[VSL] Võõrsõnade leksikon

agregaat <agreg|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjatis; mehaaniline segu v ühend
2. tehn mitme eri tüüpi masina, hrl jõu- ja töömasina ühend (nt turbiin koos elektrigeneraatoriga moodustab turboagregaadi); omaette tervikut moodustav masina koostisosa (nt auto mootor v käigukast)
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum (nt graniit on kvartsi, päevakivi ja vilgukivi agregaat)

ansambel <ans`amb|el -li 2e s> (pr ensemble < ld insimul korraga < simul)
1. tervikkogu
2. muus kammerkoosseis, millesse kuulub vähemalt kaks esinejat; ka ettekande kunstiline terviklikkus
3. teater etenduse tegelaskond
4. arhit arhitektooniliselt terviklik hoonete jm rajatiste rühm

antiromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< anti- + romaan) • kirj XX s keskpaiku tekkinud proosažanr, mille viljelejad (pms Prantsuse kirjanike seast), hüljates realistliku romaani, loobuvad süžee arendamisest, tervikliku iseloomuga kangelastest jm romaanile omasest

desintegraator <desintegr`aator -i 2e s> (< des- + ld integer terviklik) tehn
1. löökveski, masin söe, liiva, savi vms materjali peenestamiseks
2. gaasipuhasti, seade gaaside puhastamiseks tahkeist osakestest (tolmust)

detail <det|`ail -aili -`aili 22e s> (pr détail < détailler (müügiks) tükeldama) • üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi, peensus
detailplaneering • mingi asumi v asumiosa kõige üksikasjalikum plaanilahendus, mis on lähiaastate ehitustegevuse juriidiliseks aluseks; detailplaneeringust kinnipidamine on maaomanikele kohustuslik
detailuuring • üksikasjalik uurimine; geol maardla tööstuslikku hõlvamist ettevalmistav uuring

disjunktsioon <disjunktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld disjunctio eraldamine < disiungere eraldama)
1. eraldus, jaotus, liigitus
2. loog loogiline liitmine, matemaatilises loogikas tehe, millele harilikus keeles vastab sidesõna „või“, nn VÕI-tehe
3. biol areaali katkelisus: varem terviklik levila on muutunud mitmeosaliseks

diskursus <disk`ursus -e 11~9 s> (< keskld discursus arutelu < ld ringijooksmine < discurrere ringi jooksma)
1. kulturoloogias ja semiootikas: tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond, nt poliitiline diskursus, feministlik diskursus
2. lgv terviklik lausest suurem keeleüksus kontekstis
diskursusanalüüs • lgv lausest suuremate keeleüksuste uurimine kontekstis

episood <epis|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr epeisodion)
1. üksiksündmus mingist ulatuslikumast sündmuste seeriast; kõrvalseik v -sündmus
2. kirj Vana-Kreeka draamas koorilaulude vahele põimitud tegevusosa; hiljem: kirjandusteoses peategevusega seotud terviklik tegevuslõik
3. muus uus teema sümfoonilises töötluses; rondo vaheosa

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

fraas <fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (kr phrasis kõne, väljend)
1. lgv terviklik kõnelõik, (lühi)lause
2. muus heliteose väikseim osa, mis moodustab mõttelise ja väljendusliku terviku
3. piltl sisutu väljend, sõnakõlks

garnituur <garnit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr garniture)
1. ühtekuuluvate esemete terviklik kogu, komplekt (nt mööbligarnituur)
2. mingi suurema eseme juurde kuuluvad lisandid, kaunistus
3. trük samanimeliste trükikirjade komplekt, mis sisaldab kõiki kirjasuurusi, -jämedusi ja -kujusid

holistiline <hol´istili|ne -se -st 12 adj> (< holism) • terviklik, terviklikkusest määratav

holonüüm <holon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< holo- + -onüüm) • lgv osade suhtes tervikut väljendav sõna, nt keha kehaliikmete suhtes. Vt ka meronüüm, meronüümia

hüdraloomad pl <+ l`oom looma l`ooma 22i s> (< hüdra) • zool valdavalt meres elutsevate, tervikliku gastraalõõnega ainuõõssete klass (Hydrozoa) (meduusid ja polüübid)

hüpertekst <+ t`ekst teksti t`eksti 22e s> (ingl hypertext) • info hajusalt paiknevatest osadest koosnev, kuid viitesõnade (hüperlinkide) kaudu tervikut moodustav digitaalne tekstikogum; laiemas tähenduses hõlmab ka graafikat, heli ja videot

integraalne <integr`aal|ne -se 2 adj> (keskld integralis täielik, terve, jagamata < ld integer) • tervikut moodustav, terviklik, omaette olev

integratsioon <integratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld integratio taastamine < integrare taastama, uuendama, terveks tegema < integer terve)
1. osade ühendamine v ühinemine tervikuks; ühtlustamine, ühtlustumine; lõimimine
2. maj majanduslike sidemete loomine ja kaubandusbarjääride kaotamine eesmärgiga suurendada rahvusvahelist kaubavahetust, vt ka horisontaalintegratsioon, vertikaalintegratsioon
3. sotsiol sotsiaalne protsess, milles ühiskonna elementidest kujuneb seoste ja suhete tihenemise ning korrastumise kaudu terviklik sotsiaalne süsteem
4. psühh indiviidi psüühilise terviku kujunemine; üksikisiku vastuoludeta lülitumine keskkonda

kompaktne <komp`akt|ne -se 2 adj> (ld compactus) • tihke, tihe; kokkusurutud; ühtne, terviklik

kompleks <k`ompl|`eks -eksi -`eksi 22e s> (< ld perf partits complexus kokku põimitud)
1. tervikut moodustav omaette ehitiste, esemete, nähtuste, toimingute vm kogum
2. psühh hingeelu häire, mõtete, kujutluste, tunnete kogum, mis on alateadvuslik ja vastuolus teiste, indiviidi enda poolt tunnustatud mõtete ja veendumustega

komplekt <kompl|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (vn комплект < ld completus täielik, lõpuleviidud)
1. terviklik v täielik kogum ühtekuuluvaid, ühes ja samas laadis kujundatud esemeid
2. täielik arv koosseisus ettenähtud isikuid

kursus <k`ursus -e 11~9 s> (pr cours < ld cursus jooks)
1. õppeaine terviklik järk
2. kõrgema v eriõppeasutuse õppeaste
3. rida loenguid mingilt alalt
4. mingi loengusarja kuulajaskond

monokristall <+ krist|`all -alli -`alli 22e s> (< mono- + kristall) • füüs ühtse kristallivõrega terviklik kristall

monoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr monolithos ühest kivist < mono- + lithos kivi) • geol terviklik kivirahn; kunst, arhit ühest kiviplokist raiutud skulptuur, sammas vm

monoliitne <+ l`iit|ne -se 2 adj> (< monoliit) • ühtset tervikut moodustav, ühes(t) tükis(t); piltl terviklik, ühtne, vastuoludeta

moodul <m`oodul -i 2e s> (ld dem modulus mõõt, rütm < modus mõõt, mõõdupärasus)
1. arhit arhitektooniline mõõtühik ehituse üksikosade proportsioonide reguleerimiseks; klassikalises arhitektuuris on mooduliks pool samba läbimõõdust baasi juures mõõdetult
2. täppisteadustes mitmesuguseid koefitsiente, suurustevahelisi suhteid v leppeühikuid tähistav termin
3. tehn seadme v aparaadi terviklik, omaette ülesandega osa, nt kuumoodul, kosmoselaevaga ühendatud, kuid sellest eraldatav osa Kuul maandumiseks ja kosmoselaeva tagasipöördumiseks
4. füsiol kehaosa, mille pikkust kasut mõõtühikuna inimesel teiste kehaosade mõõtmiseks
5. info loogiliselt eristatav programmi osa

natuurfilosoofia <+ filos`oofia 1 s> (sks Naturphilosophie) • fil loodusfilosoofia, spekulatiivselt loodud terviklik loodusekäsitus, mis sisaldab elemente varasematest käsitustest

organism <organ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< organ) • biol elusolend, tervikut moodustav elav keha, loom v taim

paranoia <paran´oia 16 s> (kr mõistusvastasus, meeletus) • med hullumeelsus, krooniline vaimuhaigus, mida iseloomustab sisemiselt loogiline terviklik luulusüsteem, teistesse inimestesse umbusklik suhtumine, kahtlustamine

pars pro toto [pars proo tooto] (ld) • lgv osa terviku asemel, nähtus keelepruugis, kus tervikut väljendatakse selle osa abil, nt kaks pead (st kaks inimest)

parter <p`arter -i 2e s> (pr parterre < par terre maas)
1. teater teatrisaali põrand ja seal olevad istekohad
2. aiand terviklikult kujundatud avar muruplats aias v pargis
3. sport Kreeka-Rooma maadluses toengpõlvitus

partii <part`ii 26 s> (pr partie < ld pars, gen partis osa)
1. terviklik osa millestki
2. maj kindel kogus ühesuguseid tooteid; suur kaubasaadetis
3. üks mäng (males, piljardis, kaardimängus jm)
4. muus ühele mänguriistale, lauljale v häälerühmale ettenähtud osa mitmehäälses heliteoses; moodustab osa partituurist
5. materiaalseil kaalutlusil sõlmitud abielu, sellega kaasnev tulu

plokkskeem <+ sk`eem skeemi sk`eemi 22e s> (< plokk + skeem) • mingi keeruka süsteemi funktsionaalselt terviklike osade (plokkide) ja nendevaheliste seoste graafiline esitus, kus plokke kujutatakse ristkülikute vm kujunditena ja nendevahelisi seoseid joontena

programmeerimiskeskkond <+ k`eskk|`ond -onna -`onda 22i s> (< programmeerima) • info ühtse kasutajaliidese ja andmebaasiga terviklik instrumentaalsüsteem

projekt <proj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld proiectus etteulatuv)
1. kavand, plaan; eelnõu, dokumendi (seaduse, lepingu) esialgne variant
2. tehniliste dokumentide komplekt, mis sisaldab ehitatava objekti (hoone, rajatise, seadme) kirjelduse, arvutused ja joonised
3. kindlapiiriline, terviklik tööülesanne v ettevõtmine
projektmeetod • ped õppeviis, mille puhul õpilane ise kavandab ülesande, otsib materjali ja lahendab ülesande

promill <prom|`ill -illi -`illi 22e s> (< ld pro mille tuhandest), tähis ‰ • üks tuhandik tervikust

protsent <pr`ots|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld pro centum sajast), tähis % • üks sajandik tervikust; millegi osakaal, sisaldus vms protsentides väljendatuna; kõnek intress v tulu kapitalilt

psühhobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< psühho- + bioloogia)
1. biol uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega
2. psühh psühhoteraapia suund, mis uurib ja korrigeerib inimkäitumist, käsitledes inimest keskkonnas toimiva tervikliku ja areneva organismina

punkt <p`unkt punkti p`unkti 22e s> (ld punctum)
1. väike ümmargune nähtav objekt, täpp
2. täpikujuline graafiline märk; lgv kirjavahemärk; mat matemaatiline märk; mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid; muus pikendusmärk noodi järel
3. teatav (väiksem) koht, paik, ala, ruum
4. mõõtühik; ka sport hindamissüsteemi ühik võistlustel, katsetel vms; trük tüpograafilise mõõdusüsteemi pikkusühik (u 0,35 mm)
5. dokumendi vm teksti jaotis; väike sisuliselt terviklik lõik v osa
6. asi, asjaolu, aspekt
7. mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vmt teatav koht, aste, staadium

seanss <se`anss seansi se`anssi 22e s> (pr séance < pr seoir van kõlbama, sobima < ld sedere istuma) • katkestamatu ajavahemik mingiks tegevuseks; terviketendus (nt kinos); info talitluslikult terviklik töötsükkel

sektor <s`ektor -i 2e s> (< ld sector (ära)lõikaja)
1. tervikust mingil moel, nt radiaalselt, eraldatud ala, osa, lõik
2. sotsiol majanduse valdkond (nt erasektor); asutuse v organisatsiooni osakond
3. info salvestusketta vormindamisel tekitatav kaarekujuline salvestusraja lõik
4. mat ringist kahe raadiusega v kerast koonilise pinnaga (selle tipp asetseb kera sees) eraldatud osa
5. sõj tulistamiseks, vaatluseks jne määratud ala
sektordiagramm • diagramm, milles arve (hrl protsente) kujutavad sektorid (1)

struktuurpsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< struktuur) • psühh psühholoogiavool, mis rõhutab tervikliku elamuse tähtsust ja käsitleb psüühilisi nähtusi terviklike struktuuridena

süsteem <süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr systēma ühendus, tervik)
1. omavahel seotud esemete v nähtuste terviklik kogum, nt päikesesüsteem
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete jm kogu, nt turumajandussüsteem
3. mingi üldise põhimõtte alusel loodud ühikute, elementide arvestus, nt punktisüsteem, rahasüsteem
4. klassifitseerimisel saadud süstemaatiline terviklik rühmitus, nt ökosüsteem
5. millegi üldine korraldus v struktuur, nt valimissüsteem

süsteemitarkvara <+ vara v`arra 17 s> (< süsteem) • info arvutit v arvutisüsteemi kui tervikut teenindav programmikompleks; korraldab seadmete tööd ja hõlbustab nende kasutamist

task [taask] (ingl ülesanne) • info tegum, teatav terviklik programmiosa

tekst <t`ekst teksti t`eksti 22e s> (< ld textus kude, struktuur < texere kuduma)
1. kirjutise sõnaline osa ilma selle juurde kuuluvate illustratsioonideta; teose (laulu, ooperi, näidendi vm) sõnad
2. ka lgv teatavas märgisüsteemis kodeeritud ning kindla alguse ja lõpuga sõnum (informatsioon), keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest
3. trük 20-punktine trükikiri

teooria <te`ooria 1 s> (< kr theōria vaatlus, uurimine < theōreō vaatlen, uurin)
1. teadusliku teadmise kõrgeim vorm, kogemuste ning praktika loogiline üldistus
2. mingi teadusharu juhtivate ideede süsteem
3. laiemas tähenduses: mõtlemistulemuste enam-vähem terviklik loogiline süsteem, mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele

totaalne <tot`aal|ne -se 2 adj> (pr total < keskld totalis < ld totus kogu, kõik) • üldine, täielik, terviklik, kõikehaarav

tsükkel <ts`ük|kel -li 2e s> (< kr kyklos ratas; ring) • tervikut moodustav sündmuste v nähtuste (korrapäraselt korduv) ring; sari, hulk temaatiliselt v mõne muu tunnuse põhjal kokkukuuluvaid kirjutisi, ettekandeid, kirjandusteoseid vm

universalism <universal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< universaalne)
1. teadmiste ja oskuste mitmekülgsus
2. fil maailmavaateline arusaam, mis peab tervikut selle üksikosadest tähtsamaks
3. relig seisukoht, et Jumal tahab kõikide pääsemist, vastand predestinatsioon

veismannism <veismann|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn A. Weismann, Saksa bioloog, 1834–1914) • biol iduplasmateooria, A. Weismanni loodud esimene terviklik pärilikkuseõpetus