[VSL] Võõrsõnade leksikon

baan <b`aan baani b`aani 22e s> (ung bán) • aj vana Ungari ülikutiitel; Lõuna-Ungari piiriprovintside haldaja, XIX–XX s Horvaatia ja Slavoonia asehaldur

bán (ung) → baan

csárda [tšaarda] (ung) • Ungari kõrts

csárdás (ung) → tšaardaš

csikós [tšikooš] (ung) → tšikoš

dolman <d`olman -i 2e s> (ung dolmány < trg dolama(n)) • tekst nöörilustistega vormikuub ratsaväes

filler1 <f`iller -i 2e s> (ung fillér < sks Vierer „neljane, veerandik“) • aj Ungari endine rahaühik; 1 filler = ¹/₁₀₀ forintit

forint <forint -i 2e s> (ung < ld Florentinus < pn Florentia Firenze, linn Itaalias) • maj Ungari rahaühik, lüh HUF

gatja <gatja 16 s> (ung gatya) • etn, tekst Ungari ja Slovaki talupoegade ja karjuste avarad linased püksid

guljašš <gulj|`ašš -aši -`ašši 22e s> (ung gulyás lehmakarjus) • kok Ungari rahvustoit, supp või ühepajatoit hautatud veise-, sea- v kanalihast ning aedviljast, maitsestatud sibula, küüslaugu, paprika ning vürtsidega

haidukk <haid|`ukk -uki -`ukki 22e s> (poola hajduk < ung hajdú)
1. Ungaris algul karjus, hiljem jalaväelane
2. lõunaslaavi rahvaste (moldaavlaste, valahhide, ka ungarlaste) vabadusvõitleja Türgi ikke vastu
3. haiduki riietust (nt kuresulgedega mütsi) kandev teener

hold <h`old holdi h`oldi 22e s> (ung) • Ungari pindalaühik, 1 hold = 4316 m² v 1 (katastri)hold = 5755 m²

honveed <honv|`eed -eedi -`eedi 22e s> (ung honvéd < hon kodumaa + véd kaitsma) • aj keskajal Ungari jalaväelane; Ungari revolutsioonilise armee sõdur a-tel 1848–49; endises Austria-Ungaris: maakaitseväelane, sõdur mitte üldriiklikule, vaid Ungari sõjaministeeriumile alluvates väeosades

husaar <hus|`aar -aari -`aari 22e s> (ung huszar) • aj kergerelvastusega ratsaväelane endisaegses Ungaris, Poolas, Austrias jm

kandaarid plt <kand|aarid -`aaride 22e s> (sks Kandaren < ung kantár valjad, suitsed < trg kantarma) • kangsuitsed, (veoloomade) suurauad

kuruts <kuruts -i 2e s> (ung kuruc < keskld cruciatus ristisõdija < ld crux rist) • aj Ungari 1514. a talurahvaülestõusust ning XVII ja XVIII s Habsburgide-vastastest ülestõusudest osavõtja

letšo <letšo 16 s> (ung lecsó) • kok tomatimahlas konservitud paprikakaunad

nilašist <nilaš|`ist -isti -`isti 22e s> (< ung pn Nyilaskeresztes Párt Nooleristi partei) • pol Ungari fašistide partei liige (a-tel 1938–45)

palašš <pal|`ašš -aši -`ašši 22e s> (poola pałasz < ung pallos) • aj pika sirge teraga mõõk

pengö <pengö 16 s> (ung pengő helisev) • aj Ungari endisaegne rahaühik

priimas2 <priimas -e 9 s> (ung primás < ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • muus mustlaskapelli esiviiuldaja

pusta <pusta 16 s> (ung puszta tühi, lage, rohtla < serbia-horvaadi pust tühi) • geogr Kesk-Doonau madaliku rohtla, niidustepp

saabel <s`aab|el -li 2e s> (ung szablya < trg sapla torkama) • kõver mõõk, pms ratsaväerelv

simbel <s`imb|el -li 2e s> (ld cymbalum < kr kymbalon) muus
1. aj antiikaja löökpill (vasktaldrikud)
2. (ung cimbalom < ld) XVI s tarvitusele tulnud lameda trapetsikujulise kõlapõhjaga teraskeeltega pill, mida mängiti puuvasarakestega; kasutati eriti rahvamuusikas

sutašš <sut|`ašš -aši -`ašši 22e s> (pr soutache < ung sujtás) • tekst kitsas punutud, pealtpoolt metall- v siidlõngadega pael

tabor <tabor -i 2e s> (ung tábor < trg tabur teatav sõjaväeosa) • mustlaslaager; aj välilaager, sõjaväelaager (venelastel, tšehhidel jt)

tarogato [taarogatoo] (ung tárogató) • muus vana Ungari puupuhkpill, mille hääl meenutab saksofoni häält

tšaako <tšaako 16 s> (ung csákó) • tekst kõrge lamedapõhjaline nahast v vildist nokkmüts mõne Euroopa riigi sõjaväes XIX s, alguses Ungaris

tšaardaš <tšaardaš -i 2e s> (ung csárdás < csárda kõrts) • folkl, muus, tants ungari rahvatants, koosneb aeglasest, figuratsioonirohke meloodiaga sissejuhatusest ja kiirenevast temperamentsest päristšaardašist, viimane ²/₄-taktimõõdus

tšikoš <tšikoš -i 2e s> (ung csikós) • Ungari hobusekarjus