[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

arbaa <arb`aa 26 s> (tat арба) • kõrge kahe rattaga (Kesk-Aasias, Krimmis, Kaukaasias) v pikk nelja rattaga (Kaukaasias, Ukrainas) veovanker

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

borotbist <borotb|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn Borotba Võitlus, ajaleht) • aj Ukraina pahempoolsete esseeride partei (eksisteeris 1918–20) liige

buntšukk <buntš|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бунчук < trg boncuk helmed)
1. aj kepi otsa kinnitatud hobusesabajõhvist tutt, minevikus Poola ja Ukraina hetmani ja kasakaatamani ning Türgi paša võimutunnus
2. muus sõjaväeorkestris kasutatav löökpill, suure lüüra kujuline, otstest kaunistusena allarippuvate hobusesabajõhvidest tuttidega

dumka <dumka 16 s> (vn, ukr думка < дума mõte) • muus, folkl liik ukraina lüürilisi rahvalaule

duuma <duuma 16 s> (vn дума)
1. seadusandlike v administratiivsete ülesannetega voli- v esinduskogu Venemaal (riigiduuma); aj bojaaride nõuandev kogu Venemaal XII–XVII s
2. folkl, muus ukraina (lüro)eepiline rahvalaul

grivna <grivna 16 s> (vn гривна)
1. aj Vana-Vene kaalu-, raha- ja arvestusühik; maksevahendina käibis hõbedakangidena XI– XV s, hiljem ainult arvestusühik
2. maj rahaühik praeguses Ukrainas, lüh UAH; 1 grivna = 100 kopikat

haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20

hassidism <hassid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hbr hasid vaga) • relig müstiline vool juudi usundis, tekkis XVIII s Poolas ja Ukrainas

hetman <h`etman -i 2e s> (poola väejuht)
1. XV–XVIII s Poola-Leedu riigi vägede ülemjuhataja, kelle määras ametisse kuningas
2. XVI s lõpust Ukrainas Zaporožje kasakate valitav väejuht, seejärel XVII s keskpaigast a-ni 1764 Ukraina valitseja; kasakate juht

hopakk <hop|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гопак < sks hopp hopp) • folkl, tants hoogne ukraina rahvatants 2/4-taktimõõdus

karakull <karak|`ull -ulli -`ulli 22e s> (< pn Karakul, Qorako‘l, linn Usbekistanis) • laiasabaliste Buhhaara ja pikasabaliste Ukraina karakullilammaste 1–3-päevaste tallede lokkis villaga nahk

kasatšokk <kasatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem казачок < kasakas) • folkl, tants 2/4-taktimõõdus improvisatsiooniline, kiireneva tempoga ukraina v vene rahvatants

kobsa <kobsa 16 s> , kobza <kobza 16 s> (rumeenia cobză) • muus Rumeenia päritoluga pirnikujuline keelpill (keeli 3–5), mida mängitakse lipitsa v hanesulega; tuntud ka Ukrainas, Moldovas jm

kopikas <kopika|s - 2 s> (vn копейка < копьё oda, varastel kopikatel kujutatud odaga lohet surmava Püha Jüri järgi) • maj Venemaal, Ukrainas, Valgevenes väikseim peenrahaühik; 1/100 rubla

maidaan <maid|`aan -aani -`aani 22e s> (vn, ukr майдан < turgi k-d < ar maydān) • väljak, eriti turuväljak Lõuna-Venemaal ja Ukrainas

podoliit <podol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (vn подолит < pn Podoolia, Ukraina ajalooline piirkond) • geol suure (5–6%) CO3-sisaldusega karbonaatapatiit, merelise tekkega fosfaatide oluline koostisosa. Vt ka frankoliit

raada <raada 16 s> (ukr рада < sks Rat nõu(anne)) pol
1. rahvaesindajate kogu Poolas, Ukrainas ja Valgevenes erinevatel ajalooperioodidel
2. kasakate nõupidamine, rahvakoosolek Ukrainas XVI–XVIII s; taastati 1980ndate lõpus

rajoon <raj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn район < sks Rayon ringkond, piirkond < pr rayon kiir, raadius)
1. piirkond, paikkond, maa-ala
2. haldusüksus mõnes riigis (Venemaal, Ukrainas)
3. bot taksonoomiline üksus, nt geobotaaniline rajoon

registrikasakad pl <+ kasaka|s - 2 s> • aj Ukraina kasakad, kes olid Poola valitsuse teenistuses ja kes kanti erilisse registrisse (1)

staniitsa <staniitsa 16 s> (vn станица)
1. kasakaküla, maa-asula endistel kasakaaladel Venemaal ja Ukrainas
2. kasakate piirivalveratsasalk XVI–XVII s Lõuna-Vene steppides
3. kasakate maa-alaline haldusüksus (XVIII s-st a-ni 1917)

suhhovei <suhhov`ei 26 s> (vn суховей < сухой kuiv) • meteor põuatuul Venemaa Euroopa-osa ja Ukraina steppides

trembita <tremb´ita 16 s> (vn трембита) • folkl, muus ukraina, poola, ungari, slovaki, horvaadi rahvapill, pikk puust õõnestatud pasun

tšumakk <tšum|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr чумак) • aj Ukraina talupoeg, kes vedas härgadega Krimmi ja Doni äärde müügiks vilja ning tõi sealt müügiks soola ja kalu

vareenik <vareenik -u 2 s> (vn, ukr вареник < варить keetma) • kok Ukraina rahvustoit, väike keedupirukas kohupiima-, köögivilja-, seene-, keedise- vm täidisega


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur