[VSL] Võõrsõnade leksikon

ablatsioon <ablatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld ablatio äravõtmine v -viimine < aufero, perf partits ablatus ära võtma v viima)
1. irdumine, irdumus
2. med silma võrkkesta irdumine soonkestast
3. hüdrol lumikatte veevaru kahanemine sulamise, aurumise, tuule ja laviinide kulutaval toimel
4. tehn materjali lagunemine kuumas gaasivoolus
ablatsioonimoreen • geol liustikusete, liustiku sulamisel selle sulavete kuhjatud purdmaterjal (rühksavi, kruus jms)

abrasioon <abrasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld abrasio mahakraapimine < ld abrado, perf partits abrasus maha kraapima)
1. hüdrol murrutus, maismaa mehaaniline kulutamine vee, jää või tuule kantud korese hõõrduval toimel
2. med (emaka limaskesta) väljakaapimine; väike pindmine haav; hamba mehaaniline vigastus, hamba kõvade kudede kulumine võõrkeha toimel
3. maj müntide kaalu vähenemine raharingluses kulumise tõttu

allohooria <+ h`ooria 1 s> (< allo- + -hooria) • bot tegurlevi, taime levimisalgete eemalekandumine tuule (anemohooria), vee (hüdrohooria), loomade (zoohooria) v inimese (antropohooria) vahendusel

anemo- (< kr anemos tuul) • tuule-

anemofiilia <+ f`iilia 1 s> (< anemo- + -fiilia), anemogaamia <+ g`aamia 1 s> (< anemo- + -gaamia) • bot tuultolmlemine, taimede õite kohastumus tolmlemiseks tuule kaasabil

anemofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< anemo- + -fiil) • bot tuultolmlev, tuule kaasabil tolmlev (taime kohta)

anemograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< anemo- + -graaf) • tehn riist tuule kiiruse registreerimiseks

anemohoorne <+ h`oor|ne -se 2 adj> (< anemo- + kr chōreō levin) • bot tuule abil leviv

anemomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< anemo- + -meeter) • meteor, tehn tuule ja gaasivoolu kiiruse mõõtur

anemoon <anem|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr anemōnē „tuule tütar“ < anemos tuul) • bot ülane (Anemone), taimeperekond tulikaliste sugukonnast; siia kuuluvad võsa-, mets- ja kollane ülane; mõned liigid on ilutaimed

anemorumbograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< anemo- + rumb + -graaf) • tehn, meteor riist tuule kiiruse ja suuna registreerimiseks

anemoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< anemo- + -skoop) • meteor tuulelipp, riist tuule suuna v ka kiiruse määramiseks

anorak <anor|`ak -aki -`akki 22e s> (< eskimo k-d annoraaq) • tekst eskimote tuulekindel peakotiga, nahast v riidest jakk; tuule- ja veekindlast immutatud riidest, kapuutsiga jakk v vest

atmosfääriakustika <+ ak´ustika 1 s> (< atmosfäär) • meteor meteoroloogiline akustika, meteoroloogia haru, mis uurib heli levimist atmosfääris ja meteoroloogilise päritoluga helisid (müristamist, tuule ulumist, mere mühinat jne)

denudatsioon <denudatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld denudatio paljastumine) • geol kulumine, kõrgendike madaldumine murenemis- ja uuristussaaduste ärakandumisest vee, jää v tuule toimel

düün1 <d`üün düüni d`üüni 22e s> (sks Düne < holl duin) • geogr luide, tuule toimel üleskuhjunud tuiskliivahang, eriti mererannal ja kõrbes

eksogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ekso- + -geenne) • välistekkeline, väljaspool tekkiv v tekkinud; med väljast organismi sattuv, välise põhjusena esinev, vastand endogeenne
eksogeensed moodustised pl • biol rakkude välis- v pealiskihtidest looma v taime organismis tekkivad moodustised (nt lehed, oksad)
eksogeensed protsessid pl • Maa pinda teisendavad välisjõud (tuule, vooluvee ja jää, järvede, merede ja organismide tegevus)

eoolne <e`ool|ne -se 2 adj> , eooliline <eoolili|ne -se -st 12 adj> (< pn Aiolos, Vana-Kreeka tuulejumal) • tuule-, tuuletekkeline
eoolne liiv • tuiskliiv
eoolsed pinnavormid pl • tuule kuhjaval v kulutaval toimel tekkinud moodustised maapinnal (luited, tuulevired, tuulesambad jm)

erosioon <erosi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld erodere läbi närima)
1. geol uuristus, vooluvee kulutav tegevus maapinnal
2. põll pealmise viljaka mullakihi eemaldumine vooluvee ja tuule toimel
3. med limaskesta, sarvkesta v seroosse kesta marrastus
4. tehn detaili pinnakihi järkjärguline purunemine (kulumine) tahke aine osakeste, vedeliku- v gaasivooluses v elektrilaengute toimel

geneeriline <geneerili|ne -se -st 12 adj> (keskld genericus < ld genus päritolu, liik) • üldine, üld-
geneeriline aeg • lgv üldaeg, situatsiooni alatist kestvust näitav tegevusaeg
geneeriline isik • lgv üldisik, tegevuse mis tahes potentsiaalne korraldaja
geneeriline ravim • farm koopiaravim, originaalravimiga sama toimeainet sisaldav, samasugust toimet omav ja ravimi kasutajale sama ohutu ravim, mis jõuab turule originaalravimi patendikaitse lõppemisel
geneeriline tüüp • info parameetriväärtuste poolest erinevate andmetüüpide klass

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

halssima <h`alssima halsib 28 v> (< halss) • mer purjelaeva v -paati vööriga allatuult pöörama, kurssi tuule suhtes (halssi) vahetades

isanemoon <isanem|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< iso- + kr anemos tuul) • meteor tuule samajõujoon, mis ühendab kaardil ühesuguse tuuletugevusega paiku

kuliss <kul|`iss -issi -`issi 22e s> (pr coulisse)
1. teater raamile pinguldatud riidest, papist v paberist õhuke teisaldatav sein, millele on maalitud dekoratsiooniosa; algselt lavakülgi kattev paikne dekoratsiooniosa
2. mets raiel allesjäetav metsariba (kulissraie e ribaraie)
3. põll kõrge taimkattega maariba õrna kultuuri kaitsmiseks külma tuule, põuatuule vms eest
4. muus trombooni U-kujuline tõmmiktoru
kulissmehhanism • tehn varbmehhanism, milles kaks liikuvat lüli on omavahel ühendatud translatsioonipaariga

latern <latern -a 2 s> (ld lanterna, laterna lamp, tõrvik)
1. tuule- ja vihmakindel valgusti
2. arhit arhitektooniliselt kujundatud tornike kuppelehitise tipus

logiraamat <+ raamat -u 2 s> (ingl log book, vrd logi) • mer laevapäevik, laevale kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed kursi, kiiruse, tuule jm kohta, samuti kõik olulised sündmused laeva elus

loovimisnurk <+ n`urk nurga n`urka 22i s> (< loovima) • mer (laeva) vöörisuuna ja tuule suuna vaheline nurk

mootor <m`ootor -i 2e s> (< ld motor liigutaja) • tehn tehnoloogia-, transpordi- vm masina käitamise masin; eristatakse soojus-, hüdro-, pneumo-, elektri-, tuule- ja vedrumootoreid

morfoskulptuur <+ skulpt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< morfo- + skulptuur) • geogr vooluvee, tuule vm tekitatud väikesed pinnavormid, nt luited

paktaak <p`akt|`aak -aagi -`aaki 22e s> (sks Backstag) • mer laeva masti, korstnat vm pooltagant hoidev tross; laeva kurss pooltagant puhuva tuule suhtes

paslik <paslik -u 2 s> (vn башлык < trg başlık peakate < baş pea) • tekst peakott, tuisukott, kapuutsitaoline peakate (kaitseks tuule, vihma ja tuisu eest)

piidevint <piidev|`int -indi -`inti 22e s> (< rts bidevind tihttuules < holl bij-de-wind, alamsks bi de wind „tuule kõrval“) • mer tihttuul, tuul, mis puhub purjekale poolpõiki vastu nii, et laev saab siiski edasi purjetada

pilootpall <+ p`all palli p`alli 22e s> (< piloot) • meteor vesinikuga täidetud kummikilest u 1-meetrise läbimõõduga õhupall, mis lastakse vabalendu tuule suuna ja kiiruse ning pilvede kõrguse mõõtmiseks

pneumaatik <pneumaatik -u 2 s> (< kr pneumatikos õhu-, tuule-, vaimne < pneuma hingus, õhk, tuul; vaim)
1. aj vanaaegse meditsiinikoolkonna esindaja, kes kõiki eluavaldusi seletas „eluõhuga“
2. relig varakristliku „vaimlaste“ usulahu liige, „pühast vaimust hõivatu“
3. muus suruõhuga töötav oreli vileventiile avav seadis
4. füüs pneumaatika asjatundja

psammofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr psammos liiv + -füüt) • bot liivataim, liivaste alade taim; on kohastunud kuivuse, tugeva tuule ja liikuva liivaga

regaal3 <reg|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld regalis kuningale kuuluv)
1. monarhia võimu tähis, nt kroon, valitsuskepp
2. teenetemärk
3. aj kuningate ja suurfeodaalide õigus määratud tulude saamiseks, nt tolliregaal, müntimisregaal
4. maj riigi monopoolne eesõigus mingile tulule

timaar <tim|`aar -aari -`aari 22e s> (trg timar) • aj väike sõjaväeline lään Osmanite Türgis; timaari valdajal oli kohustus anda sõjaväkke ratsaväelasi vastavalt saadavale tulule

triiv <tr`iiv triivi tr`iivi 22e s> (rts driva, holl drijven ujuma, triivima) • aeglane liikumine, muutumine v algasendist hälbimine; mer laeva kursist kõrvalekaldumine tuule v hoovuse mõjul

turbiin <turb|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld turbo, gen turbinis pööris, kiire pöörlemine) • tehn jõumasin, mis muundab auru, gaasi, tuule v vee energia pöörleva rootori (võlli) mehaaniliseks energiaks

ventiil <vent|`iil -iili -`iili 22e s> (sks Ventil < keskld ventilis tuule < ld ventus tuul)
1. tehn seadis auru, gaasi v vedeliku ühesuunalise voolu reguleerimiseks ja sulgemiseks
2. muus vaskpuhkpilli seadis eri kõrgusega helide tekitamiseks
3. el elektrovaakum- v pooljuhtseadis, mille elektrijuhtivus sõltub voolu suunast; kasut vahelduvvoolu alaldamiseks