[VSL] Võõrsõnade leksikon

abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks

absoluut <absol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld absolutus sõltumatu, tingimatu, lõpetatud) • fil miski, mis eksisteerib täiesti sõltumatult, kõige olemasoleva lõpmatu ja igavene vaimne lähtealus, jumala teisendsõna

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

adventiivorgan <+ `organ -i 2e s> (< adventiivne) • bot taime osa, mis areneb väljakujunenud juure, varre v lehe kudedest (mitte kasvukuhiku algkoest) ebaharilikul kohal

aerotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< aero- + tropism) • bot õhu mõju taime v selle osade kasvusuunale

afiinsus <af`iinsus -e 11~9 s> (< ld affinis suguluses olev)
1. mat vastavus
2. keem keemiline sugulus, ainete võime üksteisega keemiliselt reageerida
3. füüs aatomi v molekuli võime siduda elektroni ja muutuda negatiivseks iooniks
4. biol vastastikuse sõltuvuseta kooslus
5. med haigustekitaja ja organismi vaheline reageerimine, vastuvõtlikkus haigustekitajaile

akantus <ak`antus -e 11~9 s> (kr akanthos) • bot karusõrg, Vahemere rannikualadel jm kasvav sulglõhiste lehtedega roht- v põõsastaim (Acanthus); arhit selle taime lehe stiliseering ehitus- ja tarbekunstis

akommodatsioon <akommodatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld accommodatio kohandamine) • kohanemine, seadumine, muganemine
silma akommodatsioonivõime • anat silma seaduvus, võime näha (teravalt) eri kauguses olevaid objekte silmaläätse kumeruse muutumise tõttu

akropetaalne kasv (< akro- + ld petere suunduma) • bot taime kasv ladva suunas: mida lähemal ladvale, seda noorem on külgharu. Vastand basipetaalne kasv

aktiivsüsi <+ süsi s`öe s`ütt süte 15 s> (< aktiivne) • süsi, mis erilise töötlemise tagajärjel omandab võime imada endasse rohkesti gaase, aure jne

albinism <albin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr albinisme < albiino) • biol taime- v loomaliigile iseloomuliku pigmentatsiooni puudumine; inimesel ja loomal on albinismi tunnusteks piimvalge nahk, valge karvkate ja punane vikerkest ning silmaava, taimel õite tavalise v lehtede rohelise värvuse puudumine. Vt ka albiino

alkeemia <alk`eemia 1 s> (ld alchimia < ar al-kīmiyā’ < kr chymeia metallide segamise kunst v chēm(e)ia Egiptuse (kunst)) • algselt müstiline, teaduse-eelne vaimne õpetus, mille kohaselt selle järgija (alkeemik) saavutab vaimse täiuslikkuse ja omandab seetõttu võime muuta välist (materiaalset) maailma, nt valmistada kulda või surematuse eliksiiri

allohooria <+ h`ooria 1 s> (< allo- + -hooria) • bot tegurlevi, taime levimisalgete eemalekandumine tuule (anemohooria), vee (hüdrohooria), loomade (zoohooria) v inimese (antropohooria) vahendusel

allohtoon <alloht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< allo- + kr chthōn maa) • mingit ala asustav, kuid mujal tekkinud taime- v loomaliik. Vastand autohtoon

amfoteersus <amfot`eersus -e 11~9 s> (< amfoteerne) • keem mõnede keemiliste ühendite võime sõltuvalt tingimustest reageerida nõrga happena v nõrga alusena

anabioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr anabiōsis taaselustumine) • biol mõnede loomade ja taimede võime üle elada ebasoodsaid elutingimusi varje-elu olekus, nii et kõik nähtavad eluavaldused puuduvad, ja seejärel uuesti elustuda

anemofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< anemo- + -fiil) • bot tuultolmlev, tuule kaasabil tolmlev (taime kohta)

anemohooria <+ h`ooria 1 s> (< anemo- + -hooria), aerohooria <+ h`ooria 1 s> (< aero- + -hooria) • bot tuullevi, taime seemnete ja viljade levimine tuulega

anima [aanima] (it < ld) • hing, vaim

animism <anim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr animisme < ld animus hing, vaim) • relig hingeusk, elutute esemete ja loodusnähtuste hingestamine loodusrahvail; on usundiliste uskumuste aluseks

anisofüllia <+ f`üllia 1 s> (< kr anisos ebavõrdne + phyllon leht) • bot erilehisus, erineva kuju ja suurusega pärislehtede esinemine taime varre samal sõlmel. Vt ka heterofüllia

anisotroopia <+ tr`oopia 1 s> , anisotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< anisotroopne)
1. füüs keha füüsikaliste omaduste (nt soojusjuhtivuse, elektrijuhtivuse, elastsuse, kõvaduse) sõltuvus suunast selle keha sees
2. bot taime eri elundite erisugune asend ühe ja sama välisteguri toimel (nt lehtede rõhtne ja varte püstloodne asend langeva valguse suhtes). Vastand isotroopia

anorgaaniline <+ orgaanili|ne -se -st 12 adj> (< an- + orgaaniline) • elutu loodusega seotud, elutu, vastand orgaaniline
anorgaaniline aine • aine, mis ei pärine taime- ega loomariigist (mineraalid, vesi jne)
anorgaaniline keemia • keemia haru, mis käsitleb keemilisi elemente, lihtaineid ja ühendeid (v.a süsinikuühendid)

aparaat <apar|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld apparatus ettevalmistus(ed), varustus)
1. keeruka ehitusega riist, mis teeb teatavat tööd osalt v täiesti iseseisvalt
2. seade, mille ülesanne on pms informatsiooni hankida, töödelda ja inimesele v tehnosüsteemile kasutatavaks muundada
3. mingit haldus- vm ala teenindavad asutused v nende süsteem
4. inimese, looma v taime üht talitlust teostav elundkond, nt kuulmisaparaat, seedeaparaat
teaduslik aparaat • selgitavad märkused ja materjalid teadusliku töö v teostekogu juurde

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

aristolohhia <aristol`ohhia 1 s> (kr aristolocheia < aristos parim + locheia sünnitus, taime peeti sünnitust kergendavaks) • bot tobiväät (Aristolochia), troopika- ja parasvöötme väänkasv

artišokk <artiš|`okk -oki -`okki 22e s> (< pr artichaut < it articiocco mrd < ar al-kharshūf) • bot mitmeaastane karuohakat meenutav köögiviljataim (Cynara scolymus) korvõieliste sugukonnast; selle taime söödav korvõisikupõhi

atsetoon <atset|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld acetum äädikas) • keem eetri lõhnaga värvuseta vedelik; lahustab vaike, rasvu ja kautšukit; kasut lakkide, kloroformi, jodoformi jm valmistamiseks

auksotroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> (< kr auxō suurendan + kr trophē toitmine) • biol mikroobide v seente mutant, mis oma prototroofsete vanematega võrreldes on kaotanud võime sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht teatavat v mitut aminohapet v vitamiini

autofaagia <+ f`aagia 1 s> (< auto- + -faagia) • med, biol raku kasvamise ja arengu protsessi osa, rakkude võime oma vananenud osi ise hävitada

automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< automaatne) • liigutuste iseeneslikkus; med psüühikahäire, mille puhul haige teadvuses on tahtest sõltumatuid v vastu tahtmist tekkivaid mõtteid, tundmusi, liigutusimpulsse vm, mis pole reaalsed; harjutuste varal saavutatav inimorganismi võime täpselt sooritada teatud korduvaid liigutusi ilma nende teadliku juhtimiseta; kunst vt spontanism

autotoomia <+ t`oomia 1 s> (< auto- + -toomia) • zool eneseköndistus, mõne looma (nt sisaliku, jõevähi) võime kinnihaaramise v mõne muu ohu puhul heita ära üksikuid kehaosi või karvu, mille asemele hiljem kasvavad uued

autotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< auto- + tropism) • bot taimeorgani võime taastada oma tavaline asetus v kasvusuund pärast kasvu häirinud teguri kõrvaldamist v kadumist

banaan <ban|`aan -aani -`aani 22e s> (port, hisp banana < Aafrika k-d) • bot troopiline, kuni 15 m kõrgune rohttaim (Musa) banaaniliste sugukonnast, selle taime suhkru- ja tärkliserikas vili; kiubanaanist saadakse kiudainet, nn manillakanepit

banausne <ban`aus|ne -se 2 adj> (< kr banausos käsitööline) • vaimse kultuuri jaoks tähtsusetu

basipetaalne kasv (< kr basis alus + ld petere suunduma) • bot taime kasv ladvast aluse suunas: mida lähemal alusele, seda noorem on külgharu. Vastand akropetaalne kasv

basofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr basis alus + -fiil) • keem aluselise värvaine mõjul värvuv; bot aluselisi muldi eelistav (taime kohta)

basofiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> (< basofiilne) • biol loom- ja taimorganismide happeliste omadustega rakkude ja kudede võime värvuda nn aluseliste värvainete (fuksiini, metüleensinise, safraniini jt) toimel. Vastand atsidofiilsus

berserk <bers|`erk -ergi -`erki 22e s> (vanapõhja berserkr karusnahkne vammus) • müt muinasskandinaavia rahvausundis inimene, kellele omistati võime esineda karuna; piltl hullununa võitlev sõdur

bhuta <bhuta 16 s> (sanskr bhūtá hing, olend) • relig India usundis vaim, kummitus, paharet

binauraalne <+ aur`aal|ne -se 2 adj> (< ld bini kahekaupa + auris kõrv) • anat mõlemasse kõrva puutuv
binauraalne efekt • anat võime määrata heliallika suunda mõlema kõrvaga kuulmisel

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kell • füsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus → biokütus
bioloogiline psühhiaatria • med uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi → immunoteraapia
bioloogiline sõda → biosõda
bioloogiline tasakaal • ökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje → biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid pl • füsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

biostaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (< bio- + kr stasis seis) • biol biosüsteemide võime säilitada väliskeskkonna muutumisel oma põhilisi omadusi

brisantsus <bris`antsus -e 11~9 s> (< brisantne) • lõhkeaine võime purustada laengut piiravat keskkonda

dedovštšina <ded`ovštšina 1 s> (vn дедовщина < дед vanaisa, ätt, teenistust lõpetama hakkav ajateenija) • sõj kõnek vaimne ja füüsiline vägivald nooremate ja madalamas auastmes ajateenijate suhtes Nõukogude v Vene armees

deem <d`eem deemi d`eemi 22e s> (ingl deme < kr dēmos piirkond, rahvas), lokaalpopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< lokaalne), mikropopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< mikro-) • ökol isolatsiooni jäänud taime- v loomapopulatsioon, milles toimub rohke juhuslik ristumine

deemon <d`eemon -i 2e s> (kr daimōn) • müt antiikmüt-s: hea v kuri võim v jumalus, mis avaldab mõju inimese saatusele; relig kuri vaim; info ooteolekus programm, mille käivitab mingi sündmus

defektiivne <defekt`iiv|ne -se 2 adj> (ld defectivus puudulik) • med füüsilise v vaimse puudega, puudulik, ebanormaalne; lgv vaegmuuteline, mitte kõiki muutevorme omav

degenerant <degener|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld degenerare halvenema, manduma) • mandunu, isik kehalise ja vaimse mandumise (alaväärtuslikuks muutumise) tunnustega

demonism <demon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr daimōn jumalus, vaim) • relig, müt usk kurjadesse vaimudesse e deemonitesse

demonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr daimōn jumalus, vaim + -loogia) • relig õpetus kurjadest vaimudest

dereism <dere|`ism -ismi -`ismi 22e s> (de- + ld res asi) • psühh kujutlustes elamine, loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Vt ka autism

devalvatsioon <devalvatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Devalvation < ingl devaluation < de- + value väärtus < ld valere tugev olema) • maj raha vahetuskursi odavnemine; raha väärtuse langus välisvaluuta suhtes, vastand revalvatsioon; piltl mingi vaimse väärtuse allakäik

diifenbahhia <diifenb`ahhia 1 s> (< pn J. Dieffenbach, Austria aednik, 1796–1863) • bot igihaljaste rohtsete püsikute perekond (Dieffenbachia) võhaliste sugukonnast, u 30 liiki Kesk- ja Lõuna-Ameerikas; taime kõik osad on mürgised; toataimedena väga populaarsed

diktamnus <dikt`amnus -e 11~9 s> (kr diktamnon < pn Dikte, mägi Kreetal) • bot moosesepõõsas (Dictamnus), Lõuna-Euroopas ja Aasias levinud ligi meetri kõrgune mürgine rohttaim ruudiliste sugukonnast; eritab eeterlikke õlisid, mida võib taime kohal põlema süüdata

diskriminatsioon <diskriminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld discriminatio eraldamine, lahutamine), diskrimineerimine <diskrimin`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. sotsiol, pol eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel; õiguste vähendamine; alavääristamine
2. pol mingi riigi esindajaile v organisatsioonidele vähemate õiguste andmine, kui on kasutada teistel riikidel
3. psühh võime tajuda eraldi kaht ühesugust ärritust kahes teineteisest teatavas kauguses asetsevas punktis

dispersioon <dispersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dispersio)
1. hajumine, hajustatus
2. füüs aine murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest; valguse lahutumine spektrivärvusteks erineva lainepikkusega kiirte erisuguse murdumise tagajärjel; spektraalaparaadi võime eraldada eri lainepikkusega kiirtekimpe
3. keem ühe aine pihustatus teises; keemiliste elementide jaotus maakoores
4. mat juhusliku suuruse hajuvuse mõõt

dividivi <dividivi 17 s> (indiaani k-d) • bot troopilise liblikõieliste sugukonda kuuluva taime (Caesalpinia coriaria) kaunad, sisaldavad rohkesti parkainet; kasut värvimisel

düstüümia <+ t`üümia 1 s> (düs- + kr thymos vaim, hing) • med, psühh meeleoluhäire, pikem, sageli kogu elu kestev kurvameelsuse seisund. Vt ka tsüklotüümia

eksogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ekso- + -geenne) • välistekkeline, väljaspool tekkiv v tekkinud; med väljast organismi sattuv, välise põhjusena esinev, vastand endogeenne
eksogeensed moodustised pl • biol rakkude välis- v pealiskihtidest looma v taime organismis tekkivad moodustised (nt lehed, oksad)
eksogeensed protsessid pl • Maa pinda teisendavad välisjõud (tuule, vooluvee ja jää, järvede, merede ja organismide tegevus)

eksoot <eks|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr exōtikos võõras, võõramaine) • biol kohalikku floorasse v faunasse mittekuuluv, teistsuguse kliimaga aladelt pärit taime- v loomaliik

ekstraktiivaine <+ aine `aine 6 s> (< ekstraktiivne) • veega leostamisel v keetmisel taime- ja loomaosistest saadav orgaaniline aine

ekstseptsioon <ekstseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld exceptio) • erand; jur vastuväide, vaie

elastsus <el`astsus -e 11~9 s> (< elastne)
1. vetruvus, painduvus, kerksus
2. füüs kehade võime taastada oma esialgne kuju ja ruumala (tahked kehad) v ruumala (vedelikud ja gaasid) pärast deformatsiooni esilekutsunud mõju lakkamist
3. maj kohanemisvõime; näitarv, mis mõõdab resultaadi ja mõjuri suhteliste muutuste suhet
elastsuskonstant • füüs suurus, mis iseloomustab materjali elastsust
elastsuslained • füüs mehaanilise häirituse levimine elastses keskkonnas
elastsusmoodul • füüs joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise pikideformatsiooni suhe (iseloomustab materjali jäikust tõmbel v survel ning sõltub temperatuurist)

elektroluminestsents <+ luminests|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< elektro- + luminestsents) • füüs mõnede ainete (elektroluminofooride) võime luminestseerida nendele rakendatud vahelduspinge v neid läbiva elektrivoolu toimel
elektroluminestsentslamp el • elektrilamp, milles elektrienergia muundub valgusenergiaks elektroluminofoori vahendusel

endeem <end|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr endēmos kohalik) • biol kohapeal kujunenud suhteliselt väikese levilaga taime- v loomaliik

endemism <endem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr endēmos kohalik) • biol päriskodusus, taime- v loomaliikide esinemine suhteliselt väikesel maa-alal, kus nad on välja kujunenud

endoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< endo- + kr derma nahk)
1. bot tärklistupp, taime juhtkimpe (kimpudena asetsevaid kudesid) ümbritsev kaitsetupp
2. anat, biol → entoderm

entelehhia <entel`ehhia 1 s> (kr entelecheia teostumine) • fil Aristotelese (384–322 eKr) filosoofias arenemise teleoloogiline printsiip (vt ka teleoloogia); mittemateriaalne tegev, kujundav võime; mõnedel vitalismi pooldajatel (H. Driesch) organismi arengut sihipäraselt suunav müstiline mittemateriaalne elujõud

entomogaamne <+ g`aam|ne -se 2 adj> (< entomogaamia), entomofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< entomofiilia) • bot putukalembene, putukate kaasabil tolmlev (taime kohta)

epidermis <epid´ermis -e 9 s> (kr < epi- + derma nahk) • anat marrasknahk, nahka kattev mitmekihiline lameepiteel; bot taime lehti, rohtseid varsi ja noori juuri kattev klorofüllita rakukiht

epifenomenalism <+ fenomenal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< epi- + fenomen) • fil õpetus, mille järgi kehalised protsessid põhjustavad vaimseid (hingelisi), kuid mitte vastupidi; on üks võimalikke teid keha ja vaimu probleemi lahendamiseks. Vt ka biheiviorism, okasionalism

epiklees <epikl|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr epiklēsis kutsumine) • relig Püha Vaimu kutsumine armulauaainete pühitsemisel idakirikute liturgias

esprii <espr`ii 26 s> (pr esprit hing, vaim < ld spiritus) • vaimukus, teravmeelsus

exceptio [eksts·eptsio] (ld) • erand; vastuväide, vaie

exercitia spiritualia [ekserts·itsia spirituaalia] (ld pl) • relig vaimulikud harjutused (kindla kavaga mõtiskluspäevad vaimse elu elavdamiseks ja süvendamiseks)

fagotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< kr phagos õgiv + -tsüüt) • biol õgirakk, loomorganismi rakk, millel on võime aktiivselt endasse haarata ning lagundada organismi sattunud baktereid jm võõrkehi

fakultatiivne <fakultat`iiv|ne -se 2 adj> (pr facultatif < ld facultas võime, võimalus)
1. mittekohustuslik, vabatahtlik (nt õppeaine), vastand obligatoorne
2. biol mitte alati esinev v toimiv, vastand obligaatne

fakulteet <fakult|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld facultas, gen facultatis võimalus, võime) • van teaduskond

fallibilism <fallibil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld fallibilis < ld fallere petma) • fil tunnetusteoreetiline seisukoht, et maailma tunnetades võime eksida, kuigi meil on tugev tõendusmaterjal; ka kõige põhjendatumad väited on vaid oletuslikud (C. S. Peirce, K. R. Popper)

fenomenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fenomen + -loogia) • fil XX s alguses E. Husserli (1859–1938) rajatud idealistlik tunnetusteooria; seadis eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust sellisena, nagu see on, uurimata selle päritolu, põhjuslikke seoseid jm; G. W. Hegeli „Vaimu fenomenoloogias“ õpetus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest)

ferromagnetism <+ magnet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ferro- + magnetism) • füüs magnetism, mida iseloomustavad aine suur magnetiline vastuvõtlikkus ja spontaanse magneetumise võime

flegma <flegma 16 s> (< kr phlegma lima) • vaimne loidus, ükskõiksus, tuimus; kõnek flegmaatik

floeem <flo|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr phloios koor, niin) • bot taime juhtkimbu niinosa; floeemide kaudu kantakse edasi lehtedes valminud orgaanilisi ühendeid

fossiil <foss|`iil -iili -`iili 22e s> (< fossiilne) • paleont kivistis, kivistunud taime- v loomajäänus

fovism <fov|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fauvisme < fauve ookrikarva; metsloom) • kunst ekspressionismi vool XX s alguse Prantsuse maalikunstis, mille esindajad eelistasid erksaid värve ja loobusid valguse ja varju kasutamisest; fovistid lähtusid kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist

frenoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr phrēn mõistus, vaim + -loogia) • õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi

füto- (< kr phyton taim) • taime-, taim-

-füüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phyton taim) • bot -taim (tähistab teatud tingimustes kasvavat taime)

Geist [gaist] (sks) • vaim, hing; arukus, intelligentsus

glatsiaalrelikt <+ rel|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< glatsiaal + relikt) • biol jääajajäänuk, pleistotseenis mingile alale levinud ja nüüdisajani säilinud taime- v loomaliik

guru <guru 17 s> (sanskr õpetaja) • relig hinduistide usuõpetaja, vaimne juht, kes vahendab oma õpilastele traditsioonilisi usulisi ja filosoofilisi teadmisi; sikhide kogukonna juht; piltl vaimne juht, õpetaja

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetus • muus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooria • fil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

herba (ld rohi, taim) • farm ürt, ravimina kasutatav taime kuivatatud maapealne osa

heterogameetia <heterogam`eetia 1 s> (< hetero- + gameet) • biol võime luua erisoolisi sugurakke, mis erinevad sugukromosoomide poolest

heterokarpia <+ k`arpia 1 s> (< hetero- + kr karpos vili) • bot mõne taime (nt saialille) omadus erinevaid vilju moodustada

heteroos <heter|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr heteros teine) • biol taime- ja loomahübriidide esimese põlvkonna üleolek vanematest kasvukiiruse, sigivusomaduste, viljakuse jms poolest

homöostaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (< homöo- + kr stasis seismine) • biol bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste ohtlikke kõrvalekaldeid

hort. {lüh ld sõnadest hortorum aedade, hortulanorum aednike} • aiand taime aianduslikku nimetust tähistav märgend

händikäp <händik|`äp -äpi -`äppi 22e s> (ingl handicap)
1. sport ede, nõrgemaile võistlejaile antav soodustus (nt jooksudes lühem maa, mängudes lisapunktid) või ajaline edumaa võimete tasakaalustamiseks
2. med vaimse v kehalise puudega (inimene)

hüdrofiilia <+ f`iilia 1 s> (< hüdro- + -fiilia)
1. veelembesus, püüd vett ligi v endasse tõmmata
2. biol mõnede veetaimede võime tolmelda vee all
3. füsiol organismi kudede omadus vett siduda, kinni pidada, selle eritumist takistada

hüdromorfsus <+ m`orfsus -e 11~9 s> (< hüdro- + kr morphē vorm) • bot taime v mulla omadus, mis tuleneb liigniiskusest

hügrofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< hügro- + -fiil) • bot niiskuslembene, niisket kasvukohta eelistav (taime kohta). Vastand kserofiilne

hüperplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< hüper- + kr plasis kujundamine) • biol, vet koevohamine, liigkasv, looma v taime elundi haiguslik suurenemine rakkude suurenemise ja rohkenemise tõttu. Vt ka hüpertroofia

hüpertroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< hüper- + -troofne) • biol liigtoiteline (hapniku-, taime- ja kalavaese madala veekogu kohta)

hüpokotüül <+ kot|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< hüpo- + kr kotylē kauss, tass, peopesa) • bot taime varreosa idulehtedest allpool

hüponastia <+ n`astia 1 s> (< hüpo- + nastia) • bot taime siseosas kiirem kasv kui välispinnal

hüpotüümia <+ t`üümia 1 s> (hüpo- + kr thymos vaim, hing) • med meeleoluhäire, nukrusest tingitud raske vaimne kurnatus. Vt ka tsüklotüümia, düstüümia

idealism <ideal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr idéalisme < ideaalne)
1. fil suund filosoofias, mis mõtlemise ja olemise vahekorra lahendamisel peab ideed, teadvust, vaimu kõigest materiaalsest primaarsemaks, vastand materialism
2. ideaalidest juhindumine v tegelikkuse idealiseerimine
objektiivne idealism • fil tegelikkuse olemust ideaalsena käsitlev ja maailma alusena vaimset olemist tunnustav suund
subjektiivne idealism • fil ainsaks reaalsuseks individuaalset teadvust tunnustav suund

idioot <idi|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr idiōtēs eraisik, oskamatu, võhik) • med nõrgamõistuslik inimene, sügava vaimse alaarenguga isik; kõnek nürimeelne, taipamatu inimene

immersioon <immersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld immersio)
1. sukeldamine, uputamine, sissekastmine; sukeldumine
2. astr taevakeha kadumine teise taevakeha taha v varju
3. füüs mikroskoobi objektiivi ja katteklaasi vahe täitmine vedelikuga (hrl seedriõli tilgaga) mikroskoobi suurema lahutusvõime saavutamiseks
4. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata

immobilisatsioon <immobilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , immobiliseerimine <immobilis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld immobilis liikumatu)
1. keem biokeemias bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, säilitades selle bioloogilise aktiivsuse
2. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata
3. med (kehaosa, liigese) liikumatusse asendisse kinnitamine (vigastuste puhul)
4. jur vallasasja muutmine kinnisasjaks
kapitali immobilisatsioon • maj aktsiaühingu kapitali muutmine üksikettevõtjate kapitaliks; käibevahendite mahutamine väheliikuvaisse väärtustesse (börsil mittenoteeritavaisse väärtpabereisse jne)

immunokompetentsus <+ kompet`entsus -e 11~9 s> (< immuno- + kompetentsus) • füsiol organismi võime vastata antigeensele ärritajale immuunreaktsiooniga

immuunsus <imm`uunsus -e 11~9 s> (< immuunne) • biol nakkus- v tõvekindlus, organismi võime tõrjuda haigusetekitajaid

incubus [inkubus] (ld) • müt painaja; keskajal ka kuri vaim

indiferentsus <indifer`entsus -e 11~9 s> (< indiferentne) • ükskõiksus, osavõtmatus, vaimne loidus, loobumine seisukohavõtust vaadete, arvamuste, sündmuste suhtes; keem mittereageerivus

inkuub <ink|`uub -uubi -`uubi 22e s> (ld incubus < incubare peal lamama) • müt painaja, keskaegse uskumuse kohaselt kuri vaim, kes tuleb magaja peale, eriti deemon, kes astub suguühtesse magava naisterahvaga. Vt ka sukuub

insener <insener -i 19 s> (pr ingénieur < ld ingenium võime, andekus, leidlikkus) • tehn kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, konstrueerib v kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, organiseerib nende valmistamist v juhib nende tööd

instinkt <inst|`inkt -inkti -`inkti 22e s> (sks Instinkt < ld instinctus õhutus, sisendus) • loomusund, vaist; psühh pärilike närvimehhanismidega määratud keerukas käitumisvorm, mille pms ajendid on organismi esmased bioloogilised vajadused (võime tegutseda tüüpolukordades ilma individuaalsetele kogemustele toetumata)

intellekt <intell|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (sks Intellekt < ld intellectus arusaamine) • mõistus, aru, mõtlemisvõime; psühh inimesele omane võime maailma tunnetada; kõrgemate loomade võime uues olukorras otstarbekalt käituda
tehisintellekt info
1. tehisaru, modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust
2. arvutiteaduse haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid

intellektuaalne <intellektu`aal|ne -se 2 adj> (ld intellectualis) • intellektil põhinev, mõistuslik, mõistuspärane, vaimne, mõtlemisega seoses olev

intelligents <intellig|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld intelligentia arusaamine, mõtlemis- v mõistmisvõime)
1. haritlaskond, kvalifitseeritud vaimse töö tegijad
2. intelligentsus

intelligentsus <intellig`entsus -e 11~9 s> (ld intelligentia) • arukus, taibukus, üldine vaimse arengu tase, andekus

interkalaarne <interkal`aar|ne -se 2 adj> (< ld intercalare vahele lisama) • bot, anat vahelmine
interkalaarkasv • bot vahekasv, taime pikenemiskasv, mis toimub püsikoe vahele jääva algkoe rakkude jagunemise varal; anat toruluude pikikasv epifüüsikõhre varal

interoperaablus <+ oper`aablus -e 11~9 s> (< inter- + keskld operabilis tegutsev, tehtav) • info koostalitlusvõime, funktsionaalüksuste võime omavahel suhelda, programme täita ja andmeid edastada nii, et kasutajal pole vaja tunda nende üksuste iseärasusi

introduktsioon <introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld introductio sissejuhatamine)
1. muus suurema heliteose lühike instrumentaalne sissejuhatus
2. biol mingi taime- v loomaliigi (ka sordi, tõu) sisseviimine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem polnud
3. relig vaimuliku ametisseseadmine, vt ka installatsioon (3)

in vivo [in viivo] (ld) • elusas, elusalt (elusa inimese, looma v taime vaatluse v temaga tehtava katse kohta)

ionosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< ioon + sfäär) • meteor atmosfääri ioniseerunud väliskiht, mida iseloomustavad elektronide ja ioonide suur kontsentratsioon, hea elektrijuhtivus, raadiolainete peegeldamise, murdmise ja neelamise võime jne

isomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< iso- + -morfism)
1. samakujulisus; kahe objekti üksühene struktuurne vastavus, kus peale struktuurikomponentide arvestatakse ka nendevahelisi seoseid
2. keem, geol keemilistelt omadustelt ja struktuurilt lähedaste ainete võime moodustada segakristalle e tahkeid lahuseid
3. mat mõiste, mis väljendab kahe matemaatilise süsteemi struktuurset samaväärsust

kalebass <kaleb|`ass -assi -`assi 22e s> (pr calebasse < hisp calabaza)
1. kalebassipuu vilja kuivatatud koorest valmistatud pudelikujuline anum, millest juuakse matet
2. bot harilik pudelkõrvits (Lagenaria siceraria); selle taime viljast valmistatud nõu

kambium <k`ambium -i 19~2e s> (< keskld cambium vahetus) • bot mähk, koorealune õhuke paljunevatest rakkudest kude, mille abil toimub taime jämeduskasv

kameeleon <kam`eeleon -i 19 s> (kr chamaileōn) • zool puudel elutsev haardsabaga sisalik, kellel on võime oma nahavärvust muuta (Chamaeleo); piltl oma veendumusi sageli muutev isik

kapatsiteet <kapatsit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld capacitas) • maht, mahutavus; võime, suutelisus; (vaimsed) võimed

karisma <kar´isma 16 s> (kr charisma jumala and, arm, soosing) • inimesest kiirguv erakordne mõjujõud, sarm; relig armuand, mida jagab Püha Vaim

karismaatiline <karismaatili|ne -se -st 12 adj> • karismat eviv, karismasse puutuv, mõju-, tõmbe- v sisendusjõuline; relig armuanniga õnnistatud
karismaatiline liikumine • relig pms alates XIX s-st tekkinud usuvoolud, mis rõhutavad Püha Vaimu ja karismade tähtsust

kemotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kemo- + tropism) • bot keemiline suundus, taime kasvu suundus keemiliste ärrituste toimel

kolokvint <kolokv|`int -indi -`inti 22e s> (< kr kolokynthē kõrvits) • bot mürkarbuus, ürtarbuus, taim kõrvitsaliste sugukonnast (Citrullus colocynthis); selle taime mõrumaitseline vili, mida kasut lahtistina

kongeniaalne <+ geni`aal|ne -se 2 adj> (uusld congenialis < kon- + ld genius vaim) • vaimusuguluses olev, loomult v vaimulaadilt vastav

kontrastsus <kontr`astsus -e 11~9 s> (< kontrastne) • vastandlikkus, järsk erinevus; fot valgustundliku materjali võime edasi anda pildistatava v kopeeritava objekti heleduse varjundeid

koroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr chōros maa-ala + -loogia), arealoogia <+ l`oogia 1 s> (< ld area maatükk) • biol levilateadus; käsitleb taime-, looma- jm liikide levikut, sõltuvust inimtegevusest jne; põhimeetod on levikukaartide koostamine ja nende analüüsimine

kosmopoliitne <kosmopol`iit|ne -se 2 adj> (< kosmopoliit) • biol mitmel mandril levinud (looma v taime kohta)

kretinism <kretin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr crétinisme < kretiin) • med kilpnäärme talitlushäiretest tingitud tõbi, mida iseloomustab kääbuslik kehakasv, juhm näoilme, vaimne kängumine ja hõõtsiku esinemine; piltl nürimeelsus, juhmus

ksüleem <ksül|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ksülo-) • bot taime juhtkimbu puitosa. Vt ka floeem

kutiikula <kutiikula 1 s> (< ld dem cuticula < cutis nahk) • bot taime kattekoerakkude välisseintele ladestuv pms rasvataolisest kutiinist koosnev värvitu kiht, kaitseb taime liigse veekaotuse eest

kvassia <kv`assia 1 s> , kvassiapuu <+ p`uu 26i s> (< pn Kwasi, Surinami neegerori, kes avastas taime raviomadused) • bot mõrupuu, troopilisest Ameerikast pärinev põõsaspuu (Quassia); puidu mõru ekstrakt on seedimist soodustav ravim ja taimekahjurite tõrjevahend

larv <l`arv larvi l`arvi 22e s> (ld larva)
1. zool vastne, moondega areneva looma ebaküps arenemisaste (röövik, tõuk, kulles jt)
2. müt Vana-Rooma usundis kuri vaim, kodukäija, tont

letargia <let`argia 1 s> (kr lēthargia) • med haiguslik unisus epideemilise entsefaliidi sümptomina; pikaajaline sügava une taoline haigusseisund, varjusurm; piltl vaimne lõtvus, tuimus, tardumus

litofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< lito- + -fiil) • biol kivimilembene (taime, looma kohta)

logos <logos -e 9 s> (kr sõna, mõiste, arvutus, käsitlus, mõistus) • fil vana- ja keskaja filosoofia termin, mida on kasutatud mitmesugustes tähendustes: üldine seaduspärasus, vaimne ürgolemus, mõistuspärane paratamatus; relig kristlikus filosoofias jumalik tarkus, mida sümboliseerib Jeesus Kristus

loogika <loogika 1 s> (kr logikē (technē) < logos)
1. teadus mõtlemise struktuurist, seadustest ja vormidest
2. (arutluste, sündmuste) järjekindlus, sisemine seaduspärasus, paratamatu järgnevus
3. objektiivne seaduspärasus
4. võime õigesti (loogiliselt) mõelda

magnetism <magnet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< magnet) • füüs nähtuste kogum, mis avaldub kehade magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu; magneti omadus rauda külge tõmmata; piltl külgetõmbavus
animaalne magnetism • inimese väidetav võime magnetvälja abil teisi mõjutada, vt ka mesmerism

mahajaana <mahajaana 16 s> (sanskr mahāyāna suur sõiduk) • relig budismi levinuim vool hinajaana kõrval; lähtub põhimõttest, et nirvaanasse võib jõuda mitte ainult munk, vaid ka lihtsurelik, kes püüdleb vaimse täiuslikkuse poole

manna <manna 16 s> (kr < hbr man)
1. mõne taime teradeks kuivav magus eritis (millest saadakse manniiti)
2. kok peeneteralised nisu- v maisitangud
3. piltl (piiblis) taevast sadanud imetoit (taevamanna)

massikultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< mass + kultuur) • isikupärase maitseta tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur

maturiteet <maturit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld maturitas, gen maturitatis küpsus < maturus küps) • (vaimne) küpsus

meditatsioon <meditatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld meditatio) • ka relig keskendunud (usuline) mõtisklus e mõtlus, süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus

meedium <m`eedium -i 19~2e s> (< ld medium keskkoht)
1. vahend, vahendaja, vahelüli; massikommunikatsioonivahend
2. info andmekandja; füüsiline vahend, millega andmeid esitatakse, salvestatakse ja edastatakse
3. biol, füüs keskkond
4. muus lauluhääle keskmine register
5. kunst värvile lisatud vedelik, et muuta selle konsistentsi, kuivamisaega v -kestvust; kunstniku töös kasutatav materjal v menetlus
6. isik, kel on eriline võime esineda vahetalitajana vaimude maailma ja inimeste vahel (spiritismis); parapsühholoogiliste võimetega isik

meem <m`eem meemi m`eemi 22e s> (ingl meme) • fil idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub (nt mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jne); n-ö geeni vaimne analoog. Vt ka memeetika

mens (ld) • mõistus, aru, vaim

mens sana in corpore sano [mens saana in korpore saano] (ld) • (tuleb paluda, et) terves kehas (oleks) terve vaim (Juvenalis)

mentaalne <ment`aal|ne -se 2 adj> (keskld mentalis < ld mens mõte, vaim) • vaimne, hingeline

mentaliteet <mentalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Mentalität < ingl mentality < mentaalne) • vaimulaad, vaimne omapära, meelsus; mõtteviis, ellusuhtumisviis

meristeem <merist|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr meristos jagatud, jagatav) • bot algkude, jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kude, millest moodustuvad muud taimekoed
meristeemmeetod, meristeempaljundus • aiand, põll taime kasvatamise viis, mille puhul uue taime saamiseks kasut varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest; kasut uute sortide ja tervendatud istutusmaterjali kiireks saamiseks

metamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr metamorphōsis)
1. ümberkujundus, muundus; muutus, teisenemine
2. zool moone, kaudne arenemine, mil munast kooruv noorloom (vastne) erineb tunduvalt täisealisest
3. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel
4. muus variatsiooniline muusikateos XX s

mongolism <mongol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mongolid) • med Downi tõbi, üleliigsest kromosoomist põhjustatud arenguhäire, millele on iseloomulikud tüüpilised näojooned, lühikesed sõrmed ja vaimne alaareng

monism <mon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono-) • fil arusaam, et maailmal on ainult üks sõltumatu alge (kas materiaalne v vaimne). Vastand pluralism, Vt ka dualism

monokultuursus <+ kult`uursus -e 11~9 s> (< mono- + kultuur) põll
1. üht liiki taime pidev viljelemine samal külvikorraväljal v põllul, selliselt viljeldav taim on monokultuur
2. tootmisalane täisspetsialiseerumine (nt ühe põllukultuuri kasvatamisele)

motiilsus <mot`iilsus -e 11~9 s> (< ld motus liikumine) • biol liikumisvõime, liikuvus; bakterite v nende kolooniate võime iseseisvalt liikuda

mutism <mut|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr mutisme < ld mutus tumm) • med kõnepuue, mis avaldub vaimse häirena tummuses v vaikimises

naturaliseerima <naturalis|`eerima -eerib 28 v> (pr naturaliser < ld naturalis sünnipärane, loomulik, keskld kodanik)
1. biol võõrpäritoluga looma v taime kodustama, koduseks tegema, (uue elupaigaga jne) kohandama
2. jur naturalisatsiooni teel kodanikuõigusi andma

nearktiline ala (< neo- + kr arktikos põhjapoolne, vrd arktiline) • geogr taime- ja loomageograafiline ala, haarab Gröönimaa ja Põhja-Ameerika Mehhiko kiltmaast alates; moodustab osa holarktilisest alast. Vt ka palearktiline ala, holarktiline ala

neoteenia <neot`eenia 1 s> (< neo- + kr teinō pingutan, venitan)
1. biol eellaste ontogeneesis toimunud varajase arengujärgu pikenemine ja selle muutumine järglaste põhiliseks elujärguks, kusjuures eellaste hilisemad elujärgud järglastel kaovad
2. zool vastsesigimine, mõnede loomorganismide võime saavutada suguline küpsus ning paljuneda juba varasel arenemisastmel

neurotoksiin <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< neuro- + toksiin) • keem, farm närvimürk, (mikroobi, taime v looma toodetav) närvisüsteemile mürgine aine

nous (kr vaim, mõistus), ka nus • fil antiikfilosoofia põhimõisteid, mis väljendab kosmoses ja inimeses valitsevat mõistuslikku alget ja seaduspära

oksüfiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> (< kr oxys hapu + -fiil) • biol happelembesus, mõningate bakterite võime kasvada ja areneda ka vähese molekulaarse hapniku juuresolekul

optiline <optili|ne -se -st 12 adj> • optikasse puutuv; valgusse ja nägemisse puutuv, valgus-, nägemis-, silma-
optiline aktiivsus • teatud ainete võime pöörata teda läbiva polariseeritud valguse võnketasandit
optiline analüüs • keemiliste elementide ja ühendite kindlakstegemine optilise kiirguse kaudu
optiline indikatriss • kujund, mis iseloomustab valguse v keskkonna optiliste karakteristikute suunda
optiline isomeeria, ka peegelisomeeria • molekulide asümmeetriast tulenev isomeerialiik, mille puhul eksisteerivad isomeerid on teineteise peegelpildid
optiline kaabel • valguskaabel
optiline ketas • laserketas
optiline kiri • info automaattuvastuseks mõeldud kiri
optiline klaas • ühtlase koostise ja suure läbipaistvusega sisepingeteta klaas
optiline kvadrant • nurgamõõteriist, millega mõõdetakse pinna kallet horisontaaltasandi suhtes
optilised petted pl • nägemismeele petted, mõnede esemete teisiti nägemine, kui nad on tõeliselt
optiline side • info edastamine valguse v sellele lähedase lainepikkusega elektromagnetkiirguse abil
optiline tsentriir • seade mõõteriista keskmestamiseks mingisse kindlasse punkti
optiline tugevus • läätse v optikasüsteemi valgusmurdmisvõimet iseloomustav suurus
optilised atmosfäärinähtused pl • astr valguse peegeldumisest, hajumisest ja murdumisest põhjustatud nähtused atmosfääris (nt halo, vikerkaar, taeva värvus)

palearktiline ala (< paleo- + kr arktikos põhjapoolne, vrd arktiline) • geogr taime- ja loomageograafiline ala, mis hõlmab Euraasia, Araabia poolsaare ja Aafrika põhjaosa Saharani; moodustab osa holarktilisest alast. Vt ka nearktiline ala, holarktiline ala

paleoendeem <+ end|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< paleo- + endeem) • ökol väikeseks jäänud levilaga jäänuk (taime- v loomaliik)

parakleet <parakl|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr paraklētos appikutsutu, eestkostja, lohutaja) • relig kristlikus teoloogias lohutaja, trööstija, eestkostja, Püha Vaim; Kristus

parenhüüm <+ enh|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< par- + kr enchyma sissevalatu) • bot tülbkude, taime põhikoe pehme mass, mis koosneb põisjaist elusrakkudest; anat kude, milles toimub elundite (eriti näärmete) iseloomulik talitlus

partikulatsioon <partikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld particula osake) • biol põõsa v puhma vm taime jagunemine (nt inimtegevuse toimel) iseseisvaiks

pektiin <pekt|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr pēktos hüübinud) • keem taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid (põhjustab keediste tarretumist)

pelooria <pel`ooria 1 s> (< kr pelōros hiiglasuur), pelooriline õis • bot mõne normaalselt ühe sümmeetriatasapinnaga õitega taime erandlik suur kiirjas õis, mis asetseb taime v õiekobara tipus

peltsebul <peltsebul -i 19 s> (< kr pn Beelzeboub, Beelzeboul < hbr Baʿal-z'bub kärbeste isand) • kuri vaim, kurat

perenniaalne <perenni`aal|ne -se 2 adj> (< ld perennis aastaringne; püsiv) • aastaringne; biol mitme- (vähemalt kolme-) aastane (pms taime kohta)

peritsükkel <+ ts`ük|kel -li 2e s> (< kr perikyklos ümmargune < peri- + kyklos ring) • bot rakukiht taime varres ja juures

plagiotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr plagios kaldu olev + tropism) • bot taime kasvamine mõjuri suhtes nurga all

plastsus <pl`astsus -e 11~9 s> (< kr plastos vormitud, voolitud) • vormitavus, kujundatavus; plastilisus; füüs keha võime välisjõu v sisepinge mõjul jäävalt deformeeruda
plastsusteooria • füüs tahkisemehaanika haru, mis uurib välisjõudude mõjul tekkivaid plastseid (jäävaid) deformatsioone ja pingeid

pneuma <pneuma 16 s> (kr õhk, tuul, hingus, hing, vaim) • fil Kreeka filosoofia ja meditsiini termin; tähendas algselt erilist, kõige peenemat ja kergemat ainet, mis oli liikuvuse ja elu põhjustaja; kosmilist pneumat samastati elavas kehas toimiva psyche’ga ja teda peeti väeks, mille varal vaim paneb keha toimima

pneumaatik <pneumaatik -u 2 s> (< kr pneumatikos õhu-, tuule-, vaimne < pneuma hingus, õhk, tuul; vaim)
1. aj vanaaegse meditsiinikoolkonna esindaja, kes kõiki eluavaldusi seletas „eluõhuga“
2. relig varakristliku „vaimlaste“ usulahu liige, „pühast vaimust hõivatu“
3. muus suruõhuga töötav oreli vileventiile avav seadis
4. füüs pneumaatika asjatundja

pneumoriisa <pneumoriisa 16 s> (< pneumo- + kr rhiza juur) • bot õhujuur, niiskes õhus taime maapealsetest osadest väljakasvav juur, mille ülesanded on pms hapnikuvõtt, taime kinnitamine ning veeauru imamine

poltergeist <p`olterg|`eist -eisti -`eisti 22e s> (sks Poltergeist kolistav vaim)
1. meteor märatsev raju, tuulispask, orkaan
2. paranormaalne nähtus: seletamatud hääled ja asjade liikumine hrl noore inimese läheduses

polükarpne <+ k`arp|ne -se 2 adj> (< polü- + kr karpos vili) bot
1. eluea jooksul korduvalt õitsev ja viljuv (taime kohta)
2. mitmeemakaline (õie kohta). Vastand monokarpne

poor <p`oor poori p`oori 22e s> (kr poros läbipääs, ava) • urve, väike tühik aineosakeste vahel; anat higinäärme ava nahas; bot taime rakukesta ava

populaarteaduslik <+ t`eadusl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< populaarne (1)) • teaduse valdkonda kuuluvat üldarusaadavalt sõnastav, aimeline, aime-

porditavus <porditavus -e 11~9? s> (ingl portability) • info programmi võime konverteerimiseta töötada eri tüüpi andmetöötlussüsteemides, vt ka portima

potentseerima <potents|`eerima -eerib 28 v> (< ld potentia jõud, võime) • jõudu lisama, tugevust andma, tõhustama; mat logaritmi järgi sellele vastavat arvu leidma

potentseeruma <potents`eeruma 27 v> (< ld potentia jõud, võime) • tugevnema (mitme samasuunalise teguri toimel)

potentsiaalne <potentsi`aal|ne -se 2 adj> (keskld potentialis < ld potentia jõud, võime) • võimalik; varjatult v varuna olemasolev
potentsiaalne energia • füüs süsteemi energia, mis sõltub selle osade vastastikusest asendist (nt ülestõstetud kehas peituv töövõime)

propriotseptsioon <propriotseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< propriotseptor) • füsiol lihastaju; võime tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata