[VSL] Võõrsõnade leksikon

bursprake [buurspraake] (keskalamsks bûrsprake < bûr linnakodanik + sprake keel, kõne) • aj kesk- ja uusaja linnades rae antud tähtsa korralduse v otsuse rahvapärane kokkuvõte; selle traditsiooniline pidulik ettelugemine raekoja aknast v trepilt

egiptienn <egipti|`enn -enni -`enni 22e s> (pr égyptienne egiptuse) • trük XIX s alguses kujunenud ladina trükikiri

ektüpograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr ektypos kumer, reljeefne + -graafia) • trük pimedate trükikiri

erratum [erraatum] (ld) • eksitus, viga; trük trükiviga

faksiimile <faksiimile 1 s> (< ld fac simile tee samasugune) • trük täpne (hrl fotomehaanilise reproduktsiooni abil saadud) jäljend käsikirjast, trükisest v joonisest
faksiimileside • teksti, joonise v foto täpse jäljendi edastamine telefonikanali kaudu; edastatud dokumenti nimet faksiimiletelegrammiks e faksiks

grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri

konfiskeerima <konfisk|`eerima -eerib 28 v> (ld confiscare riigikassasse võtma < fiscus riigikassa) • ka jur isiklikku vara (ka konterbanti, loata relva) tasuta riigile võtma; trükist käibelt kõrvaldama

kursiiv <kurs|`iiv -iivi -`iivi 22e s> , kursiivkiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (keskld (scriptura) cursiva < ld currere jooksma) • trük kaldkiri, kaldus tähtedega trükikiri

linotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (ingl linotype < line o' type trükirida) • trük realadur, reakaupa trükiladu valav ladumismasin. Vt ka monotüüp

majuskel <maj`usk|el -li 2e s> (< ld maiusculus suurepoolne) • versaal (1), suurtäht, suur kirja- v trükitäht. Vastand minuskel

matriits <matr|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (sks Matrize < ld matrix emakas), maater <m`aat|er -ri 2e s> (ld mater ema) • tehn stantsi v pressvormi osa, milles on toote kujule vastav süvend; trük, aj trükilaolt pehmesse materjali pressitud jäljend, millesse valatakse sula trükitina stereotüübi (1) saamiseks

minuskel <min`usk|el -li 2e s> (< ld minusculus väikesepoolne) • väiketäht, väike kirja- v trükitäht. Vastand majuskel

mittel <m`it|tel -li 2e s> (< sks keskmine) • trük 14-punktine trükikiri. Vt ka tsiitsero

nonparell <nonpar|`ell -elli -`elli 22e s> (pr nonpareille „millele pole võrdset“)
1. trük trükikiri, mille suurus on 6 punkti
2. kok ilupuiste kondiitritoodetel

ptii <pt`ii 26 s> (< pr petit väike) • trük kirjakraad, mille suurus on 8 punkti (u 3,008 mm); vastav trükikiri, ptiikiri

raster <r`ast|er -ri 2e s> (sks Raster, ingl raster < ld rastrum kõblas, reha)
1. trük võrkklišee valmistamisel kasutatav joonevõrguga klaasplaat, vt ka autotüüpia; punkti- v joonevõrk trükivormil v trükisel
2. kujutise laotamisel teleriekraanil moodustuv punkti- v joonevõrk
3. info kahemõõtmeline punktimassiiv, nt trükinduses pooltoonkujutise saamiseks

suplement <suplem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld supplementum täiendus < supplere täitma, täiendama) • täiend, lisa; trük varem ilmunud trükist täiendav andmestik v jätkav lisaköide

šrift <šr`ift šrifti šr`ifti 22e s> (sks Schrift < ld scriptum kirjutatu, kirjutis) • trük (trüki)kiri, kirjamärkide kujundusliik

švaabi kiri (< pn Švaabimaa, ajalooline piirkond Edela-Saksamaal) • trük avarate tähekujudega ümargooti kirjast arenenud trükikiri; selles kirjas on trükitud 1535. a ka esimene eestikeelne raamat, Wanradti-Koelli katekismus

teemant <t`eem|`ant -andi -`anti 22e s> (alamsks demant, sks Demant hrv < pr diamant < kr adamas, gen adamantos)
1. miner süsiniku allotroopne teisend, kõige kõvem mineraal, hrl värvusetu, suure valguse murdmise ja hajutamise võimega, säravaim ja hinnalisim kalliskivi; lihvitud teemanti nimet briljandiks
2. trük 4-punktine trükikiri
teemantpulm • briljantpulm, abiellumise 60. aastapäev
teemanttöötlus • kõvade materjalide lõikamine v puurimine looduslikust teemandist tööriistadega

tekst <t`ekst teksti t`eksti 22e s> (< ld textus kude, struktuur < texere kuduma)
1. kirjutise sõnaline osa ilma selle juurde kuuluvate illustratsioonideta; teose (laulu, ooperi, näidendi vm) sõnad
2. ka lgv teatavas märgisüsteemis kodeeritud ning kindla alguse ja lõpuga sõnum (informatsioon), keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest
3. trük 20-punktine trükikiri

teletaip <telet|`aip -aibi -`aipi 22e s> (ingl teletype < tele- + type trükikiri) • van endisajal teleksis kasutatud tähetrüki-telegraafiaparaat, millel oli kirjutusmasina sõrmistikuga sarnanev sõrmistik (telegrammi lähetamiseks) ja seade, mis trükkis vastuvõetava telegrammi lindile v paberilehele