Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
automaatika <automaatika 1 s> (< kr automatos ise toimiv) • tehn teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside juhtimise ja kontrollimise meetodite ja vahenditega
diletant <dilet|`ant -andi -`anti 22e s> (pr dilettante < it asjaarmastaja) • piisava ettevalmistuseta asjaarmastaja, kes üritab tegelda teaduse v kunstiga, hrl küündimatult
disain <dis|`ain -aini -`aini 22e s> (ingl design joonistus, kavand < ld designare joonistama, visandama)
1. esemelise keskkonna teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev kujundus
2. tootekujunduskunst, kujustus
doctor honoris causa
[doktor honooris kausa] (ld), lüh dr. h. c. • audoktor (ülikoolide poolt antav aunimetus teenete eest teaduse vm alal)
elektroonika <elektroonika 1 s> (< kr ēlektron merevaik) • teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jt keskkondades liikuvate laengutega seotud nähtusi
elektroonikaseade, elektroonikaaparaat • elektronseadiste kasutamisel põhinev seade, aparaat
kameenid pl <kam|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld pl Camenae) • müt Rooma teaduse ning kunsti kaitsejumalannad, samastatud Kreeka muusadega
kontseptualism <kontseptual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr conceptualisme < kontsept)
1. fil vool keskaegses skolastilises filosoofias, mille järgi universaalid e abstraktsed objektid (omadused, suhted, arvud) on vaid inimmõistuse moodustatud üldmõisted (vastand kriitiline realism, nominalism)
2. kunst kontseptsioonikunst, kontseptuaalne kunst, ideekunst; 1960ndate lõpus tekkinud avangardistlik kunstisuund, mis peab ideed tähtsamaks kui kunstiteose vormilist külge: kunst on eelkõige teade, info, teaduse, filosoofia jne mõistete selgitus v demonstratsioon, milleks kasut graafikat, tekste, inimkeha, loodusobjekte jms
korüfee <korüf`ee 26i s> (kr koryphaios pealik, juht)
1. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias
2. väljapaistev v juhtiv tegelane teaduse, kunsti, spordi jne alal, mingi ala suurkuju
krüogeenika <+ geenika 1 s> (< krüo- + kr genos teke) • füüs teaduse ja tehnika haru, mis uurib madalate temperatuuride saamise ja säilitamise füüsikalisi aluseid
kvantelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< kvant + elektroonika) • füüs optika, raadiofüüsika ja elektroonika piirialale kuuluv teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb koherentse elektromagnetkiirguse tekitamist, kiirguse ja aine mittelineaarset vastastikmõju ning sellel mõjul põhinevaid seadmeid
litsents <lits|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld licentia luba, voli) maj
1. valitsusasutuse luba kaupa sisse v välja vedada
2. luba, mis annab õiguse kasutada leiutist vm teaduse ja tehnika saavutust
3. vastavalt seadustele väljaantud müügi- v tegutsemisluba
metseen <mets|`een -eeni -`eeni 22e s> (< pn G. Maecenas, roomlane, kuulus kirjanduse toetaja, u 70 eKr–8 pKr) • rikas teaduse, kirjanduse ja kunsti toetaja
metseenlus <mets`eenlus -e 11~9 s> (< metseen) • teaduse, kunsti, kirjanduse vms toetajana tegutsemine
morfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< morfo- + -loogia)
1. kujuõpetus, välislaadi ja -ehitusega tegelev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm teaduse haru
2. lgv vormiõpetus, grammatika osa, mis käsitleb sõnamuutmist, sõnamoodustust, sõnaliitmist; kirjeldab morfeemide ja nende variantide seoseid ja esinemistingimusi selle järgi, missugune on nende funktsioon ja koht sõnas
museion <mus`eion -i 2e s> (kr pn Mouseion < Mousa muusa) • aj muusade pühamu; teaduse ja kunsti viljelemise paik Vana-Kreekas
neopositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + positivism) • fil uuspositivism, loogiline positivism, loogiline empirism, XX s filosoofia suund, mis koondas peatähelepanu loogika ja teaduse metodoloogia küsimustele ning seadis eesmärgiks teaduse loogilise analüüsi ning vabastamise metafüüsikast
operatsionalism <operatsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl operationalism < ld operari tegutsema, toimima) • fil nüüdisaja filosoofia ja teaduse metodoloogia suund, mis ühendab neopositivismi ja pragmatismi ideid; operatsionalismi järgi taandub mingi mõiste tähendus sellele mõistele vastavate operatsioonide hulgale
populaarteaduslik <+ t`eadusl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< populaarne (1)) • teaduse valdkonda kuuluvat üldarusaadavalt sõnastav, aimeline, aime-
postpositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + positivism) • fil 1960ndatel tekkinud mitmelaadsed Lääne-Euroopa ja USA teadusfilosoofia metodoloogiauurimisprogrammid ja -käsitlused, kus peatähelepanu on suunatud teaduse ajaloole
raadioelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< raadio + elektroonika) • el teaduse ja tehnika haru, mis hõlmab elektromagnetenergia vahendusel info saatmise, vastuvõtmise ja muundamise probleeme
raadiolokatsioon <+ lokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< raadio + lokatsioon) • tehn objektide asukoha kindlaksmääramine raadiolainete vahendusel; vastav teaduse ja tehnika haru
raadionavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< raadio + navigatsioon) tehn
1. raadioseadmete abil orienteerumine laeva, lennukit vm liiklusvahendit juhtides
2. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb laevajuhtimiseks vajalike raadionavigatsioonivahendite konstrueerimisega
raadiotehnika <+ tehnika 1 s> (< raadio) • el teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb elektromagnetlainete ja -väljade kasutamist pms info töötlemiseks, edastamiseks ja vastuvõtmiseks
UNESCO {lüh ingl nimest United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization} , ka Unesco pn • Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, asut 1945