioon <notifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld notificatio)
1. notifitseerimine, avalik teadustamine; ametlik kirjalik teadaanne
2. info teatis, programmi olekuteade kasutajale v teisele programmile
3. maj veksli väljaandjale veksli protestimisest kirjalikult teatamine

numeraator <numer`aator -i 2e s> (< ld numerator loendaja) • tehn automaatselt numbrite järjekorda ühe võrra suurendav seadis dokumentide vm objektide nummerdamiseks

obturaator <obtur`aator -i 2e s> (< ld obturare kinni toppima)
1. med toppur, sulgur; hundikurgu puhul tarvitatav tehissuulagi
2. sõj suurtükiluku tihend püssirohu põlemisgaaside luku kaudu väljatungimise takistamiseks
3. tehn filmitehnikas seadis objektiivi kinnikatmiseks filmi edasiliikumise ajaks

oligofrenopedagoogika <+ pedagoogika 1 s> (< oligofreenia + pedagoogika) • ped, med eripedagoogika ja defektoloogia haru, teadus nõrgamõistuslike laste õpetamisest ja kasvatamisest; toetub üldpedagoogikale, meditsiinile, psühholoogiale ja defektoloogiale

optoelektronseadis <+ seadis -e 9 s> • el optoelektroonika seadis, mille talitluses osalevad peale elektronide ka optilise kiirguse kvandid – footonid

organ <`organ -i 2e s> (< ld organum tööriist, vahend < kr organon)
1. biol elund
2. korraldav ja täidesaatev asutus
3. organisatsiooni liikmeskonda esindav instants (nt nõukogu, volikogu, eestseisus)
4. tehn masina vm seadme kindla otstarbega osa v seadis

orientalistika <oriental´istika 1 s> (sks Orientalistik) • lgv Idamaade keeli ja kultuuri uuriv teadus

ovoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< ovo- + -skoop) • seadis munade läbivalgustamiseks

paleomagnetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + magnetoloogia) • füüs paleomagnetisminähtusi ja Maa magnetvälja ajalugu uuriv teadus

palünoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr palynō puistan + -loogia) • bot teadus, mis käsitleb õietolmu ja eoste ehitust, levimist, säilimist ja süstemaatikat

pantograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr pas, gen pantos kõik + -graaf)
1. tehn seadis jooniste kopeerimiseks suurendatud v vähendatud mõõdus
2. el, tehn liigendrööpkülikuline siirde- v haardemehhanism, nt vooluvõttur (elektriveduril jm)

paramentika <param´entika 1 s> (< paramendid) • relig, tekst teadus kiriklikest tekstiilidest, juhised nende valmistamiseks ja kasutamiseks

patendindus <pat´endindus -e 11 s> • jur patendi probleemidega tegelev teadus- ja rakendusala

pedagoogika <pedagoogika 1 s> (< kr paidagōgia õpetamine) • kasvatusteadus, teadus eeskätt noorsoo kasvatamise ja õpetamise eesmärkidest, vormidest ning vahenditest

peilingaator <peiling`aator -i 2e s> mer, el
1. seadis laevakompassil suuna määramiseks orientiirile (tuletorn, poi, mast), peilimiseks
2. peilimisseadis raadio- v helilainete suuna määramiseks

perimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr perimetron)
1. mat tasandilist kujundit piirav kinnine joon; ka selle joone pikkus, kujundi ümbermõõt
2. med seadis silma vaatevälja uurimiseks

perpetuum mobile [perp·etu˛um moobile] (ld)
1. füüs igiliikur, kujutletav masin v seadis, mis igavesti töötab v liigub, saamata energiat väljastpoolt
2. muus algusest lõpuni ühtlase (kiire) tempo ja lühikeste noodivältustega muusikapala

perspektograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< perspektiiv + -graaf) • seadis, mille abil joonestatakse ehitiste, interjööride, masinate ja detailide perspektiivvaateid

petrograafia <+ gr`aafia 1 s> (< petro- + -graafia), petroloogia <+ l`oogia 1 s> (< petro- + -loogia) • miner kivimiteadus, teadus, mis uurib kivimeid, nende keemilist ja mineraalset koostist, ehitust, lasumust, teket ning arenemise ja paiknemise seaduspärasusi

plaanseib <+ s`eib seibi s`eibi 22e s> (sks Planscheibe) • tehn treipingi tööspindli otsas asetsev kettakujuline seadis töödeldava eseme kinnitamiseks

plinker <pl`ink|er -ri 2e s> (ingl blinker < blink pilgutama, vilkuma) • vilguti, valgussignaali andev seadis

plokk <pl`okk ploki pl`okki 22e s> (ingl block, sks Block)
1. risttahukakujuline materjalitükk (nt vundamendiplokk) v toode (nt aknaplokk, raamatuplokk, kirjaplokk)
2. tehn seadis masina, aparaadi vm seadme osana (nt silindriplokk, toiteplokk)
3. ehituselt, otstarbelt v sisult kokkukuuluv kogum ehitisi (nt hooneplokk) vm üksusi (nt margiplokk, uudisteplokk, andmeplokk)
4. tehn teljel pöörlev ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie v trossi jaoks; kasut tõsteseadme osana
5. info andmekogum salvestamisel v edastamisel. Vt ka blokk

pneumaatik <pneumaatik -u 2 s> (< kr pneumatikos õhu-, tuule-, vaimne < pneuma hingus, õhk, tuul; vaim)
1. aj vanaaegse meditsiinikoolkonna esindaja, kes kõiki eluavaldusi seletas „eluõhuga“
2. relig varakristliku „vaimlaste“ usulahu liige, „pühast vaimust hõivatu“
3. muus suruõhuga töötav oreli vileventiile avav seadis
4. füüs pneumaatika asjatundja

polarisaator <polaris`aator -i 2e s> • füüs valgust polariseeriv seadis polarisatsiooniaparaadis

politoloogia <+ l`oogia 1 s> (< poliitika + -loogia) • pol poliitikateadus, teadus riigivõimust ja selle teostamisest; uurib riigi, tema võimuorganite ja institutsioonide ning poliitiliste organisatsioonide toimimist

pomoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld pomum puuvili + -loogia) • aiand aiandusteaduse haru, teadus puuvilja- ja marjasortidest; laiemas tähenduses puuviljandusteadus

prototeadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< proto-) • teadus selle algsel kujunemisjärgul, mil võib juba peaaegu öelda, et on sündinud uus teadus

pseudoteadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< pseudo-) • ebateadus, mittetõeline teadus, teooria ja uurimismeetodid, mis pretendeerivad teaduslikkusele, kuid tegelikult seda ei ole

psühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< psühho- + -loogia)
1. psüühika olemust, seaduspärasusi, avaldumisvorme jms uuriv teadus
2. hingelaad, sisemaailm, hingeelu, psüühika (2)

radiobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< radio- + bioloogia) • biol teadus, mis uurib ioniseeriva kiirguse mõju organismidele ja bioloogilistele protsessidele, kiirituskahjustuste vältimise ja ravi vahendeid, kiirguse kasutamist meditsiinis, põllumajanduses jne

reduktsiooniklapp <+ kl`app klapi kl`appi 22e s> (< reduktsioon) • tehn seadis, mis juhib automaatselt vedelikku v gaasi kõrgema rõhu poolelt madalama rõhu poolele

referaatajakiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> • ajakiri, milles jooksvalt avaldatakse teadus- ja tehnikaalaste esmapublikatsioonide referaate

referents <refer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ingl reference suhe; teatis < ld referre tagasi viima, teatama)
1. tõend, iseloomustus endiselt teenistuskohalt
2. maj teatis firma v isiku maksevõime kohta
3. lgv tähistaja (sõnakuju) ja referendi (välismaailma objekti) vaheline suhe, viitesuhe

refleksklaas <+ kl`aas klaasi kl`aasi 22e s> (< keskld reflectere peegeldama) • tehn helkur, värviline valgust murdev ja peegeldav plastist või klaasist seadis sõidukitel ja teemärkidel

regulaator <regul`aator -i 2e s> (< keskld regulare korda seadma)
1. tehn seadis, millega hoitakse masina v aparaadi v protsessi mingi parameeter nõutavais piires
2. biol regulaatorgeen, korrastav geen
3. piltl mingi nähtus v jõud, mis loob mingil alal korra ja reeglipärasuse

rekorder <rek`order -i 2e s> (ingl recorder) • tehn vinüülheliplaatide valmistamisel kasutatav seadis helivõnkumisele vastava vao lõikamiseks pöörleva plaadi pinda; (magnetofoni) salvestuspea

relee <rel`ee 26i s> (pr relais hobuste vahetus, postijaam) • tehn, el seadis, mis mõjuvate füüsikaliste (mehaaniliste, soojuslike, optiliste, magnetiliste, elektriliste jne) tegurite teatud väärtuste puhul muudab hüppeliselt oma väljundtoimet, ühendades v katkestades vooluahelaid

reomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr rheos vool + -meeter) • füüs klaasist seadis läbivoolava gaasihulga mõõtmiseks

reversor <rev`ersor -i 2e s> (< ld revertere ümber pöörama) • tehn seadis masina pöörlemissuuna muutmiseks; el seadis elektrimasina käivitamiseks, pöörlemissuuna ja -kiiruse muutmiseks

robootika <robootika 1 s> (ingl robotics < robot) • tehn robotitehnika, teadus- ja tehnikaharu, mis käsitleb robotite konstrueerimist, valmistamist, energiavahetust, juhtimist, ümbrusetaju ja tehisintellekti

sabeistika <sabe´istika 1 s> (< hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • lgv Lõuna-Araabia keelemälestisi uuriv teadus

saientoloogia <+ l`oogia 1 s> (ingl scientology < ld scientia teadus + -loogia) • relig 1950ndatel USA-s tekkinud usuline liikumine, mis taotleb inimese hinge vabastamist negatiivsetest kogemustest ja temas üliinimese äratamist. Vt ka dianeetika

samojedoloogia <+ l`oogia 1 s> (< vn самоед + -loogia) • lgv Kirde-Euroopas ja Lääne-Siberis kõneldavate samojeedi keelte (neenetsi, eenetsi, sölkupi jt) teaduslik uurimine, teadus samojeedi keeltest

sanskritoloogia <+ l`oogia 1 s> (< sanskrit + -loogia) • lgv sanskriti keelt ja kirjavara uuriv teadus

saturaator <satur`aator -i 2e s> (ld saturator küllastaja) • tehn seadis karastusjookide küllastamiseks süsihappegaasiga

scientia [stsi·entsia] (ld) • teadus; teadmised

seksuoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld sexus sugupool + -loogia) • med sugueluteadus, teadus, mis käsitleb inimese sugulisi suhteid ning hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme

semiootika <semiootika 1 s> (< kr sēmeiōtikos märke uuriv < sēmeion tunnus, märk) • fil teadus märkidest ja märgisüsteemidest; hõlmab kõiki kultuuri- ja kommunikatsiooniprotsesse ning uurib kõike, mida võib käsitada kui märki; kujunes USA, Šveitsi ja Praha keelefilosoofide seisukohtade põhjal 1920–30ndatel
biosemiootika (< bio-) • bioloogia ja semiootika piiriteadus, käsitab elussüsteemide osiseid kui märke v tekste ning enamikku eluprotsesse kui märgiprotsesse

sensor <s`ensor -i 2e s> (ingl < ld sensus tundmine, tajumine) • tehn andur, füüsikalistele v keemilistele välisteguritele reageeriv ning välistoimet mõõtev ning infotöötluseks v automaatseadme töölerakendamiseks muundav seadis
sensorlüliti • el puudutusele, helile, valgusele vm mittemehaanilisele toimele reageeriv kontaktitu lüliti

sinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Sinae Hiina + -loogia) • lgv hiina keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

skandinavistika <skandinav´istika 1 s> (< pn) • lgv teadus Skandinaavia ajaloost, keeltest, kultuurist jm

sotsiobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< sotsio- + bioloogia) • biol loomade ühiselu ja inimese sotsiaalse käitumise bioloogilisi aluseid uuriv teadus; selle alusel on välja kujunenud mitmed eridistsipliinid, nt õigussotsioloogia, tunnetussotsioloogia jne

sovetoloogia <+ l`oogia 1 s> (ingl sovietology < vn совет nõukogu + -loogia) • aj nõukogude korda ja elulaadi käsitlev teadus

splitter <spl`itter -i 2e s> (ingl < split lõhestama) • el signaalijaotur, seadis ühest allikast (nt antennist) saabuva signaali jaotamiseks mitmele tarbijale (nt telerile)

stabilisaator <stabilis`aator -i 2e s> (< ld stabilis stabiilne)
1. stabiliseeriv seadis v aine
2. tehn lennuki, raketi vm lennuaparaadi osa, mis tagab lendamisel selle tasakaalus püsimise
3. el voolu, pinge v võimsuse püsivana hoidmise seade
4. keem ebasoovitavaid protsesse pidurdav aine
5. mer laeva õõtsumist vähendav seadis

stants2 <st`ants stantsi st`antsi 22e s> (sks Stanze) • tehn pms metallide survetöötlemisel kasutatav tööriist, millega töödeldavat toorikut deformeeritakse v lõigatakse, põhiosad on matriits ja tempel2
stantsiplokk • tehn seadis, mida kasut stantside, templite2, matriitside ning juht- ja kinnitusdetailide hoidmiseks mingis kindlas asendis

statistika <stat´istika 1 s> (sks Statistik < uusld statisticus riiklik, riigi < ld status riigikord, riik)
1. arvandmeid koguv ja uuriv teadus
2. informatsiooni hankimise, säilitamise ja edastamise süsteem, arvuline registreerimine
3. arvandmestik

stilistika <stil´istika 1 s> (sks Stilistik) • kirj teadus stiilist, kirjandusteooria osa, mis vaatleb keeleelementide sihipärast kasutamist teoses

stipendium <stip`endium -i 19~2e s> (< ld stipendium maks, tasu) • õpinguiks, teadus- v loometööks korrapäraselt makstav toetus

stomatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr stoma suu + -loogia) • med teadus hammaste, suuõõne ja lõualuu piirkonna haigustest

stsientism <stsient|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld scientia teadmine, teadus) • fil käsitus, mille kohaselt teadus (eeskätt täppis- ja loodusteadused) on inimtunnetuse kõrgeim vorm ja peegeldab objektiivsust kõige usutavamalt; sellest tuleneb veendumus, et teadusel on ühiskonna arengus määrav roll

stsientoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld scientia teadus + -loogia) • teaduslugu, õpetus teadustest ja nende ajaloost

suitsidoloogia <+ l`oogia 1 s> (< suitsiid + -loogia) • psühh teadus, mis uurib enesetappu ja sellega seonduvat

sumeroloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Sumer, piirkond vanaaja Mesopotaamias + -loogia) • lgv sumeri keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus