[VSL] Võõrsõnade leksikon

a-, täishäälikute ees an- (kr) • lgv eesliide pms kreeka päritolu sõnades, väljendab eitust v mingi omaduse puudumist, nt asümmeetria, anorgaaniline; vahel ka intensiivsust tähenduses väga, üpris

adhesioon <adhesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld adhaesio külgetõmbumine < adhaerere, perf partits adhaesus kinni jääma, kleepuma) • füüs külgekleepumine, molekulaarjõud kehade kokkupuutepindade vahel (põhjustab nt vee kleepumist klaasile); med elundite pindade kokkukleepumine põletiku puhul. Vt ka kohesioon

adolestsents <adolests|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr adolescence < ld adolescentia noormeheiga, noorus) • ped kasvuiga, murdeiga (u 11. ja 17. eluaasta vahel)

aktsessioonileping <+ leping -u 2 s> (< ld accessio juurdetulek) • maj leping, millega riik liitub varem teiste riikide vahel sõlmitud lepinguga

alkaloid <alkal|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< alkali + -oid) • keem, farm aluseline lämmastikku sisaldav taimne ühend; alkaloidid on sageli kanged mürgid, vähesel hulgal tarvitatuna ravimid

alpaka2 <alp´aka 16 s> (it alpacca) • tehn uushõbe, hõbedasarnane vasesulam, milles on 5–30% niklit ja 10–35% tsinki

amfibrahh <amfibr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr amphibrachys < amfi- + kr brachys lühike) • kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v rõhuline) silp (◡ – ◡)

amfimakker <amfim`ak|ker -ri 2e s> (kr amphimakros < amfi- + kr makros pikk) • kirj värsijalg, milles kahe pika (v rõhulise) silbi vahel on üks lühike (v rõhutu) silp (– ◡ –)

anastomoos <anastom|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr anastomōsis ava, avanemine) • med vere- v lümfisoonte-, ka närvide- ning õõneselunditevaheline ühendus; bot side leheroodude vahel; seeneniidistikke ühendav seeneniit

ANZUS {lüh ingl nimedest Australia, New Zealand, United States Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid} • pol nimetatud riikide vahel 1951. a sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit

antinoomia <+ n`oomia 1 s> (< kr antinomia kahe seaduse vastuolu) • fil vasturääkivus, vastuolu kahe väite vahel, millest kumbagi saab tõestada v võrdselt veenvalt argumenteerida; algselt tähendas vasturääkivust kahe juriidilise seaduse vahel v seaduse enda sisemist vasturääkivust

antrakt <antr|`akt -akti -`akti 22e s> (pr entracte < entre vahel + acte vaatus) muus
1. muusikapala (intermeedium) näidendi, ooperi v balleti vaatuste vaheaegadel
2. vaheaeg lavaetenduse vaatuste, kontserdi osade jm vahel

antree <antr`ee 26i s> (pr entrée < entrer sisenema)
1. arhit maja v korteri eesruum
2. kok roog, mida serveeritakse piduliku menüü puhul päris alguses v eelroa v supi järel supi ja põhiroa vahel

antrekoot <antrek|`oot -oodi -`ooti 22e s> (pr entrecôte < entre vahel + côte külg) • kok veise seljatükk; praetud veiselihalõik

antremee <antrem`ee 26i s> (pr entremets < entre vahel + mets roog) • kok magussöök (vaheroana)

antresool <antres|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr entresol < hisp entresuelo < entre vahel + suelo korrus) • arhit hoone poolkorrus; ka põhiruumi osalt hõlmav pool- v vahekorrus üldpindala suurendamiseks

antropozoonoos <+ zoon|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< antropo- + zoonoos), zooantroponoos <+ antropon|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< zoo- + antropo- + kr nosos haigus) • med, vet inimeste ja loomade vahel ringlev nakkushaigus, nt kollapalavik

anttempel <+ t`emp|el -li 2e s> (< ant + tempel1) • arhit Vana-Kreeka lihtne tempel, mille eesruumi moodustasid pikendatud, antidega külgseinad ja kaks sammast nende vahel

apooria <ap`ooria 1 s> (< a- + kr poros läbipääs, väljapääs) • nõutus, kahtlemine, raskesti lahendatav v lahendamatu probleem; fil antiikaja filosoofias: ületamatu olukord probleemi lahendamisel, tavaliselt vastuolu kogemuse ja selle mõttelise analüüsi tulemuste vahel

arbitraaž <arbitr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr arbitrage) • jur vahekohus, kus varalise tüli lahendajaks on arbiiter; maj väärtpaberite v kauba ostmine ja kohe kõrgema hinnaga edasi müümine
rahvusvaheline arbitraaž • jur vahekohus varaliste vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks riikide vahel, kes on andnud vaidlusalused küsimused arbiitri otsustada

arteesia vesi (< ld pn Artesium, Artesia, Prantsusmaa Artois’ maakond) • geol maakoore kihtide vahel surve all olev põhjavesi, mis avamise korral ise maapinnale voolab
arteesia kaev • hüdrol puurkaev, mille vesi rõhu tõttu tõuseb maapinnani (kohati ka kõrgemale)

à trois [atru·a] (pr) • kolme vahel, kolmele

autoritekst <+ t`ekst teksti t`eksti 22e s> • kirj teksti osa, kus autor pöördub vahetult ning enda nimel lugeja poole

batsill <bats|`ill -illi -`illi 22e s> (< ld bacillum kepike) • biol, med spoore moodustav kepikesekujuline bakter, vahel haigusetekitaja, nt tüüfusebatsill, tuberkuloosibatsill; laiemas mõttes: iga haigusetekitaja bakter

binokulaarne <binokul`aar|ne -se 2 adj> (< ld bini kahekaupa + oculus silm) • kahele silmale määratud; kahe silma abil toimuv, kahesilma-
binokulaarne nägemine • med normaalne nägemine, toimub kahe silma abil nii, et ajus tekib ainult üks nägemiskujutis

bjeff <bj`eff bjefi bj`effi 22e s> (pr bief) • hüdrol jõe osa kahe naaberpaisu vahel; kanali osa kahe lüüsi vahel

bridž <br`idž bridži br`idži 22e s> (ingl bridge) • kaardimäng 52 kaardiga kahe vastastikku mängiva paari vahel

burger <b`urger -i 2e s> (< hamburger) • kok hamburger, poolitatud kukkel, mille vahel on kotlet v muu lisand

capite censi [kapite tsensi] (ld caput pea + census arvutatud) • aj maksudest vabad Rooma kodanikud, Rooma kodanike vaeseim kiht

cordon sanitaire [kord·o(n) saniteer] (pr sanitaarkordon) • aj, pol ühisnimetus, mille all tunti kahe maailmasõja vahepeal Lääne-Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahele jäänud riike, sh Eestit

deklinatsioon <deklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld declinatio kõrvalekaldumine, kallak; sõnavormide muutmine)
1. astr taevakeha nurkkaugus taevaekvaatorist
2. füüs nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna suuna vahel
3. lgv käänamine; käändkond, ühtviisi käänduvate sõnade rühm

delokalisatsioon <+ lokalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + lokalisatsioon) • keem valentselektronide jaotumine kõigi aatomite vahel molekulis v metallivõres

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

deminutiiv <deminut|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld deminutivum < deminuere vähendama) • lgv meelitava, hellitava, vahel ka halvustava tähendusega vähendussõna, nt pojake, emakene, vennike. Vastand augmentatiiv

diafragma <diafr´agma 16 s> (kr diaphragma vahesein)
1. tehn tõkestav vahesein
2. anat vahelihas, õhukese seinana rindkereõõnt kõhuõõnest eraldav lihas
3. füüs optikariistas valguskiirte teel olev läbipaistmatu vahesein, milles on ava
4. fot seadis foto- v filmikaamera objektiivi ava suuruse sujuvaks muutmiseks (iirisdiafragma)
5. keem poorne vahesein elektrolüüsivannil

diagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr diagramma joonis < dia- + -gramm) • joonis, mille abil näitlikult esitatakse arve, sõltuvusi ja seoseid eri suuruste vahel
õiediagramm • bot õieosade asetuse skeem

dieenid pl <di`een dieeni di`eeni 22e s> (< di-) • keem orgaanilised ühendid, mille molekulides on süsinikuaatomite vahel kaks kaksiksidet

digressioon <digressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld digressio eraldamine, eraldumine) • kõrvalekalle; astr nurk pooluselähedast tähte läbiva vertikaali ja taevameridiaani vahel antud hetkel

dilemma <dil´emma 16 s> (kr dilēmma) • loog arutlus, mille eeldusteks on kaks tingivat ja üks liigitav väide (tingivliigitava süllogismi erijuhtum); piltl vajadus valida kahe enam-vähem võrdse (sageli ebasoovitava) võimaluse vahel, sundseis

diploe <dipl`oe 26 s> (uusld < kr diploos kahekordne) • anat kobevik, koljuluude vahel leiduv luu käsnollus

disaažio <dis`aažio 1 s> (it disaggio) • maj negatiivne kursivahe, vahe raha v väärtpaberi nominaal- ja börsi- v tegeliku hinna (kursi) vahel, kui viimane on madalam. Vt ka aažio

dispašš <disp|`ašš -aši -`ašši 22e s> (pr dispache < it dispaccio kiirsõnum < hisp despacho) • maj, jur mereavarii puhul koostatav kahjude arvestus ning jaotus laeva- ja lastiomaniku vahel

distants <dist|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld distantia < distare eraldi seisma)
1. ruumiline v ajaline vahemaa; pikivahe, vahekaugus
2. sõj rivis v lahingukorras üksteise taha paigutatud sõdurite v kolonniosade vahemaa; laskekaugus
3. sport vahemaa võistlejate vahel poksis, maadluses, vehklemises jm; võistlusmaa pikkus
4. piltl positsioonist, east vms tingitud reserveeritus, teatav tagasihoidlikkus suhtlemises
distantsjuhtimine • eemaltjuhtimine, seadmete elektriline juhtimine ja kontrollimine piiratud kauguselt
distantspolt • tehn mõlemast otsast keermestatud ja tugikraedega varustatud polt
distantssütik • sõj van viitsütik

dividend <divid|`end -endi -`endi 22e s> (< ld dividendus jagamisele kuuluv) • maj osanikutulu, aktsiaühingu poolt aruandeperioodil (hrl aasta jooksul) saadud kasumiosa, mis kuulub jaotamisele aktsionäride vahel (rahas v aktsiates)

duell <du`ell duelli du`elli 22e s> (pr duel < ld duellum sõda) • aj kahevõitlus solvaja ja solvatu vahel relvade kasutamisega kindlate reeglite alusel; piltl igasugune kahe rivaali vaheline võitlus (nt spordis), sõnasõda vms

ekartee <ekart`ee 26i s> (pr écarté) • Prantsuse kaardimäng 32 kaardiga 2 (ka 3 v 4) mängija vahel

eksogaamia <+ g`aamia 1 s> (< ekso- + -gaamia) • antr (pms loodusrahvaste) tava, mis keelab abielu ühe ja sama sugukonna vm sugulusrühma liikmete vahel. Vastand endogaamia

ektogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< ekto- + genees) • biol, fil mehhanistlik arusaam evolutsiooniteoorias, mille kohaselt organismid arenevad vahetult ja ainuüksi väliskeskkonna tegurite mõjul

ekvidistantne <+ dist`ant|ne -se 2 adj> (< ekvidistants) • geogr võrdseid kaugusi v vahesid esitav; kaardiprojektsioonis: õigepikkune (mõõdukohaselt tõelistele pikkustele vastav)

elementorgaanilised ühendid pl • keem orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatom vahetult seotud mingi teise elemendi aatomiga

elongatsioon <elongatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld elongare eemaldama, eemalduma) • astr eemaldumus, nurkkaugus planeedi ja Päikese vahel taevasfääril, mõõdetuna mööda ekliptikat; füüs võnkuva keha igakordne eemaldumus tasakaaluseisust

empiiriline <empiirili|ne -se -st 12 adj> (< kr empeiros kogenud) • kogemuslik, kogemusel põhinev
empiiriline psühholoogia • vaatlusi ja katseid uurimismeetodina kasutav psühholoogia
empiiriline tunnetus • faktide vahetul mõtestamisel põhinev tunnetus

endogaamia <+ g`aamia 1 s> (< endo- + -gaamia) • abielu üksnes antud ühiskondliku rühmituse (suguharu, sugukonna, kasti) liikmete vahel; sugulaste abielu. Vastand eksogaamia

endokarp <+ k`arp karbi k`arpi 22e s> (< endo- + kr karpos vili) • bot puuvilja viljakesta seesmine osa, mis tekib vilja valmimisel sigimikuseinast (nt õunal kilejas vahesein, ploomil nn luu)

entente [a(n)ta(n)t] (pr) → antant
Entente cordiale [a(n)ta(n)t kordj·al] (pr) • pol „südamlik sobimus“, liit Prantsus- ja Inglismaa vahel enne I maailmasõda (sõlmiti 1904)

episood <epis|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr epeisodion)
1. üksiksündmus mingist ulatuslikumast sündmuste seeriast; kõrvalseik v -sündmus
2. kirj Vana-Kreeka draamas koorilaulude vahele põimitud tegevusosa; hiljem: kirjandusteoses peategevusega seotud terviklik tegevuslõik
3. muus uus teema sümfoonilises töötluses; rondo vaheosa

faarvaater <f`aarv`aat|er -ri 2e s> (holl vaarwater) • mer sõiduvesi, (tähistatud) laevatee saarte, karide jms vahel

fartlek <fartlek -i 2e s> (rts „kiirusmäng“) • sport lõigutreening; treeningumeetod, kus joostakse lõike eri tempoga, kiire pulsiga lõikude vahel on taastva pulsisagedusega sörkjooksu lõigud

farüngaal <farüng|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr pharynx neel) • lgv neeluhäälik, keelejuure ja neelu tagaseina vahel moodustuv häälik

fistul <f`istul -i 2e s> (< ld fistula toru; vile) • med uuris, patoloogiline kanalitaoline ava keha seest välispinnale v üksikute kehaõõnte vahel
fistulhääl → falsett

flašing <flašing -u 2 s> (< ingl flush nuumama) • põll tiinestatavate emasloomade (eriti emiste) külluslik söötmine vahetult enne indlemist ja inna ajal

fontanell <fontan|`ell -elli -`elli 22e s> (pr fontanelle < keskld fontana allikas < ld fons) • anat lõge, luustumata piirkond koljuluude vahel (vastsündinul, väikelapsel)

friis <fr`iis friisi fr`iisi 22e s> (pr frise) • arhit Kreeka templitel reljeefidega kaunistatud vööt arhitraavi ja karniisi vahel; hiljem üldse profileeritud horisontaalvööt seinapinna kaunistamiseks v liigendamiseks

ftp {lüh ingl sõnadest file transfer protocol failiedastusprotokoll} • info reeglistik, mis võimaldab faile edastada ka mitteühilduvate arvutite vahel

fusioon <fusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fusion < ld fusio valamine)
1. ühtesulamine, liitumine
2. lgv selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt
3. maj kahe v enama ettevõtte koondumine, mille alaliigiks on ühinemine, lisaks veel valitseva mõju omandamine teise ettevõtte üle

gaasivahetus <+ vahetus -e 11 s> (< gaas1) • biol gaaside vahetus taim- ja loomorganismide ja väliskeskkonna vahel

galioon <gali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl galjoen) • mer XVII–XVIII s purjeka pukspriiti toetav väljaehitis (sageli kuju v vapiga); kasut laeva käimlana, vahel ka arestikambrina

genus → geenus
genus proximum [genus proksimum] (ld lähim liik) • loog (lähim) soomõiste, laiem esemete v nähtuste klass, millesse mingi teine mõiste vahetult kuulub ühe liigina, vt ka definitsioon
genus utrum (ld kumbagi sugu) • lgv kahesooline sõna, samal ajal kahest soost olev sõna

geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomia • astr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joon • geod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punkt • geod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid pl • geod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laius • geogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkus • geogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkel • geogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid pl • geogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

globaliseerumine <globalis`eerumi|ne -se -st 12 s> (< globaliseeruma) • üleilmastumine, sidususe suurenemine erinevate lokaalsete ühikute vahel; hõlmab eriti turgude finantseerimise ja kommunikatsiooni sidusust, millel on tähtis roll globaalse majandussüsteemi toimimises

gloss <gl`oss glossi gl`ossi 22e s> (kr glōssa keel; selgitust vajav sõna)
1. tundmatu sõna v väljend; selle seletus v tõlge (eriti kreeka- v ladinakeelse) teksti ridade vahel, serval v all; (pilkav) märkus, ääremärkus, tõlgendav märkus
2. lgv sõna, väljendi v fraasi detailne grammatiline seletus
3. kirj teatav keskaegne 4-realisest motost ja neljast 10-realisest stroofist koosnev luuletus

goolt <g`oolt gooldi g`oolti 22e s> (ingl gault) • geol teatud liik savi, savikas merglikiht glaukoniitliivakihtide vahel

grupeto <grup´eto 16 s> (it dem gruppetto < gruppo rühm) • muus meloodiakaunistus, koosneb hrl 4 v 5 noodist (peahelist vaheldumisi naaberabihelidega); tähistatakse märgiga ~ noodi kohal v nootide vahel

hamburger <hamburger -i 19 s; h`amb`urger -i 2e s> (< pn Hamburg, linn Saksamaal) • kok burger, poolitatud kukkel, mille vahel on kotlet v muu lisand. Vt ka hot dog

hematoom <hemat|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr haima veri) • med verimuhk, suur verevalum kudedes v elundite vahel

hemikrüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + krüptofüüt) • bot taim, mis ebasoodsa aastaaja elab üle vahetult maapinna lähedal asetsevate pungade varal (nt võilill)

hoki <hoki 16 s> (ingl hockey) • sport sportmäng
jäähoki • sportmäng jääl kahe 6-liikmelise võistkonna vahel, palli asemel mängitakse kummikettaga (nn litriga)
maahoki • pallimäng kahe 11-mehelise meeskonna vahel muru- või liivakattega väljakul
saalihoki • pallimäng siseruumides kahe 6-liikmelise võistkonna vahel

horisont <horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr prees partits horizōn piirav, lahutav)
1. geogr vaatepiir, silmapiir, näiv piirjoon maa- v veepinna ja taevaskera vahel, esineb lagedal väljal v merel teravasti piiratud ringjoonena (näiv horisont)
2. geogr tasapind, mis antud kohas on risti vertikaalsuunaga, v ka selle tasapinna lõikejoon taevaskeraga (tõeline horisont)
3. bot, geol koosluse v ökosüsteemi ruumilise vertikaalstruktuuri element (nt võrahorisont, mullahorisont, pinnahorisont)
4. piltl silmaring, tulevikuväljavaated

horisontaalkonflikt <+ konfl|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< horisontaalne + konflikt) • maj konflikt turu ühel ja samal poolel, nt pakkujate või nõudjate vahel

horisontaalkonkurents <+ konkur|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< horisontaalne) • maj konkurents turu ühel ja samal poolel, nt pakkujate või nõudjate vahel

horst <h`orst horsti h`orsti 22e s> (sks Horst röövlinnu pesa) • geol ülang, kahe v enama murrangu vahel ümbritsevaist kihtidest kõrgemale jäänud maakoore osa

hot dog (Ameerika ingl „kuum koer“) • kok kuum viinerisai; algul tähendas Frankfurdi vorsti, mis XX s alguses toodi USA-sse, kus seda serveeriti sinepiga maitsestatult kahe saiapoolmiku vahel. Vt ka hamburger

hüpaspistid pl <hüpasp|`ist -isti -`isti 22e s> (kr sg hypaspistēs kilbikandja, kilbiga kaitstu) • aj, sõj Aleksander Suure sõjaväe lahingurivistuses keskmine jalavägi raskerelvastuses faalanksi ja tiivalt ründava ratsaväe vahel

immediaatne <immedi`aat|ne -se 2 adj> (keskld immediatus < im- + ld mediare keskel v vahel olema) • vahetu, otseses seoses olev; aj otse alluv, vahetult kõrgeimale instantsile alluv (eriti Saksamaal keskajal vürstide kui otseselt riigile alluvate vasallide kohta). Vastand mediaatne

inklinatsioon <inklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inclinatio)
1. kalle, kaldumine, hälve
2. füüs Maa v laeva magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk antud punktis
3. astr nurk taevakeha tee tasandi ja Maa tee tasandi vahel (ulatusega 0°–180°)

inkorporeeriv keel, ka polüsünteetiline keel (< polü- + sünteetiline) • lgv lausete moodustamisel inkorporatsiooni kasutav keel; keel, milles on palju seotud morfeeme, vahe sõna ja lause vahel pole selge, nt eskimokeeled

innovatsioon <innovatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld innovatio < in- + novus uus) • uuendus, mingi teadusliku, tehnilise v organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine; etn mingis kultuuris leviv uus nähtus (arusaam, komme, ese), mis ei tulene vahetult selle kultuuri arengust

inter- (ld inter) • vahel, seas, hulgas

interaktsioon <+ aktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl interaction, sks Interaktion < inter- + ld actio tegevus)
1. vastastikmõju
2. füüs füüsikaliste objektide vastastikune mõju, mille tagajärjel muutub nende liikumisolek
3. info infovahetus kasutaja ja arvuti vahel v süsteemi funktsionaalüksuste vahel
4. kunst meediakunstis teose kasutaja võimalus mõjutada kunstiteose toimimist
5. psühh vastastikmõju, vähemalt kahe isiku v rühma vastastikune mõju

interdentaalsus <+ dent`aalsus -e 11~9 s> (< interdentaalne) • hammastevahelisus; lgv hääliku moodustamine hammaste vahel; kõnehälve, s-, š- ja r-hääliku väärhääldus

interdikt <interd|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld interdictum keeld) aj
1. Rooma õiguses preetori käsk, mis antud vahetult protsessivatele pooltele; sisaldas kas mingi tegevuse keeldu v käsku välja anda vara v esitada mõni ese
2. keskajal paavsti keeld pidada teatud kohtades v karistatud isikuile jumalateenistusi

interfolieerima <+ foli|`eerima -eerib 28 v> (< inter- + ld folium leht) • trük raamatusse puhtaid lehti vahele köitma

interkalaarne <interkal`aar|ne -se 2 adj> (< ld intercalare vahele lisama) • bot, anat vahelmine
interkalaarkasv • bot vahekasv, taime pikenemiskasv, mis toimub püsikoe vahele jääva algkoe rakkude jagunemise varal; anat toruluude pikikasv epifüüsikõhre varal

interluudium <interl`uudium -i 19~2e s> (keskld interludium < inter- + ld ludus mäng)
1. muus intermetso, muusikaline (nt ooperis, süidis, sonaadis) v lavaline vahemäng; oreli vahemäng (nt koraali salmide vahel)
2. teater, aj väike janditaoline näidend keskajal

inter malleum et incudem [inter malle˛um et inkuudem] (ld) • haamri ja alasi vahel (st täbaras olukorras)

intermeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< ld intermedius vahepealne) muus
1. intermetso, kerge lõbus muusikaline vahepala tõsise iseloomuga näidendi vaatuste vahel XVI–XVII s, draama v ooperi vaatuste vahel XVII–XVIII s, millest kasvas välja opera buffa
2. vahemäng fuuga osade v teema esituste vahel

internatuur <internat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn интернатура < intern) • med noorte arstide stažeerimise vorm, vahetult diplomi saamisele järgnev üheaastane töötamine raviasutuses

interpellant <interpell|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits interpellans vahele segav) • pol parlamendisaadik, kes esineb parlamendis arupärimisega

interpelleerima <interpell|`eerima -eerib 28 v> (< ld interpellare vahele segama) • pol interpellatsiooni esitama, aru pärima

inter pocula [inter pookula] (ld) • peekrite vahel, s.o joomingul

interpolatsioon <interpolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld interpolatio uuendus, muudatus)
1. kirj kiilosa, vahelelüke, algupärasesse teksti hiljem vahele paigutatud sõnad v laused
2. folkl rahvalaulu (v -juttu) mõnest teisest laulust (v jutust) toodud lisandus
3. mat funktsiooni väärtuste hindamine nende punktide vahel, kus selle funktsiooni väärtused on teada, vt ka ekstrapolatsioon

interpoleerima <interpol|`eerima -eerib 28 v> (< ld interpolare uuendama, muutma, vahele panema) • mat vahele lükkima, interpolatsiooni teostama

interstadiaal <+ stadi|`aal -aali -`aali 22e s> (< inter- + staadium) • geol sadu v tuhandeid aastaid kestnud ajavahemik mandrijää ajutise taandumise ja uue pealetungi vahel

interstitsiaalne <interstitsi`aal|ne -se 2 adj> (< ld interstitium vahemaa) • vahemikus asetsev, seda täitev
interstitsiaalne kude • biol sidekude elundi pärisrakkude vahel

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

interventsioon <interventsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr intervention < ld intervenire vahele tulema, sekkuma)
1. pol ühe v mitme riigi vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse
2. maj riigi v riikide rühma vägivaldne sekkumine teise riigi majandusellu; majandusliku interventsiooni vormid on dumping, embargo, diskriminatsioon kaubanduse v valuuta suhtes jm, vt ka valuutainterventsioon

intra muros [intra muuros] (ld) • müüride vahel, st omavahel, omaette, mitteavalikult, eraldatuses, salaja; (mõnes linnas) kesklinna piirkonnas

intsest <ints|`est -esti -`esti 22e s> (< ld incestum kõlvatus) • verepilastus, suguline vahekord lähedaste sugulaste vahel, kes seaduse vm ühiskonnareeglite järgi ei tohi abielluda

intsidentsus <intsid`entsus -e 11~9 s> (< ld prees partits incidens juhtuv, sattuv) • mat kuuluvusseos punktide, sirgete ja tasandite vahel. Vt ka duaalsus

intuitsioon <intuitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld intuitio vaade, peegelpilt < intuitus vaade, pilk) psühh
1. loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu ennetaval viisil, idee v lahenduse ootamatu leidmisena
2. kogemusel põhinev vaistlik tunnetus

intussustseptsioon <intussustseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld intus sisse + susceptio vastuvõtmine)
1. bot vaheleladestumine, rakukestade kasvamine sel teel, et uued osakesed ladestuvad vanemate osade vahele
2. med → invaginatsioon

investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritüli • võitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast

jam session [džäm seš(ə)n] (ingl < jam vahele toppima, improviseerima + session istung) • muus džässmuusikute vaba, improvisatsiooniline ühismusitseerimine, jämm (kõnek)

joonia <j`oonia 1 s> (< joonlased)
1. muus diatooniline helilaad, mis kõlab nagu tavaline mažoor
2. arhit Vana-Kreeka klassikaline arhitektuuristiil; iseloomulik detail samba kapiteelil on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist. Vt ka dooria, korintose stiil

kago <kago 17~16 s> (jpn) • kandetool, mis koosneb kahest õlal kantavast latist ja bambusistmest nende vahel

kameelia <kam`eelia 1 s> (< pn J. J. Kamel, Tšehhi-Austria misjonär ja botaanik, 1661–1706) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekonda teepõõsaliste sugukonda kuuluv taim (Camellia); eriti levinud on teekameelia e teepõõsas, mille võrsetippudest valmistatakse Hiinas teed, ja jaapani kameelia, mida kasvat soojadel maadel ilutaimena aedades ja parkides, Eestis vähesel määral kasvuhoonetes

kapillaar <kapill|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld capillaris juukse-, juuste- < capillus juuksed) • anat juussoon, peenim vere- v lümfisoon; ülipeen torujas vaheruum

kardaan <kard|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn G. Cardano, Itaalia matemaatik, 1501–76) • tehn mehhanism pöörlemise ülekandmiseks kahe nurgi asetseva võlli vahel, kusjuures võllidevaheline nurk võib muutuda

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

kategooriline <kategoorili|ne -se -st 12 adj> (kr katēgorikos süüdistav, kinnitav) • kindlasti väitev, tingimata kehtiv, otsustav
kategooriline otsustus • lihtotsustus, kus suhe subjekti ja predikaadi vahel on väljendatud täiesti kindla väitena, nt Helsingi on Soome Vabariigi pealinn
kategooriline imperatiiv vt imperatiiv

kemosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kemo- + sfäär) • meteor Maa atmosfääri kiht 20 ja 200 km vahel

kindraladjutant <+ adjut|`ant -andi -`anti 22e s> (< kindral- + adjutant) • aj monarhi (nt tsaari) kindrali auastmes adjutant; vahel ka ainult aunimetus

kohesioon <kohesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma)
1. füüs molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel (vt ka adhesioon)
2. lgv sidusus, teksti sisuline ühtsus (vt ka koherentsus)

kohverdam <kohverdam -i 19 s> (ingl coffer-dam < coffer kirst + dam tamm (tammi)) • mer veetihedate seintega kitsas ruum, paikneb eriotstarbega ruumide (nt vee- ja õlitankide, masina- ja lastiruumi) vahel; vanadel sõjalaevadel veetihedate seintega kitsas ruum piki soomustamata parrast; suur veetihe lahtise küljega kast laeva veealuse osa parandamiseks

kollusioon <kollusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld collusio kokkumäng) • jur omavaheline kokkulepe kohtualuse ja tunnistajate v tunnistajate endi vahel tõe varjamiseks

kombatant <kombat|`ant -andi -`anti 22e s> (pr combattant võitleja) • sõj rahvusvahelises õiguses isik, kes kuulub relvajõududesse ja osaleb vahetult sõjategevuses

kompradoor <komprad|`oor -oori -`oori 22e s> (hisp comprador ostja) • ülesostja, vaheltkaupleja; maj vahetalitaja välismaise kapitali ja kohaliku turu vahel sõltlasmaades

konferansjee <konferansj`ee 26i s> (pr conférencier) • teadustaja, kontserdi v loengu juht; estraadinäitleja, kes teadustab humoorikalt ettekandeid ja esitab päevakajalisi satiirilisi vahepalu

konkordaat <konkord|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld concordatum < ld concordo kokku leppima) • relig leping katoliku kiriku ja mõne riigi vahel kiriku ja riigi vahekorra reguleerimiseks

konkurents <konkur|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld concurrentia < ld concurrere koos v kokku jooksma)
1. võistlus, protsess, mille puhul mitu subjekti taotlevad samaaegselt sama eesmärki ning püüavad teisi taotlejaid edestada
2. biol (organismide) olelusvõitlus
3. maj turusuhetes osalejate omavaheline võistlus samal turupoolel (nt pakkujate vahel)

konkurss <k`onk|`urss -ursi -`urssi 22e s> (pr concours < ld concursus kokkujooks, kogunemine)
1. võistlus parima selgitamiseks kunstis, teaduses, majanduses vm alal; võistlus mingi koha, auhinna, tasu vms saamiseks v õppeasutusse pääsemiseks, vt ka konkurents
2. jur kohtumenetlus (concursus creditorum) maksujõuetuks tunnistatud võlgniku vara jaotamiseks võlausaldajate vahel

kontaktläätsed pl <+ l`ääts läätse l`äätse 22i s> (< kontakt) • med nägemise parandamiseks vahetult silmamunale asetatavad optilised plastläätsed

koridor <koridor -i 19 s> (it corridore < ld currere jooksma)
1. ruum kahe tubaderea vahel, ka mitme korteri ühine vahekoda
2. kitsas maariba, väin, õhuruum vms millegi vahel

kosmoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • astr kosmoloogiaga seotud, maailma terviklikkusest lähtuv
kosmoloogiline paradoks • ületamatu vasturääkivus v selgitamata asjaolu vaadeldava universumi ja mingi kosmoloogilise kontseptsiooni vahel

krakkima <kr`akkima krakib 28 v> (ingl crack lõhustama) • tehn naftasaadusi jt raskõlisid (nt põlevkivitoorõli) kõrgel temperatuuril töötlema (vahel kõrget rõhku v katalüsaatoreid rakendades), mille tulemusel õlid lõhustuvad kergõlideks ja gaasideks

kriket <kriket -i 2e s> (ingl cricket) • sport sportlik pallimäng kahe 11-liikmelise võistkonna vahel ringjal muruväljakul, mängitakse väikese kõva palli ja kurikatega

kromaal <krom|`aal -aali -`aali 22e s> (< kroom + alumiinium) • tehn suure eritakistusega kuumuspüsiv rauasulam, mis sisaldab 22–28% kroomi, 4–6% alumiiniumi ning vähesel määral räni, niklit ja mangaani; kasut küttekehade valmistamiseks

kromell <krom|`ell -elli -`elli 22e s> {lüh sõnadest kroom, nikkel} • tehn niklisulam, mis sisaldab 8–10% kroomi ja vähesel määral muid lisandeid

kromosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kromo- + sfäär) • astr Päikese krooni ja ta helendava pinna vahel asetsev värviliselt helkiv atmosfäärikiht, nähtav täieliku päikesevarjutuse ajal

lakoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr lakkos veehoidla, mahuti + -liit) • geol settekivimite vahele tunginud sageli seenjas v kuplikujuline tardkivimi lasund

lamee <lam`ee 26i s> (sks Lamé < pr lamer liistakute v plaadikestega varustama < lame liistak, plaadike) • tekst ühelt poolt krobeline, teiselt poolt läikiv, vahel metall-lõngadega läbikootud atlass-sidusega (siid)riie eriti õhtukleitideks v teatrikostüümideks

laparotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kr lapara kõht + -toomia) • med kõhuõõne avamine operatsiooni tegemiseks, vahel ka haiguse diagnoosimiseks

larüngofon <lar´üngofon -i 19 s> (< larüngo- + kr phōnē hääl, heli) • tehn kõrimikrofon, kõrile asetatav mikrofon, mis võtab vahetult vastu häälekurdude helivõnkumisi

letner <l`etner -i 2e s> (sks Lettner < keskld lectorium lugemispult, lectionarium piibli lugemiste raamat) • arhit kirikus võidukaare alla v ette ehitatud vahesein, mis eraldab vaimulikele ja kõrgaadlile määratud kooriruumi rahvale kuuluvast pikihoonest

liberaliseerimine <liberalis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< liberaalne) • maj riikide vahel vaba konkurentsi takistavate siseriiklikku laadi kitsenduste kõrvaldamine

ligatuur <ligat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld ligatura side, köidik < ligare siduma)
1. tehn lisametall, lisasulam metalli v sulami omaduste muutmiseks, nt väärismetalli kõvaduse suurendamiseks
2. med sooneköide, niit veresoone kinnisidumiseks
3. lgv liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk, nt pr œ
4. muus side- või pidekaar kahe (v enama) noodi vahel

limusiin <limus|`iin -iini -`iini 22e s> (pr limousine < pn Limousin, Prantsuse ajalooline maakond)
1. 4 ukse ja hrl 3 istmereaga luksusauto, mille eesmist istet eraldab muust sõitjateruumist klaasitud vahesein; mahutab 6–8 inimest
2. põll lihaveisetõug

link <l`ink lingi l`inki 22e s> (ingl link ühenduslüli, ühendama, lülitama) • info andmesideliin v -lüli, loogiline andmeühendus programmide vahel. Vt ka hüperlink

linoolhape <+ hape h`appe 6 s> (< ld linum lina + oleum õli) • keem linaseemneõlis jm taimeõlides, vähesel määral ka loomarasvas sisalduv küllastumata rasvhape

live [laiv] (ingl) • otse, vahetult, originaalis (otsesaate v -esinemise kohta). Vastand playback (3)

logaööd <loga|`ööd -öödi -`öödi 22e s> (< kr logaoidikos logaöödiline < logos kõne, proosa + aoidē laul, luule) • kirj liitmõõt, värsimõõt, mille puhul ühessamas värsis lühikeste (rõhutute) silpide arv pikkade (rõhuliste) vahel muutub kindla seaduspära alusel

lokaalsõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< lokaalne) • sõj kohalik sõda, suhteliselt väikeses geograafilises piirkonnas väheste osalisriikide vahel peetav sõda

lopoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr lopos kaun + -liit) • geol kihtkivimite vahele tunginud tardkivimimassiiv, mille ääred on kõrgemad ja keskpaik nõgus. Vt ka lakoliit

lubrikaator <lubrik`aator -i 2e s> (< ld lubricare libestama) • tehn kolbpumbana töötav seade määrde juhtimiseks hõõrduvate pindade vahele (laagritesse, juhikutesse jm)

lüüs1 <l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (keskalamsks slüse, holl sluis < pr écluse < keskld exclusa < ld perf partits, fem eraldatud)
1. tehn erisuguse veetasemega veekogude vahel paiknev rajatis laevasõidu võimaldamiseks v vooluhulga reguleerimiseks
2. siirderuum erisuguste omadustega (nt rõhuga) keskkondade vahel
3. info talitlusüksus sidevõrgus, mis ühendab eri võrgusegmente omavahel

magnaalium <magn`aalium -i 19~2e s> • tehn alumiiniumi ja magneesiumi sulam, sisaldab vähesel määral ka mangaani

magnetiline <magnetili|ne -se -st 12 adj> • füüs magneti omadustega, magnetisse v magnetismisse puutuv; piltl külgetõmbav
magnetiline deklinatsioon • geogr nurk magnetilise meridiaani ja geograafilise meridiaani vahel
magnetiline induktsioon • füüs magnetvoo tihedus
magnetiline inklinatsioon • geogr nurk, mille moodustab vabalt rippuv magnetnõel rõhtpinnaga
magnetiline permeaablus • füüs magnetiline läbitavus, magnetilise induktsiooni ja magnetvälja tugevuse vahelist seost iseloomustav füüsikaline suurus
magnetiline spektroskoopia • füüs füüsika haru, mis käsitleb magnetilise läbitavuse sõltuvust vahelduva magnetvälja sagedusest ning magnetilist resonantsi

makaaber <mak`aab|er -ri 2e s> (pr macabre) • hrv olukord, meeleolu v kunstiline esitus, mis sisaldab karmi vastuolu elu ja surma v ilu ja inetuse vahel. Vt ka danse macabre

maksimumtermomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< maksimum) • meteor kahe vaatluse vahel esinenud kõrgeimat temperatuuri märkiv termomeeter. Vastand miinimumtermomeeter

manerism <maner|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< maneer)
1. kunst, kirj stiiliperiood renessansi ja baroki vahel, mida iseloomustavad müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid
2. maneerlikkus, teatavate maneeride harrastamine; liialdavalt peenutsev kunstistiil

manganiin <mangan|`iin -iini -`iini 22e s> • tehn mangaani ja niklit sisaldav vasesulam, millel on suur ja temperatuurist vähe sõltuv eritakistus, kasut pms täppistakistite valmistamiseks

manihheism <manihhe|`ism -ismi -`ismi 22e s> , manilus <manilus -e 11 s> (< pn Mani, Pärsia prohvet, u 216–276/277) • aj, relig osalt kristlik, osalt Vana-Pärsia usundist zoroastrismist võrsunud õpetus, levinud Rooma keisririigis alates III s; manihheismi põhidogmaks oli võitlus hea ja kurja, valguse- ja pimeduseriigi vahel kogu maailmas

matš <m`atš matši m`atši 22e s> (ingl match) • sport võistlus, partii v teatav arv partiisid kahe vastase v kahe võistkonna vahel

matuaar <matu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr matoir) • kunst graafikas kasutatav ogadega tööriist, millega saab vahetult plaadile graveerida

meedium <m`eedium -i 19~2e s> (< ld medium keskkoht)
1. vahend, vahendaja, vahelüli; massikommunikatsioonivahend
2. info andmekandja; füüsiline vahend, millega andmeid esitatakse, salvestatakse ja edastatakse
3. biol, füüs keskkond
4. muus lauluhääle keskmine register
5. kunst värvile lisatud vedelik, et muuta selle konsistentsi, kuivamisaega v -kestvust; kunstniku töös kasutatav materjal v menetlus
6. isik, kel on eriline võime esineda vahetalitajana vaimude maailma ja inimeste vahel (spiritismis); parapsühholoogiliste võimetega isik

membraan <membr|`aan -aani -`aani 22e s> (ld membrana)
1. kile, kest, õhuke õrn nahk
2. biol raku ehitusosa
3. keem kaht vedelikku v gaasi eraldav poorne vahesein
4. tehn õhukesest lehtmaterjalist valmistatud ja servast kinnitatud tarindielement, kasut võnkumise edasiandjana (mikrofonis, valjuhääldis) ja elastse tundliku elemendina (manomeetris, rõhurelees)

mesoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< meso- + kr derma nahk) • anat keskleht, ektodermi ja entodermi vahel asetsev looteleht, looterakkude keskmine kiht

mesofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< meso- + -fiil) • biol bakter, kelle optimaalne kasvutemperatuur on 20 ja 40 °C vahel

mesofüll <+ f`üll fülli f`ülli 22e s> (< meso- + kr phyllon leht) • bot lehe põhikude, kahe rakukesta e epidermise vahel asetsev kude

mesosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< meso- + sfäär) • meteor õhkkonna kiht stratosfääri ja termosfääri vahel

mezzanino [metsaniino] (it) • arhit poolkorrus kahe kõrgema korruse vahel v ühe kõrgema korruse peal

meta- (< kr meta vahel, järel, koos, ümber) • kaas-, järel-, taga-, vahel-, ümber-

metoop <met|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr metōpon kulm, laup, esikülg) • arhit dooria templi friisil kahe triglüüfi vahel asetsev reljeefkaunistustega plaat

MIDI {lüh ingl sõnadest musical instrument digital interface muusikariista digitaalliides} • muus, info reeglistik ja liides juhtimisinfo edastamiseks elektronmuusikariistade ja arvuti vahel

migratsioon <migratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld migratio kolimine)
1. rändamine; ränne
2. biol loomaliikide (perioodiline) asukohamuutus
3. maj rahvastiku ümberasumine oma maal v ühelt maalt teisele; kapitali liikumine riikide vahel

miinimumtermomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< miinimum) • meteor kahe vaatluse vahel esinenud madalaimat temperatuuri märkiv termomeeter. Vastand maksimumtermomeeter

mitoos <mit|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr mitos niit), anafaas <anaf|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< ana- + faas1) • biol raku jagunemise peamine viis, kusjuures kromosoomid kahestuvad ning jagunevad tütarrakkude vahel

mitraalklapp <+ kl`app klapi kl`appi 22e s> (< mitraalne) • anat vasakus südamepooles asetsev kahehõlmaline klapp vatsakese ja koja vahel

mootorratas <+ ratas r`atta 7 s> (< mootor) • tehn juhtraua ja sadulistmetega kahe-, vahel kolme-, erandjuhul neljarattaline mootorsõiduk mootori töömahuga üle 50 (mõnel maal 49) cm³. Vt ka mopeed

mükoriisa <mükoriisa 16 s> (< müko- + kr rhiza juur) • biol seenjuur, seenepõimik, sümbioos kõrgemate taimede juurte ja teatavate seente vahel; seen saab peremeestaimelt sahhariide ja varustab peremeestaime õhust ammutatud lämmastiku ja mõnede mineraalainetega

mündrik <m`ündr|`ik -iku -`ikku 25 s> (sks Mündrich van, keskalamsks mundreke) • aj sadama ja laevade vahel kaupa vedanud paadimees Läänemere sadamalinnades keskajal

nanoreljeef <+ relj|`eef -eefi -`eefi 22e s> (< nano- + reljeef) • geogr, geol mikroreljeefist vahel eristatavad kuni 10 cm kõrgused v sügavused pinnavormid (nt endised põlluvaod)

neksus <n`eksus -e 11~9 s> (< ld nexus side, seos) • lgv süntaktiline seos kahe lauseliikme vahel

neoon <ne`oon neooni ne`ooni 22e s> (< neo-), tähis Ne • keem väärisgaaside hulka kuuluv keemiline element, järjenr 10, aatomm 20,183; leidub õhus vähesel hulgal

neoonlamp <+ l`amp lambi l`ampi 22e s> • el neooniga täidetud külmkatoodiga gaaslahendusseadis, mille pingestatud elektroodide vahel tekkiva huumlahendusega kaasneb punakasoranž helendus; kasut signaal-, ehis- ja reklaamvalgustuses

neutraliteet <neutralit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (keskld neutralitas < neutraalne) • pol erapooletus, sekkumatus, eriti eemalejäämine teiste riikide vahel toimuvast sõjast

nikeliin <nikel|`iin -iini -`iini 22e s>
1. tehn suure elektrilise eritakistusega vasesulam, mis sisaldab 25–35% niklit
2. vt nikoliit

noon <n`oon nooni n`ooni 22e s> (ld nonus üheksas)
1. muus üheksas aste teatavast põhihelist arvates; intervall, mis laiuselt vastab suhtele 1. ja 9. astme vahel, st mis koosneb oktavist ja sekundist
2. relig katoliku palve varapärastlõunane osa
noonakord • muus viie tertsina paikneva heli kooskõla

nuumen <n`uumen -i 2e s> (ld numen jumalus, jumalik vägevus) • müt Rooma müt-s isikustamata üleloomulik jõud ning jumala vahetult avalduv vägi

offside [ofsaid] (ingl) • sport suluseis, (jalgpallis) mängija asumine reeglivastaselt palli ja vastase värava vahel

oktav <`oktav -i 2e s> (< ld octavus kaheksas)
1. muus kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik v kooskõla; kaheksa diatoonilise astme vahel olev intervall; ka diatoonilise heliastmiku 8. aste
2. kirj kaheksavärsiline kindla rütmiskeemi ja värsimõõduga stroof
3. trük kaheksandikkaust (8°), formaat, kus paberipoogen on murtud kaheksaks ja moodustab 16 lehekülge
suur oktav • muus klaveri oktav helikõrguste vahemikus C–H, oktavi võrra kõrgem kui kontraoktav
väike oktav • muus klaveri oktav helikõrguste vahemikus c–h, oktavi võrra kõrgem kui suur oktav

oligotseen <oligots|`een -eeni -`eeni 22e s> (< oligo- + kr kainos uus) • geol tertsiaari (1) ajastik eotseeni ja miotseeni vahel, paleogeeni noorim ajastik; sellele ajastikule vastav ladestik

oliviniit <olivin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner peaaegu monomineraalne täiskristalliline ultraaluseline süvakivim (lisaks oliviinile sisaldab vähesel määral magnetiiti)

operatiivkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< operatiivne) • sõj operatsioonide ettevalmistamise ja teostamise teooria ja praktika, sõjakunsti osa, strateegia ja taktika vahelüli

ortodroom <+ dr`oom droomi dr`oomi 22e s> (< orto- + -droom) • astr, geogr sfääril (eriti maakeral) kaht punkti ühendav suurringi lühim kaar, s.o vähim vahemaa kerapinna kahe punkti vahel. Vt ka loksodroom

ovipaaria <ovip`aaria 1 s> (< ld ovum muna + parere sünnitama) • zool sugulise sigimise viis, munemine; selge piir ovipaaria ja vivipaaria vahel puudub

paralleel <parall|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< kr parallēlos kõrvutine)
1. mat rööpsirge, rööbik, mingi teise sirge suhtes samas tasapinnas asetsev ja temaga mittelõikuv sirge
2. geogr kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon
3. muus kahe v enama hääle samasuunaline liikumine, kus intervall nende vahel püsib samana, vt ka parafoonia
4. piltl kõrvutus, võrdlus

pas [pa] (pr) → paa
pas de deux [padöd·öö] (pr „kahesamm“) • mees- ja naissolisti paarisesinemine klassikalises balletis
pas de quatre [padök·atr] (pr) → padekaater
pas d’Espagne [padesp·anj] (pr) → padespann

pass2 <p`ass passi p`assi 22e s> (< pr je passe jätan vahele) • kaardimängus pakkumisest loobumine