[VSL] Võõrsõnade leksikon

aerogeodeesia <+ geod`eesia 1 s> (< aero- + geodeesia) • fot teadusharu, mis käsitleb maapinna õhust pildistamist ja saadud aerofotode töötlemist plaanide ja kaartide koostamiseks

bibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< biblio- + -graafia)
1. esialgu käsikirjade kirjutamine, hiljem raamatute kirjeldamine; tänapäeval teadusharu, mis käsitleb trükiste (ka käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) loendite, nimestike v ülevaadete koostamise meetodeid ja viise; bibliograafia ülesandeisse kuulub trükiste registreerimine üksikuil teadusaladel, teatud teemal jne, samuti trükiste kirjeldamine ja hindamine
2. kirjanduse nimestik, raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend ühes põhiandmetega (ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus jm)

dendrokronoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + kronoloogia) • teadusharu ja meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid

distsipliin <distsipl|`iin -iini -`iini 22e s> (ld disciplina õpetus)
1. ped teadusharu, õppeaine
2. kindlaksmääratud kord; korrahoidmine, kohustuslik allumine kindlale korrale

epidemioloogia <+ l`oogia 1 s> (< epideemia + -loogia) • med teadusharu, mis uurib epideemiate ja ka mõnede mittenakkushaiguste (vähi, skorbuudi) teket, levikut ning tõrjet

etnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + -loogia) • rahvateadus, teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Vt ka etnograafia, kultuuriantropoloogia

etruskoloogia <+ l`oogia 1 s> (< etruskid + -loogia) • aj teadusharu, mis tegeleb etruski keele ja kultuuri uurimisega

fennougristika <+ ugr´istika 1 s> (< ld Fenni soomlased + vn угры van ungarlased) • lgv soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; kitsamas tähenduses: soome-ugri keeleteadus

filmoloogia <+ l`oogia 1 s> (pr filmologie < film + -loogia) • film filmiteadus, filme (2) ja nende mõju uuriv teadusharu

geonoomia <+ n`oomia 1 s> (< geo- + -noomia) • geol teadusharu, mis uurib Maa geoloogilisi sisejõude; laiemas tähenduses ka kompleksteadus Maast

glatsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld glacies jää + -loogia) • geol liustikuteadus, jääliustikke, jäätumisnähtusi ja nende toimet käsitlev teadusharu

heliobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< helio- + bioloogia) • biol teadusharu, mis uurib Päikese aktiivsuse mõju taimedele ja loomadele

hodegeetika <hodegeetika 1 s> (< kr hodēgētikos teed näitav < hodos tee + hēgeomai käin ees, juhin) • sissejuhatus mingi teadusharu v tööala tundmaõppimisele

hüdrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< hüdro- + keemia) • loodusliku vee koostist ja selle muutumist käsitlev teadusharu

ihnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr ichnos jälg + -loogia) • paleont organismide elutegevuse jälgi uuriv teadusharu. Vt ka neoihnoloogia, paleoihnoloogia

informaatika <informaatika 1 s> (< informatsioon) info
1. valdkond, mis hõlmab informatsiooni töötlemist ning selle tarvis meetodite ja tehniliste vahendite loomist; ka vastav teadusharu
2. teadusinfo teooria, teadusharu, mis uurib teaduses, tehnikas ja praktilises tegevuses saadud infot

innovaatika <innovaatika 1 s> • teadusharu, mis uurib innovatsiooni

judaistika <juda´istika 1 s> (sks Judaistik < kr Ioudaios juut) • juute ja nende kultuuri käsitlev teadusharu. Vt ka judaism

kateeder <kat`eed|er -ri 2e s> (kr kathedra iste, tool)
1. (õppejõu, õpetaja) kõnetool v -pult
2. õppetool, kõrgkooli õppeüksusi, ühe v mitme lähedase teadusharu õpetamist korraldav madalaim üksus
3. relig piiskopitool, mis asetses varakristlikus kirikus altari taga apsiidis

kinesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr kinēsis liikumine, liigutus + -loogia) • füsiol biomehaanikaga piirnev teadusharu, mis uurib pms inimese motoorikat

kristallograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kristall + -graafia) • geol teadusharu, mis käsitleb kristallide ja kristalliliste ainete struktuuri, kristalliteadus

kulturoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kultuur + -loogia) • teadusharu, mis uurib kultuuri

metroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr metron mõõt + -loogia) • füüs mõõtesüsteeme, mõõtühikuid, mõõtemeetodeid ja -vahendeid käsitlev teadusharu

molekulaarbioloogia <+ l`oogia 1 s> (< molekulaarne + bioloogia) • teadusharu, mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid

morfogeenia <+ g`eenia 1 s> • morfogeneesi uuriv teadusharu

mütoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr mythologia jutustamine < müüt + -loogia) müt
1. ühe rahva müütide kogum
2. müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu

neoihnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< neo- + ihnoloogia) • biol nüüdisorganismide elu jälgi uuriv teadusharu

paleoihnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + ihnoloogia) • paleont geoloogilises minevikus elanud organismide jälgi (ihnofossiile) uuriv teadusharu

papüroloogia <+ l`oogia 1 s> (< papüürus + -loogia) • aj papüürustele kirjutatud vanade tekstide uurimise ja publitseerimisega tegelev teadusharu

pedoloogia2 <+ l`oogia 1 s> (< kr pedon maapind, muld + -loogia) • põll mullateadus, mulla tekketingimuste ja omaduste uurimisega tegelev teadusharu

promorfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pro- + morfoloogia) • biol loomade kehaehituse sümmeetria tüüpe käsitlev teadusharu

psühhokeemia <+ k`eemia 1 s> (< psühho- + keemia) • med, farm psüühilisi protsesse mõjutavate ühendite keemilise uurimisega tegelev teadusharu

psühholingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< psühho- + lingvistika) • lgv psüühiliste protsesside ja keeleliste fenomenide suhteid käsitlev teadusharu; uurib inimese kõnetegevust tervikuna, analüüsib keelesüsteemi, -võime ja -tarvituse vahekorda. Vt ka neurolingvistika

selenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr selēnē Kuu + -loogia) • astr Kuud uuriv teadusharu

semitoloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld Semita semiit < pn Seem, piibli tegelane + -loogia) • lgv semi keeli ja kultuuri uuriv teadusharu

spermatoloogia <l`oogia 1 s> (< kr sperma, gen spermatos seeme + -loogia) • med spermat uuriv teadusharu

süntaksonoomia <+ n`oomia 1 s> (< sün- + taksonoomia) • biol koosluste klassifitseerimist ja klassifikatsiooniüksusi (süntaksoneid) käsitlev teadusharu

tektoonika <tektoonika 1 s> (< kr tektonikē ehituskunst)
1. arhit, kunst ehitise v skulptuuri rõhtsate ja püstsete osade kooskõlaline seotus
2. geol teadusharu, mis käsitleb maakoore ehitust ja selles Maa sisejõudude mõjul toimuvaid muutusi

teooria <te`ooria 1 s> (< kr theōria vaatlus, uurimine < theōreō vaatlen, uurin)
1. teadusliku teadmise kõrgeim vorm, kogemuste ning praktika loogiline üldistus
2. mingi teadusharu juhtivate ideede süsteem
3. laiemas tähenduses: mõtlemistulemuste enam-vähem terviklik loogiline süsteem, mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele

teratoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr teras, gen teratos ime, imeelukas, värdjas + -loogia) • biol teadusharu, mis käsitleb organismide ja nende osade väärarendeid ning nende tekke geneetilisi v välisteguritest johtuvaid põhjusi. Vt ka fütopatoloogia, patoloogia

ugristika <ugr´istika 1 s> (< vn угры van ungarlased) • lgv ugri keeli ja kultuuri uuriv teadusharu

uralistika <ural´istika 1 s> (< pn Uural, mäestik) • lgv Uurali (soome-ugri ja samojeedi) keeli, kultuuri ja ajalugu uuriv teadusharu

urbanistika <urban´istika 1 s> (< urbanism) • linna arengut uuriv teadusharu, hõlmab linnasotsioloogia, linnaehituse, linnahaldusõiguse, linnageograafia jm valdkondi