[VSL] Võõrsõnade leksikon

afrikanistika <afrikan´istika 1 s> (< pn Aafrika) • ka lgv Aafrikat kompleksselt uuriv teadus, eriti Aafrika keelte ja kultuuri uurimine

akaroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -loogia) • zool lestalisi uuriv zooloogia haru

aktinomeetria <+ m`eetria 1 s> (< aktino- + -meetria) • meteor kiirgusenergiat ja selle ülekannet uuriv meteoroloogia haru

anatoomia <anat`oomia 1 s> (< kr anatomē lahtilõikamine) • taimede (taimeanatoomia), loomade (loomaanatoomia) ning eriti inimese organismi ja selle elundite ehitus, seda uuriv teadus

angioloogia <+ l`oogia 1 s> (< angio- + -loogia), vasoloogia <+ l`oogia 1 s> (< vas + -loogia) • anat sooneõpetus, vere- ja lümfisooni uuriv anatoomia haru

antropoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< antropo- + ökoloogia), humaanökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld humanus inimese- + ökoloogia) • ökol inimese kohanemist ning mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele uuriv ökoloogia haru

arheoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • arheol arheoloogiaga seotud, seda käsitlev v uuriv, sellel põhinev

assürioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Assüüria + -loogia) • aj Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri, eriti kiilkirju uuriv teadus

astrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< astro- + füüsika) • astr, füüs taevakehade ehitust ja kosmilise hajusaine füüsikalisi nähtusi uuriv astronoomia haru

astronoomia <+ n`oomia 1 s> (kr astronomia < astro- + -noomia) • täheteadus, taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut uuriv teadus
astronoomiamärgid pl • erimärgid, sümbolid Päikese, Maa, planeetide, kuufaaside jne tähistamiseks

autökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< auto- + ökoloogia) • ökol organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru

bioloogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + -loogia) • elusorganisme uuriv teadus, hõlmab teadmisi loomadest, taimedest ja mikroorganismidest (zooloogiat ja botaanikat)
bioloogiajaam • teadusasutus teatud piirkonna loomade ja taimede uurimiseks loomulikus ümbruses ja olukorras v katsetingimustes; täidab ka õppeasutuse ülesannet

biotsönoloogia <+ l`oogia 1 s> • ökol biotsönoose uuriv ökoloogia haru

demograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr dēmos rahvas + -graafia)
1. sotsiol rahvastikuteadus, rahvastikku, selle koosseisu ja liikumist uuriv statistikaharu
2. ökol organismide populatsioonide struktuuri ja dünaamika kvantitatiivne uurimine

dipteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< dipterid + -loogia) • zool kahetiivalisi (diptereid) uuriv entomoloogia haru

disputant <disput|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits disputans uuriv) • dispuudist osavõtja, vaidleja

dissertant <dissert|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dissertans uuriv, käsitlev) • isik, kes avalikult kaitseb oma väitekirja (dissertatsiooni) teadusliku kraadi saamiseks

egüptoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Egiptus + -loogia) • Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

endokrinoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • füsiol endokrinoloogiasse kuuluv, sisesekretsiooni uuriv

enteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< entero- + -loogia) • med soolehaiguste õpetus; soolestikku uuriv meditsiiniharu

etioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • med etioloogiasse kuuluv, haiguste põhjusi uuriv

etnograafia <+ gr`aafia 1 s> (< etno- + -graafia)
1. ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus
2. → etnoloogia; etnograafia oli Eestis kasutusel etnoloogia tähenduses kuni 1990ndate alguseni

faleristika <faler´istika 1 s> (< ld phalerae sõjaväelaste metallist rinnaehis < kr phalaron plaat) • ordeneid, medaleid ja märke uuriv numismaatika haru

fennougristika <+ ugr´istika 1 s> (< ld Fenni soomlased + vn угры van ungarlased) • lgv soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; kitsamas tähenduses: soome-ugri keeleteadus

fenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr phainō ilmun + -loogia) • biol looduse aastaajalisi nähtusi, nende arenemist ja tekkimise ajalist reeglipärasust uuriv bioloogia haru

filmoloogia <+ l`oogia 1 s> (pr filmologie < film + -loogia) • film filmiteadus, filme (2) ja nende mõju uuriv teadusharu

finantsteadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< finants-) • finantsmajandust uuriv teadus

foniaatria <foni`aatria 1 s> (< fono- + -iaatria) • med häälehäireid uuriv arstiteaduse haru

fraseoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr phrasis kõne, väljend + -loogia) • lgv fraseologisme uuriv keeleteaduse haru; mingile keelele omased fraseologismid, idioomid; mõne isiku v rahvakihi omapäraste väljendite kogum

fütotsönoloogia <+ l`oogia 1 s> (< füto- + tsönoloogia) • bot taimekooslusi uuriv botaanika haru

fütotsönoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bot fütotsönoloogiale omane, taimekooslusi uuriv

geriaatriline <geriaatrili|ne -se -st 12 adj> (< geriaatria) • med eakate inimeste haigusi uuriv v raviv

hebraistika <hebra´istika 1 s> (< kr hebraios juut, juudi) • lgv heebrea keelt, kultuuri ja usundit uuriv teadus

hemodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< hemo- + dünaamika) • füsiol mehaanilisi nähtusi uuriv vereringefüsioloogia osa

hüdrobioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • hüdrol, biol hüdrobioloogiaga seotud, veeorganismide bioloogiat uuriv

hüdrobotaanika <+ botaanika 1 s> (< hüdro- + botaanika) • bot veetaimi uuriv botaanika haru. Vt ka hüdrobioloogia

hüdrogeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + geoloogia) • geol põhjavee päritolu, koostist, omadusi ja liikumist uuriv geoloogia haru. Vt ka geohüdroloogia

hüdrograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • veekogusid uuriv ja kirjeldav, hüdrograafiasse puutuv

hüdroloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • hüdrol hüdroloogiasse puutuv, looduses vett ja veeringet uuriv

hüdromeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • hüdrol hüdromeetriasse kuuluv, vooluvete omadusi uuriv

hüdrometeoroloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • meteor hüdrometeoroloogiasse kuuluv, õhkkonnas veeringet uuriv

hümnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hümn + -loogia) • muus, relig kirikulaule käsitlev v uuriv õpetus

ihnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr ichnos jälg + -loogia) • paleont organismide elutegevuse jälgi uuriv teadusharu. Vt ka neoihnoloogia, paleoihnoloogia

ihtüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ihtüo- + -loogia) • zool kalateadus, kalu ja kalalaadseid uuriv zooloogia haru

indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus

japanoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Jaapan), japanistika <japan´istika 1 s> • jaapani keelt, kultuuri ja ajalugu, nüüdisajal ka majandust ja poliitikat uuriv teadus

karpobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + bioloogia), karpoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + ökoloogia), diasporoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr diaspora hajumus + -loogia) • bot taimede viljumist ja levimist uuriv botaanika haru

karpoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + -loogia) • bot viljade ehitust uuriv taimemorfoloogia ja taimeanatoomia osa

keltoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keldid + -loogia) • lgv keldi keeli ja kultuuri uuriv teadus

kosmetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr kosmētikē kaunistuskunst + -loogia) • med iluvigade kõrvaldamise võimalusi uuriv meditsiiniharu; iluraviõpetus. Vt ka kosmeetika

kronomeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< krono- + meditsiin) • med biorütme uuriv arstiteaduse haru

krüptograafia <+ gr`aafia 1 s> (< krüpto- + -graafia)
1. salakiri; sõnumite šifreerimine (kodeerimine)
2. info krüpteerimismeetodeid, ka digitaalallkirjade moodustamise viise uuriv krüptoloogia haru

kultuuriantropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kultuur + antropoloogia) • antr inimkultuuri iseärasusi ja üldisi arengu seaduspärasusi uuriv teadus, olemuselt lähedane etnoloogiale; anglosaksi teaduste nomenklatuuris füüsilise antropoloogia kõrval teine antropoloogia haru

kumranoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Kumran, arheoloogiline leiukoht Surnumere ääres + -loogia) • lgv Kumrani koobastest jm Surnumere äärest leitud vanu ürikuid ja käsikirju uuriv hebraistika haru

leksikoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr lexis kõne, sõna + -loogia) • lgv sõnavaraõpetus; sõnavara ja selle arenemist, leksikat uuriv keeleteaduse haru

makroökonoomika <+ ökonoomika 1 s> (< makro- + ökonoomika) • maj suursüsteeme (maailmamajandus, rahvamajandus) uuriv majandusteaduse osa; tegeleb majanduse üldnähtustega, nagu inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv, ning analüüsib majanduse kui terviku toimimist. Vastand mikroökonoomika

meditsiinigeograafia <+ gr`aafia 1 s> • meditsiini, geograafia ja bioloogia piiriteadus, rahvastiku tervist mõjustavaid looduslikke ja sotsiaal-majanduslikke olusid uuriv teadus

mongolistika <mongol´istika 1 s> (< mongolid) • lgv mongoli keeli ja kultuuri uuriv teadus

morfogeenia <+ g`eenia 1 s> • morfogeneesi uuriv teadusharu

neoihnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< neo- + ihnoloogia) • biol nüüdisorganismide elu jälgi uuriv teadusharu

neuroendokrinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< neuro- + endokrinoloogia) • füsiol närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete ehituslikke ja funktsionaalseid ühendusi (sh neurohormoone) uuriv teadusala

neuroimmunoloogia <+ l`oogia 1 s> (< neuro- + immunoloogia) • med närvisüsteemi ja immuunsüsteemi normaalseid ning haiguslikke seoseid uuriv arstiteaduse haru

nidoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld nidus pesa + -loogia) • zool linnupesi uuriv ornitoloogia haru

numismaatiline <numismaatili|ne -se -st 12 adj> • numismaatikaga seotud, seda käsitlev v uuriv

orientalistika <oriental´istika 1 s> (sks Orientalistik) • lgv Idamaade keeli ja kultuuri uuriv teadus

paleoihnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + ihnoloogia) • paleont geoloogilises minevikus elanud organismide jälgi (ihnofossiile) uuriv teadusharu

paleomagnetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + magnetoloogia) • füüs paleomagnetisminähtusi ja Maa magnetvälja ajalugu uuriv teadus

potamoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr potamos jõgi + -loogia) • hüdrol jõeteadus, jõgesid uuriv hüdroloogia haru

protistoloogia <+ l`oogia 1 s> (< protist + -loogia) • zool protiste uuriv zooloogia haru

psühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< psühho- + -loogia)
1. psüühika olemust, seaduspärasusi, avaldumisvorme jms uuriv teadus
2. hingelaad, sisemaailm, hingeelu, psüühika (2)

reumatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< reuma + -loogia) • med reumaatilisi haigusi uuriv arstiteaduse haru

sabeistika <sabe´istika 1 s> (< hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • lgv Lõuna-Araabia keelemälestisi uuriv teadus

sanskritoloogia <+ l`oogia 1 s> (< sanskrit + -loogia) • lgv sanskriti keelt ja kirjavara uuriv teadus

selenoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • astr selenoloogia eriteadlane, Kuud uuriv teadlane

selenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr selēnē Kuu + -loogia) • astr Kuud uuriv teadusharu

semiootika <semiootika 1 s> (< kr sēmeiōtikos märke uuriv < sēmeion tunnus, märk) • fil teadus märkidest ja märgisüsteemidest; hõlmab kõiki kultuuri- ja kommunikatsiooniprotsesse ning uurib kõike, mida võib käsitada kui märki; kujunes USA, Šveitsi ja Praha keelefilosoofide seisukohtade põhjal 1920–30ndatel
biosemiootika (< bio-) • bioloogia ja semiootika piiriteadus, käsitab elussüsteemide osiseid kui märke v tekste ning enamikku eluprotsesse kui märgiprotsesse

semitoloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld Semita semiit < pn Seem, piibli tegelane + -loogia) • lgv semi keeli ja kultuuri uuriv teadusharu

sinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Sinae Hiina + -loogia) • lgv hiina keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

sotsiobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< sotsio- + bioloogia) • biol loomade ühiselu ja inimese sotsiaalse käitumise bioloogilisi aluseid uuriv teadus; selle alusel on välja kujunenud mitmed eridistsipliinid, nt õigussotsioloogia, tunnetussotsioloogia jne

spektroskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< spektro- + -skoopia) • füüs spektreid uuriv füüsika (eelkõige optika) haru

spekulatiivne <spekulat`iiv|ne -se 2 adj> (ld speculativus vaatlev, uuriv < speculare vaatlema, uurima, luurama)
1. spekulatsioonile (1) rajatud, kiiret ja tulusat teenistust arvestav
2. (viljatule) abstraktsele arutlusele v oletusele tuginev (järeldus vm)

speleobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr spēlaion koobas + bioloogia) • biol koopaelustikku uuriv bioloogia haru

spermapank <+ p`ank panga p`anka 22u s> (ingl sperm bank)
1. hoidla, kus säilitatakse külmutatud spermaannuseid vedelas lämmastikus
2. spermaannuseid võttev, uuriv ja väljastav organisatsioon. Vt ka pank (3)

spermatoloogia <l`oogia 1 s> (< kr sperma, gen spermatos seeme + -loogia) • med spermat uuriv teadusharu

statistika <stat´istika 1 s> (sks Statistik < uusld statisticus riiklik, riigi < ld status riigikord, riik)
1. arvandmeid koguv ja uuriv teadus
2. informatsiooni hankimise, säilitamise ja edastamise süsteem, arvuline registreerimine
3. arvandmestik

sumeroloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Sumer, piirkond vanaaja Mesopotaamias + -loogia) • lgv sumeri keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

sünergeetika <sünergeetika 1 s> (< kr synergia koostegutsemine) • süsteemide iseorganiseerumist uuriv teadussuund

sünökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< sün- + ökoloogia) • ökol populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru

teoreetik <teoreetik -u 2 s> (< kr theōrētikos vaatlev, uuriv) • teooriaga tegelev isik, teoreetiliste küsimustega tegeleja. Vastand praktik

terioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr thērion (mets)loom), mammalioloogia <+ l`oogia 1 s> (< mammaal), mammaloloogia <+ l`oogia 1 s> • zool imetajaid uuriv zooloogia haru, imetajateadus

tibetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Tiibet) • Tiibeti riigi ajalugu, tiibeti keelt, kultuuri ja pärimuslikku teadust uuriv orientalistika haru

traumatoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • med traumatoloogiaga seotud, vigastusi uuriv ja käsitlev

trihholoogia <+ l`oogia 1 s> (< kr thrix, gen trichos karv, juus + -loogia) • med juukseid ja peanahka uuriv dermatoloogia haru

trofoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr trophē toitmine, toit + -loogia) • biol loomade toitumist uuriv bioloogia haru

tsönoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr koinos ühine + -loogia) • biol tsönoose uuriv bioloogia haru

tudeng <tudeng -i 2e s> (sks Student < ld prees partits studens tegelev, uuriv, õppiv) • kõnek üliõpilane

turkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Turcus türklane + -loogia), türkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Türkiye Türgi + -loogia) • lgv türgi-tatari e turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

ugristika <ugr´istika 1 s> (< vn угры van ungarlased) • lgv ugri keeli ja kultuuri uuriv teadusharu

uralistika <ural´istika 1 s> (< pn Uural, mäestik) • lgv Uurali (soome-ugri ja samojeedi) keeli, kultuuri ja ajalugu uuriv teadusharu

urbanistika <urban´istika 1 s> (< urbanism) • linna arengut uuriv teadusharu, hõlmab linnasotsioloogia, linnaehituse, linnahaldusõiguse, linnageograafia jm valdkondi