[VSL] Võõrsõnade leksikon

alliteratsioon <alliteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ad- + ld littera täht) • kirj luules, harvem proosas kahe v mitme sõna alguskaashääliku kordus, nt millal maksan memme vaeva; moodustab koos assonantsiga eesti regivärsi algriimi

aprett <apr|`ett -eti -`etti 22e s> (pr apprêt) • tekst apreteerimisel kasutatav aine (õli, vaha, tärklis, kaoliin, kriit jne)

demokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr dēmokratia < dēmos rahvas + kratos võim)
1. pol poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused (võrdõiguslikkus, üldine valimisõigus, organisatsioonide loomise õigus, isikupuutumatus) ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite kasutamise teel
2. laiemas tähenduses kodanikuvabadused (sõna-, trüki-, koosolekute, demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)
3. sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

elaboraat <elabor|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld elaborare vaeva nägema) • töödeldu, valmistehtu (töö, kirjutis); piltl sepitsus, soperdis

etnobotaanika <+ botaanika 1 s> (< etno- + botaanika) • bot botaanika haru, mis kogub ja süstematiseerib rahva teadmisi taimedest (taimede rahvapäraseid nimetusi, kasutusalasid, taimedega seotud uskumusi jne)

etnograafia <+ gr`aafia 1 s> (< etno- + -graafia)
1. ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus
2. → etnoloogia; etnograafia oli Eestis kasutusel etnoloogia tähenduses kuni 1990ndate alguseni

etnolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< etno- + lingvistika) • lgv lingvistika suund, mis uurib keele seost rahva kultuuriga, lähtudes hüpoteesist, et keel mõjustab inimese mõttemaailma

etnotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • rahva- v rahvusekesksus, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla (sageli kõrgemaks peetud) kultuuri seisukohalt

Exodos [eksodos] pn (kr exodos väljumine, väljapääs < ex välja, ära + hodos tee), Exodus [eksodus] pn (ld < kr) • relig iisraeli rahva põgenemine Egiptusest; seda kirjeldava Moosese II raamatu pealkiri

folkloor <folkl|`oor -oori -`oori 22e s> (ingl folklore) • rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne

guaranii <guaran`ii 26 s> (hisp guaraní guaranii, keele ja rahva nimetusena < guaranii) • maj Paraguay rahaühik, lüh PYG; 1 guaranii = 100 sentimot

gurkhad pl <gurkha 16 s> (< pn Gorakhnath, India joogi)
1. rühm Nepaali rahvaid, kujuneva nepaali rahva tuumik
2. aj XIX s Nepaalist Briti India koloniaalarmeesse värvatud palgasõdurid

kerogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr kēros vaha + -geen) • põlevkivi orgaaniline aine, tekkinud väljasurnud organismide jäänustest

klassika <klassika 1 s> (< ld classicus esmaklassiline) • antiikne Kreeka-Rooma kunst ja kultuur, mida renessansiajal peeti Lääne-Euroopas kultuuri kõrgeimaks saavutuseks; inimkonna v mingi rahva kultuuriloos eriti tähtsaid traditsioone ja eeskujusid rajanud loomesaavutused; klassikute loodud teosed

krakovjakk <krakovj|`akk -aki -`akki 22e s> (poola krakowiak < pn Krakow, Poola linn) • folkl, tants kiire, hoogne poola rahva- ja peotants ²/₄-taktimõõdus

kultuuriheeros <+ h`eeros -e 11~9 s> (< kultuur + heeros) • müt paljude rahvaste müt-s inimese- v loomakujuline muinaskangelane, esiisa, kes on pannud aluse rahva kultuurivarale ja ühiskonna institutsioonidele ning õpetanud inimesi koduloomi kasvatama, põldu harima, kombetalitusi täitma ja vaenlaste vastu sõdima

LIONS {lüh ingl sõnadest Liberty, Intelligence, Our Nation's Safety vabadus, arukus, meie rahva turvalisus} • rahvusvaheline koostööliit, mille eesmärk on rahvaste vastastikuse mõistmise edendamine

manifest <manif|`est -esti -`esti 22e s> (< ld manifestus käegakatsutav, ilmne, avalik) • riigipea v valitsuse pidulik kirjalik pöördumine rahva poole; partei v mõne muu organisatsiooni v rühmitise programmilise sisuga avalik teadaanne

mirett <mir|`ett -eti -`etti 22e s> (pr mirette) • kunst skulptori tööriist, puuosa külge kinnitatud teras- v messingtraadist silmus savi, vaha jm voolimiseks

mumio <mumio 1 s> (vn мумиё < prs mūm vaha) • Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik, mäevaha ehk mäepalsam, must v pruunikas meeldiva lõhnaga aine, kasut rahvameditsiinis

muumia <m`uumia 1 s> (ar mūmiyā < prs mūm vaha)
1. vastava menetluse v kuiva(ta)mise teel kõdunemise vastu kaitstud surnukeha; tuntuimad on Vana-Egiptuse muumiad, vt ka palsameerima
2. keem pruunikaspunane pigment, mida saadakse rauamenniku kuumutamisel

mütoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr mythologia jutustamine < müüt + -loogia) müt
1. ühe rahva müütide kogum
2. müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu

operaabel <oper`aab|el -li 2e adj> (uusld operabilis < keskld teostatav < ld operari töötama, vaeva nägema, toimima) • med kõnek opereeritav, operatsiooniga ravitav. Vastand inoperaabel

operae pretium est [opere pretsium est] (ld) • asi tasub vaeva

osokeriit <osoker|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr ozō lõhnan + kēros vaha) • miner maavaha, bituumenite rühma kuuluv kollakaspruun kuni must mineraal. Vt ka tseresiin

patrioot <patri|`oot -oodi -`ooti 22e s> (pr patriote < kr patriōtēs kaasmaalane) • isamaalane, oma isamaad armastav ning oma rahva ja kodumaa heaks ohvrivalmis isik

pauperisatsioon <pauperisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld pauper vaene) • rahva massiline vaesumine, elatustaseme langusega seotud äärmine vaesus

pauperism <pauper|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pauper vaene) • elanikkonna kihistumise ja tööpuudusega seotud (töö)rahva äärmine vaesus

pentatoonika <+ toonika 1 s> (< penta- + toon), pentatooniline astmik • muus viieastmeline pooltoonideta diatoonika; on mitme rahva (nt hiina, tatari, šoti) rahvamuusika aluseks

plebistsiit <plebists|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld plebiscitum < plebis scitum rahva otsus) • pol rahvahääletus üldrahvalikule otsustamisele esitatud küsimuse kohta

popp1 <p`opp popi p`oppi 22e adj, s> (ingl pop < popular rahvalik < ld popularis rahva)
1. adj moekas, moe tipul olev, moeröögatuslik, väga populaarne
2. s popmuusika

populaarne <popul`aar|ne -se 2 adj> (< ld popularis rahvalik, rahva-)
1. üldarusaadav, lihtsalt, mõistetavalt esitatud
2. rahva seas tuntud ning hinnatud, menukas

publik <publik -u 2 s> (sks Publikum < ld publicum rahvahulk < publicus rahva-, avalik, riiklik) • kuulajas- v vaatajaskond; seltskond, avalikkus, rahvas

referendum <refer`endum -i 2e s> (< ld referre seaduse, otsuse vms eelnõu esitama) • pol rahvaküsitlus, rahva arvamuse selgitamine hääletamise teel

salus populi suprema lex esto [salus populi supreema leks esto] (ld) • rahva hüve olgu kõrgeim seadus (Cicero)

steka <steka 16 s> (it stecca) • noataoline puust, luust v metallist tööriist, mida skulptor kasutab savi, vaha vm voolimisel

superstraat <superstr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld superstratus peale laotatud < supersternere peale laotama) • pealiskiht; lgv domineeriva rahva keele elemendid madalama staatusega rahva keeles. Vt ka adstraat, substraat
superstraatkeel • lgv ühele keelele väga tugevat mõju avaldav keel; vaimselt, hariduslikult ja majanduslikult domineeriva rahva keel, mille mõju teisele keelele ületab tavalise laenamise. Vt ka adstraatkeel, substraatkeel

ting <t`ing tingi t`ingi 22e s> (vanapõhja thing) • aj vanadel germaanlastel rahva- ja kohtukoosolek

triaad <tri|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr trias kolm(e)sus)
1. kolmik, kolme isiku, eseme v mõiste kogum v ühtsus
2. arheol kolmikleid, kolmest väärisesemest v esemete rühmast koosnev arheoloogiline leid, mis aitab kaasa leiupiirkonna ja selle rahva kultuuri uurimisel
3. fil kolmeastmelisus, mis iseloomustab Hegeli filosoofias dialektilist arenemist: tees, antitees, süntees (2)

tribuun <trib|`uun -uuni -`uuni 22e s> (ld tribunus) • aj Vana-Rooma riigiametnik ja ohvitser; piltl oraator, kirglik rahva õiguste eest võitleja
rahvatribuun • aj esialgu plebeide, hiljem kõigi kodanike huvide kaitsja
sõjatribuun • aj leegioni (1) kõrgem ohvitser

tseresiin <tseres|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld cera vaha) • keem tahkete kõrgmolekulaarsete küllastunud süsivesinike segu, vahataoline aine; kasut plastsete määrete, kreemide, salvide jms valmistamiseks

tserofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< ld cera vaha + -faag) • zool vahast toituv loom, nt vahakoi

tseroid <tser|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cera vaha + -oid) • med maksas jt kudedes teatud haigusseisundite korral esinev kollakaspruun värvaine

tseroplastika <+ plastika 1 s> (< ld cera vaha + plastika), seroplastika <+ plastika 1 s> • kunst vahaskulptuur, skulptuuride valmistamine vahast, millesse on lisatud modelleeritavuse parandamiseks õli v tärpentini

tsesarism <tsesar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • pol rahva suveräänset võimu põhimõtteliselt tunnustav, kuid tegelikult sõjaväele toetuv diktatuurivalitsus, nt Napoleon I ajal Prantsusmaal; vastav ideoloogia

tšuudid pl <tš`uud tšuudi tš`uudi 22e s> (vn Чудь) • aj mõne läänemeresoome rahva (nt eestlaste, vadjalaste, vepslaste) muistne nimetus idaslaavlastel

veto <veto 16 s> (< ld veto keelan)
1. aj vastulause, mis Vana-Roomas oli mõeldud rahva kaitseks patriitsidest ametnike omavoli vastu
2. pol riigipea keeld jõustada parlamendis vastuvõetud seadus v nõue peatada selle jõustumine
3. piltl keeld, eitamine
absoluutne veto • monarhi õigus seadus tagasi lükata
suspensiivne veto jur
1. edasilükkav veto, riigipea õigus jätta seadus välja kuulutamata ning saata see tagasi uueks arutamiseks ja esitamiseks
2. rahvusvahelises õiguses ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme keeld heaks kiita otsust, mida saab langetada ainult ühehäälsuse põhimõttel

vox populi, vox Dei [voks populi voks de˛i] (ld) • rahva hääl (on) jumala hääl (arvatavasti Alkuin)