[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

automaatika <automaatika 1 s> (< kr automatos ise toimiv) • tehn teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside juhtimise ja kontrollimise meetodite ja vahenditega

diletant <dilet|`ant -andi -`anti 22e s> (pr dilettante < it asjaarmastaja) • piisava ettevalmistuseta asjaarmastaja, kes üritab tegelda teaduse v kunstiga, hrl küündimatult

disain <dis|`ain -aini -`aini 22e s> (ingl design joonistus, kavand < ld designare joonistama, visandama)
1. esemelise keskkonna teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev kujundus
2. tootekujunduskunst, kujustus

doctor honoris causa [doktor honooris kausa] (ld), lüh dr. h. c.audoktor (ülikoolide poolt antav aunimetus teenete eest teaduse vm alal)

elektroonika <elektroonika 1 s> (< kr ēlektron merevaik) • teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jt keskkondades liikuvate laengutega seotud nähtusi
elektroonikaseade, elektroonikaaparaatelektronseadiste kasutamisel põhinev seade, aparaat

kameenid pl <kam|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld pl Camenae) • müt Rooma teaduse ning kunsti kaitsejumalannad, samastatud Kreeka muusadega

kontseptualism <kontseptual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr conceptualisme < kontsept)
1. fil vool keskaegses skolastilises filosoofias, mille järgi universaalid e abstraktsed objektid (omadused, suhted, arvud) on vaid inimmõistuse moodustatud üldmõisted (vastand kriitiline realism, nominalism)
2. kunst kontseptsioonikunst, kontseptuaalne kunst, ideekunst; 1960ndate lõpus tekkinud avangardistlik kunstisuund, mis peab ideed tähtsamaks kui kunstiteose vormilist külge: kunst on eelkõige teade, info, teaduse, filosoofia jne mõistete selgitus v demonstratsioon, milleks kasut graafikat, tekste, inimkeha, loodusobjekte jms

korüfee <korüf`ee 26i s> (kr koryphaios pealik, juht)
1. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias
2. väljapaistev v juhtiv tegelane teaduse, kunsti, spordi jne alal, mingi ala suurkuju

krüogeenika <+ geenika 1 s> (< krüo- + kr genos teke) • füüs teaduse ja tehnika haru, mis uurib madalate temperatuuride saamise ja säilitamise füüsikalisi aluseid

kvantelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< kvant + elektroonika) • füüs optika, raadiofüüsika ja elektroonika piirialale kuuluv teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb koherentse elektromagnetkiirguse tekitamist, kiirguse ja aine mittelineaarset vastastikmõju ning sellel mõjul põhinevaid seadmeid

litsents <lits|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld licentia luba, voli) maj
1. valitsusasutuse luba kaupa sisse v välja vedada
2. luba, mis annab õiguse kasutada leiutist vm teaduse ja tehnika saavutust
3. vastavalt seadustele väljaantud müügi- v tegutsemisluba

metseen <mets|`een -eeni -`eeni 22e s> (< pn G. Maecenas, roomlane, kuulus kirjanduse toetaja, u 70 eKr–8 pKr) • rikas teaduse, kirjanduse ja kunsti toetaja

metseenlus <mets`eenlus -e 11~9 s> (< metseen) • teaduse, kunsti, kirjanduse vms toetajana tegutsemine

morfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< morfo- + -loogia)
1. kujuõpetus, välislaadi ja -ehitusega tegelev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm teaduse haru
2. lgv vormiõpetus, grammatika osa, mis käsitleb sõnamuutmist, sõnamoodustust, sõnaliitmist; kirjeldab morfeemide ja nende variantide seoseid ja esinemistingimusi selle järgi, missugune on nende funktsioon ja koht sõnas

museion <mus`eion -i 2e s> (kr pn Mouseion < Mousa muusa) • aj muusade pühamu; teaduse ja kunsti viljelemise paik Vana-Kreekas

neopositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + positivism) • fil uuspositivism, loogiline positivism, loogiline empirism, XX s filosoofia suund, mis koondas peatähelepanu loogika ja teaduse metodoloogia küsimustele ning seadis eesmärgiks teaduse loogilise analüüsi ning vabastamise metafüüsikast

operatsionalism <operatsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl operationalism < ld operari tegutsema, toimima) • fil nüüdisaja filosoofia ja teaduse metodoloogia suund, mis ühendab neopositivismi ja pragmatismi ideid; operatsionalismi järgi taandub mingi mõiste tähendus sellele mõistele vastavate operatsioonide hulgale

populaarteaduslik <+ t`eadusl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< populaarne (1)) • teaduse valdkonda kuuluvat üldarusaadavalt sõnastav, aimeline, aime-

postpositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + positivism) • fil 1960ndatel tekkinud mitmelaadsed Lääne-Euroopa ja USA teadusfilosoofia metodoloogiauurimisprogrammid ja -käsitlused, kus peatähelepanu on suunatud teaduse ajaloole

raadioelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< raadio + elektroonika) • el teaduse ja tehnika haru, mis hõlmab elektromagnetenergia vahendusel info saatmise, vastuvõtmise ja muundamise probleeme

raadiolokatsioon <+ lokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< raadio + lokatsioon) • tehn objektide asukoha kindlaksmääramine raadiolainete vahendusel; vastav teaduse ja tehnika haru

raadionavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< raadio + navigatsioon) tehn
1. raadioseadmete abil orienteerumine laeva, lennukit vm liiklusvahendit juhtides
2. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb laevajuhtimiseks vajalike raadionavigatsioonivahendite konstrueerimisega

raadiotehnika <+ tehnika 1 s> (< raadio) • el teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb elektromagnetlainete ja -väljade kasutamist pms info töötlemiseks, edastamiseks ja vastuvõtmiseks

UNESCO {lüh ingl nimest United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization} , ka Unesco pnÜhinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, asut 1945


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur