[VSL] Võõrsõnade leksikon

akažuu <akaž`uu 26 s> (pr acajou < tupii) • bot lääneanakardi e akažuupuu e india nakrapuu (Anacardium occidentale) mahlakas pirnikujuline söödav vili (nn akažuuõun)
akažuupuu bot → anakard

alõtša <al´õtša 16 s> (vn алыча < aserbaidžaani alça, alynça < prs ālū, dem ālūça) • bot haraline ploomipuu (Prunus divaricata); selle puu vili

anakard <anak|`ard -ardi -`ardi 22e s> (< ana- + kr kardia süda) • bot troopikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Anacardium); lääneanakardi e akažuupuu e india nakrapuu (Anacardium occidentale) vili on akažuu, seeme on nakar (nn india pähkel e kašupähkel)

ananass <anan|`ass -assi -`assi 22e s> (port ananás < tupii-guaranii k-d naná) • bot Lõuna-Ameerikast pärit mitmeaastane soojalembene taimeperekond (Ananas) bromeelialiste sugukonnast; selle suur magus käbijas vili

apelsin <apelsin -i 19 s> (holl appelsien Hiina õun) • bot apelsinipuu oranž vili
apelsinipuu • bot igihaljas viljapuu tsitruse perekonnast (Citrus sinensis), kasvat lähistroopikas ja troopikas

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

asukiuba <+ uba `oa 18e s> (jpn azuki) • bot kandilise aedoa ehk asukivigna (Azukia angularis) vili

avokaado <avokaado 16 s> (hisp avocado < nahua ahuácatl munand) • bot Ameerika pirnloorberi (Persea americana) vili

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

banaan <ban|`aan -aani -`aani 22e s> (port, hisp banana < Aafrika k-d) • bot troopiline, kuni 15 m kõrgune rohttaim (Musa) banaaniliste sugukonnast, selle taime suhkru- ja tärkliserikas vili; kiubanaanist saadakse kiudainet, nn manillakanepit

baobab <b`aobab -i 19 s> (Aafrika k-d) • bot ahvileivapuu (Adansonia digitata), hiiglapuu troopilises Aafrikas; vili pikk kupar, mille viljaliha ja seemned on söödavad

beetli-areekapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< beetel + port areca < malajalami áḍekka), beetlipalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> • bot kuni 30 m kõrguseks ja 20–30 cm jämeduseks kasvav oksteta palm (Areca catechu), mille vili on beetlipähkel. Vt ka beetel

bergamott <bergam|`ott -oti -`otti 22e s> (it bergamotto < pn Bergamo, linn Itaalias) • bot bergamotipuu pirnjas vili, mille kollasest viljakestast saadavat eeterlikku bergamotiõli tarvit parfümeerias, likööride valmistamisel ja tee maitsestamiseks
bergamotipuu • bot igihaljas lehtpuu tsitruseliste perekonnast (Citrus bergamia), viljeldakse Lõuna-Itaalias, Brasiilias ja Lääne-Indias

dattel <d`at|tel -li 2e s> (sks Dattel < ld dactylus sõrm, dattel < kr daktylos) • bot Aafrikas ja Aasias kasvava datlipalmi (Phoenix) rohke suhkrusisaldusega vili

diaspoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< kr diaspora levi(ta)mine)
1. miner harva esinev mineraal, keemiliselt alumiiniumhüdroksiid
2. bot levis, taimeosa (eos, seeme, vili, mugul), mille abil toimub taimeliigi levimine looduses

durian <durian -i 19 s> (ingl < malai durian < duri okas, astel) • bot ogaline peasuurune tugeva spetsiifilise lõhnaga durianipuu vili; koosneb mitmest sektorist
durianipuu • bot villapuuliste sugukonda kuuluv puu (Durio zibethinus), kasvab peamiselt Kagu-Aasias

endokarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< endo- + kr karpos vili) • bot puuvilja viljakesta seesmine osa, mis tekib vilja valmimisel sigimikuseinast (nt õunal kilejas vahesein, ploomil nn luu)

epikarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< epi- + kr karpos vili) • bot viljakoore väliskiht

fructus [fruktus] (ld) • vili

frukt <fr`ukt frukti fr`ukti 22e s> (ld fructus vili) • puuvili; piltl tüüp, isik (halvustavalt)

fruktifikatsioon <fruktifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld fructus vili + -fikatsioon) • bot vilja moodustumine; kasutatavaks muutmine

fruktoos <frukt|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld fructus vili), levuloos <levul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (ingl laevulose, pr lévulose < ld laevus vasak) • keem puuviljasuhkur; leidub paljudes puuviljades, taimede rohelistes osades ja mees

früktidoor <früktid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr fructidor < ld fructus vili) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 12. kuu; kestis 18. v 19. augustist kuni 17. v 18. septembrini

fundukk <fund|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< trg fındık) • bot Lõuna-Euroopast pärinev suureviljaline pähklipuu (Corylus maxima); selle vili

granaadipuu <+ p`uu 26i s> • bot sarlakpunaste õitega igihaljas puu v põõsas (Punica granatum), kasvab metsikult Lõuna-Euroopast Ida-Aasiani; vili: granaatõun

granaatõun <+ `õun õuna `õuna õunte 23u~22u? s> (ld (malum) granatum „seemneline õun“) • bot granaadipuu vili; seemnete mahlakad väliskestad on söödavad

granadill <granad|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp granadilla) • bot troopilises Ameerikas kasvava purpurkannatuslille (Passiflora edulis Sims) söödav, granaatõunaga sarnanev vili

greip <gr`eip greibi gr`eipi 22e s> , greipfruut <gr`eipfr|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ingl grapefruit) • bot greibipuu (Citrus paradisi) vili, apelsinitaoline mõrkjashapu maitsega puuvili

grenadiin1 <grenad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr grenadine < grain tera, vili) • tekst toimne siidriie

guajaav <guaj|`aav -aavi -`aavi 22e s> (hisp guayaba < aravaki k-d) • bot guajaavipuu vili
guajaavipuu • bot troopilise Ameerika põõsas v väike puu (Psidium guajava) mürdiliste sugukonnast; u 140 liiki, õied hrl suured ja valged; mitme liigi viljad on söödavad

hardangerviiul <+ viiul -i 2e s> (< pn Hardanger, piirkond Norras) • muus viiuli tüüpi norra rahvapill, häälestus viiulist tertsi võrra kõrgem

heterokarpia <+ k`arpia 1 s> (< hetero- + kr karpos vili) • bot mõne taime (nt saialille) omadus erinevaid vilju moodustada

hikkoripuu <+ p`uu 26i s> (ingl hickory < indiaani k-d) • bot perekond (Carya) Põhja-Ameerika ja Kagu-Aasia kõrgeid heitlehiseid lehtpuid pähklipuuliste sugukonnast; pekani-hikkoripuu vili on pekanipähkel

hurmaa <hurm`aa 26 s> (vn хурма < prs hurmā dattel), persimon <persimon -i 19 s> (ingl persimmon < algonkini k-d pichamins) • bot idadiospüüri v hariliku diospüüri (Diospyros) vili, kakiploom, kaki

hüdromootor <+ m`ootor -i 2e s> (< hüdro- + mootor) • tehn seade, mis muundab vedeliku rõhuenergia kolvivarre, võlli vm mehaaniliseks energiaks

hüdroturbiin <+ turb|`iin -iini -`iini 22e s> (< hüdro- + turbiin) • tehn veeturbiin, jõumasin vee-energia muundamiseks pöörleva võlli mehaaniliseks energiaks

karamboola <karamboola 16 s> (port carambola < India k-d) • bot Kagu-Aasias kasvava igihalja viljapuu (Averrhoa carambola) kollane v oranžikas vili ehk tähtvili

kardaan <kard|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn G. Cardano, Itaalia matemaatik, 1501–76) • tehn mehhanism pöörlemise ülekandmiseks kahe nurgi asetseva võlli vahel, kusjuures võllidevaheline nurk võib muutuda

karpobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + bioloogia), karpoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + ökoloogia), diasporoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr diaspora hajumus + -loogia) • bot taimede viljumist ja levimist uuriv botaanika haru

karpofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr karpos vili + -faag) • zool viljatoiduline loom, toitub seemneist, viljadest ja vilikondadest

karpoidid pl <karp|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr karpos vili + -oid) • paleont klass väljasurnud okasnahkseid mereloomi; nende kivistisi leidub mitmeis vanaaegkonna lademeis (ka Eestis)

karpoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + -loogia) • bot viljade ehitust uuriv taimemorfoloogia ja taimeanatoomia osa

kaulikarpia <+ k`arpia 1 s> (< ld caulis tüvi, vars + kr karpos vili) • bot viljade arenemine tüvel

kiivi <kiivi 16 s> (ingl kiwi < maoori)
1. bot kiivi-aktiniidia (Actinidia deliciosa) nahkja kestaga mahlakas C-vitamiinirikas vili
2. zool lennuvõimetu Uus-Meremaa lind kiivilaste sugukonnast (Apterygidae)

kinkan <k`inkan -i 2e s> (jpn), kumkvaat <k`umkv|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl kumquat, cumquat < hiina kam kwat mrd kuldne apelsin) • bot kääbusapelsin, kinkanipuu oranžikas apelsini meenutav väike vili
kinkanipuu • bot Hiinast pärit igihaljas lehtpuu ruudiliste sugukonnast (Fortunella Swingle), sageli kasvat ilupuuna

kivaano <kivaano 16 s> (< pn Kiwano, kaubamärk) • bot ogamelon (Cucumis metuliferus), želeetaolise viljalihaga lõunamaa vili

kleistokarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< kr kleistos suletud + karpos vili), kleistoteetsium <+ t`eetsium -i 19~2e s> (< kr kleistos suletud + thēkion karp) • bot peiteosla, kottseente kinnine viljakeha

klementiin <klement|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Marie-Clément Rodier, Prantsuse misjonär, vilja aretaja, 1839–1904) • bot tsitrusviljaline (Citrus), arvatavasti mandariini2 ja pomerantsi hübriid; selle puu punaka viljalihaga ja peaaegu seemneteta vili

kolokvint <kolokv|`int -indi -`inti 22e s> (< kr kolokynthē kõrvits) • bot mürkarbuus, ürtarbuus, taim kõrvitsaliste sugukonnast (Citrullus colocynthis); selle taime mõrumaitseline vili, mida kasut lahtistina

konservatoorium <konservat`oorium -i 19~2e s> (it conservatorio, algselt orbudekodu, kus võidi anda ka muusikalist haridust < conservare hoidma)
1. aj XVI s Itaalias orbude varjupaik
2. muus, ped muusikakõrgkool

laim <l`aim laimi l`aimi 22e s> (ingl lime < pr < hisp lima < ar līma) • bot hapulaimipuu (Citrus aurantiifolia) rohekas väga hapu, kuid C-vitamiinirikas vili; laimidest valmistatakse sidrunhapet. Vt ka limett

limett <lim|`ett -eti -`etti 22e s> (pr limette) • bot maguslaimipuu (Citrus limetta) rohekaskollane, välimuselt sidruni sarnane magemagus vili. Vt ka laim

longan <l`ongan -i 2e s> (hiina lóngyǎn draakoni silm) • bot longanipuu kobaratena kasvav vili, mis on väärtuslik toiduainetööstuse tooraine
longanipuu • bot troopikas kasvav viljapuu (Dimocarpus longan)

lütseum <l`ütseum -i 19~2e s> (ld Lyceum < kr Lykeion)
1. aj Ateena läheduses asetsenud võimla, kus õpetas Aristoteles
2. aj Venemaal (aadlike) kesk- ja kõrgõppeasutus
3. (sks Lyzeum < ld) ped humanitaarkallakuga keskkool

mandariin2 <mandar|`iin -iini -`iini 22e s> (< mandariin1) • bot mandariinipuu oranžikas vili
mandariinipuu • bot tsitruste hulka kuuluv, Kagu-Hiinast pärinev puu (Citrus reticulata)

mango <mango 16 s> (ingl < port manga < malajalami māṅṅa) • bot mangopuu vili, nn mangoploom
mangopuu • bot troopilises Aasias kasvav suur puu (Mangifera) magusate kollakate õunasuuruste viljadega

mangostan <mangostan -i 19 s> (uusld < pr mangostan van < malai manggustan mrd) • bot hariliku gartsiinia (Garcinia mangostana) vili

melon <melon -i 2e s> (ld melo, melopepo < kr mēlopepōn < mēlon õun + pepōn küps) • bot taim (Cucumis melo) kõrvitsaliste sugukonnast; selle söödav vili

monokarpne <+ k`arp|ne -se 2 adj> (< mono- + kr karpos vili) • bot eluea jooksul üks kord viljuv (nt bambus v mõned palmiliigid). Vastand polükarpne

oliiv <ol`iiv oliivi ol`iivi 22e s> (ld oliva)
1. bot oliivi- e õlipuu kerajas v ploomikujuline luuvili; söödavatest oliividest pressitakse oliiviõli
2. anat piklikaju eesmiskülgmisel pinnal olev munajas moodustis
3. kollakasroheline värvus
oliivipuu • bot õlipuu, Vahemere mail, troopilises ja lähistroopilises Aasias, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Olea); mõne kultuurliigi vili oliiv on söödav

papaia <pap´aia 16 s> (hisp papaya < aravaki k-d) • bot harilik melonipuu (Carica papaya), arvatavasti pärit Kesk-Ameerikast või Lõuna-Mehhikost; selle suur mahlane söödav vili

partenokarpia <+ k`arpia 1 s> (< kr parthenos neitsi + karpos vili) • bot vilja arenemine viljastamata seemnealgmest (kusjuures vili ei sisalda seemneid)

pekanipähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> (ingl pecan < algonkini k-d eg pakan, pagann) • bot Põhja-Ameerikas kasvatatava pekani-hikkoripuu piklik punakaspruun vili

perikarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< peri- + kr karpos vili) • bot viljakest, viljakate

piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse

pitaia <pit´aia 16 s> (hisp pitahaya < taino) • bot maasik-metskaktuse (Hylocereus undatus) punase koore ja valge pehme sisu ning väikeste mustade seemnetega söödav vili, kõnekeeles draakonivili

polükarpne <+ k`arp|ne -se 2 adj> (< polü- + kr karpos vili) bot
1. eluea jooksul korduvalt õitsev ja viljuv (taime kohta)
2. mitmeemakaline (õie kohta). Vastand monokarpne

pomel <pomel -i 2e s> , pompelmuus <pompelm|`uus -uusi -`uusi 22e s> (holl pompelmoes) • bot pomelipuu (pompelmuusipuu) väga suur, paksu koorega vili
pomelipuu, pompelmuusipuu • bot Kagu-Aasiast pärit tsitruseline viljapuu (Citrus maxima)

pomerants <pomer|`ants -antsi -`antsi 22e s> (sks Pomeranze < ld pomum puuvili + it arancia apelsin) • bot pomerantsipuu apelsinitaoline vili, millest valmistatakse likööri ja marmelaadi
pomerantsipuu • bot troopilisest Aasiast pärinev igihaljas viljapuu, mõruapelsinipuu (Citrus aurantium); pomerantsipuu lehtedest, õitest ja viljakoorest valmistatakse õlisid ja ravimeid

prootea <pr`ootea 1 s> (< pn Proteus, Vana-Kreeka merejumal) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja väikeste lehtpuude perekond (Protea), üle 130 liigi Aafrikas; vili on pähkel, kasvat ka ilupõõsana

rambutan <rambutan -i 19 s> (malai rambutan < rambut juuksed) • bot rambutanipuu vili. Vt ka litši
rambutanipuu • bot Kagu-Aasias kasvav kuni 13 m kõrgune puu (Nephelium lappaceum) seebipuuliste sugukonnast

rebekk <reb|`ekk -eki -`ekki 22e s> (pr rebec < ar rabāb) • muus keskaegne 1–3 keelega keelpill, viiuli eelkäija

sapotill <sapot|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp zapotillo) • bot sapotillipuu e kummimanilkaara hõrk vili
sapotillipuu • bot troopilisest Ameerikast pärit igihaljas lehtpuu (Manilkara zapota); tüvest ja valmimata viljadest sapotillidest saadav piimmahl on närimiskummi tooraine

satsuma <satsuma 1 s> (< pn Satsuma, endisaegne Jaapani provints)
1. bot Jaapani mandariinipuu (Citrus reticulata) mahedamaitseline seemneteta vili
2. õhuke elevandiluu värvi portselaniliik

zoohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< zoo- + kr chōreō levin) • bot zoohooria teel leviv taim, vili v eos, loomlevija

tamarillo <tamar´illo 16 s> (hisp) • bot puutomat, tamarillo-tomatipuu söödav vili

tamarillo-tomatipuu <+ p`uu 26i s> • bot maavitsa perekonda kuuluv kultuurtaim (Cyphomandra betacea); vili tamarillo on söödav

tamarind <tamar|`ind -indi -`indi 22e s> (keskld tamarindus < ar tamr hindī India dattel) • bot tamarindipuu kaunjas söödav vili
tamarindipuu • bot troopilisest Aafrikast ja Aasiast pärinev liblikõieliste sugukonda kuuluv igihaljas puu (Tamarindus indica); kasvat ka ilupuuna

tangeriin <tanger|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Tanger, linn Marokos) • bot tangeriinipuu vili, rahvapäraselt kääbusmandariin
tangeriinipuu • bot igihaljas viljapuu (Citrus reticulata Tangerine) tsitruse perekonnast; viljeldakse kõikjal lähistroopikas, eriti USA-s, Jaapanis, Hiinas, Vahemere maadel

tsiseleerima <tsisel|`eerima -eerib 28 v> (pr ciseler) • valatud, sepistatud v kohrutatud metallesemeid viili, uuritsa vm abil viimistlema

tšilli <tšilli 16 s> (hisp chile, chili < nahua chilli)
1. bot Kesk-Ameerikast pärit paprikasort (Capsicum annuum), mille vili on väga teravamaitseline
2. kok tšillipulber v seda sisaldav maitseainesegu

turbiin <turb|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld turbo, gen turbinis pööris, kiire pöörlemine) • tehn jõumasin, mis muundab auru, gaasi, tuule v vee energia pöörleva rootori (võlli) mehaaniliseks energiaks

vanill <van|`ill -illi -`illi 22e s> (pr vanille < hisp vainilla < vaina kaun < ld vagina tupp)
1. bot troopiliste rohttaimede perekond (Vanilla) käpaliste sugukonnast; mõnda liiki kultiveeritakse nende viljadest maitse- ja lõhnaainete tootmiseks
2. kok mõne vanilliliigi kuivatatud ja töödeldud vili (kupar) maitseainena