Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
absoluut <absol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld absolutus sõltumatu, tingimatu, lõpetatud) • fil miski, mis eksisteerib täiesti sõltumatult, kõige olemasoleva lõpmatu ja igavene vaimne lähtealus, jumala teisendsõna
alkeemia <alk`eemia 1 s> (ld alchimia < ar al-kīmiyā’ < kr chymeia metallide segamise kunst v chēm(e)ia Egiptuse (kunst)) • algselt müstiline, teaduse-eelne vaimne õpetus, mille kohaselt selle järgija (alkeemik) saavutab vaimse täiuslikkuse ja omandab seetõttu võime muuta välist (materiaalset) maailma, nt valmistada kulda või surematuse eliksiiri
dedovštšina <ded`ovštšina 1 s> (vn дедовщина < дед vanaisa, ätt, teenistust lõpetama hakkav ajateenija) • sõj kõnek vaimne ja füüsiline vägivald nooremate ja madalamas auastmes ajateenijate suhtes Nõukogude v Vene armees
dereism <dere|`ism -ismi -`ismi 22e s> (de- + ld res asi) • psühh kujutlustes elamine, loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Vt ka autism
flegma <flegma 16 s> (< kr phlegma lima) • vaimne loidus, ükskõiksus, tuimus; kõnek flegmaatik
guru <guru 17 s> (sanskr õpetaja) • relig hinduistide usuõpetaja, vaimne juht, kes vahendab oma õpilastele traditsioonilisi usulisi ja filosoofilisi teadmisi; sikhide kogukonna juht; piltl vaimne juht, õpetaja
hüpotüümia <+ t`üümia 1 s> (hüpo- + kr thymos vaim, hing) • med meeleoluhäire, nukrusest tingitud raske vaimne kurnatus. Vt ka tsüklotüümia, düstüümia
indiferentsus <indifer`entsus -e 11~9 s> (< indiferentne) • ükskõiksus, osavõtmatus, vaimne loidus, loobumine seisukohavõtust vaadete, arvamuste, sündmuste suhtes; keem mittereageerivus
intellektuaalne <intellektu`aal|ne -se 2 adj> (ld intellectualis) • intellektil põhinev, mõistuslik, mõistuspärane, vaimne, mõtlemisega seoses olev
kretinism <kretin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr crétinisme < kretiin) • med kilpnäärme talitlushäiretest tingitud tõbi, mida iseloomustab kääbuslik kehakasv, juhm näoilme, vaimne kängumine ja hõõtsiku esinemine; piltl nürimeelsus, juhmus
letargia <let`argia 1 s> (kr lēthargia) • med haiguslik unisus epideemilise entsefaliidi sümptomina; pikaajaline sügava une taoline haigusseisund, varjusurm; piltl vaimne lõtvus, tuimus, tardumus
logos <logos -e 9 s> (kr sõna, mõiste, arvutus, käsitlus, mõistus) • fil vana- ja keskaja filosoofia termin, mida on kasutatud mitmesugustes tähendustes: üldine seaduspärasus, vaimne ürgolemus, mõistuspärane paratamatus; relig kristlikus filosoofias jumalik tarkus, mida sümboliseerib Jeesus Kristus
massikultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< mass + kultuur) • isikupärase maitseta tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur
maturiteet <maturit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld maturitas, gen maturitatis küpsus < maturus küps) • (vaimne) küpsus
meditatsioon <meditatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld meditatio) • ka relig keskendunud (usuline) mõtisklus e mõtlus, süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus
meem <m`eem meemi m`eemi 22e s> (ingl meme) • fil idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub (nt mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jne); n-ö geeni vaimne analoog. Vt ka memeetika
mentaalne <ment`aal|ne -se 2 adj> (keskld mentalis < ld mens mõte, vaim) • vaimne, hingeline
mentaliteet <mentalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Mentalität < ingl mentality < mentaalne) • vaimulaad, vaimne omapära, meelsus; mõtteviis, ellusuhtumisviis
mongolism <mongol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mongolid) • med Downi tõbi, üleliigsest kromosoomist põhjustatud arenguhäire, millele on iseloomulikud tüüpilised näojooned, lühikesed sõrmed ja vaimne alaareng
monism <mon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono-) • fil arusaam, et maailmal on ainult üks sõltumatu alge (kas materiaalne v vaimne). Vastand pluralism, Vt ka dualism
pneumaatik <pneumaatik -u 2 s> (< kr pneumatikos õhu-, tuule-, vaimne < pneuma hingus, õhk, tuul; vaim)
1. aj vanaaegse meditsiinikoolkonna esindaja, kes kõiki eluavaldusi seletas „eluõhuga“
2. relig varakristliku „vaimlaste“ usulahu liige, „pühast vaimust hõivatu“
3. muus suruõhuga töötav oreli vileventiile avav seadis
4. füüs pneumaatika asjatundja
psühhoterror <+ t`error -i 2e s> (< psühho- + terror) • kellegi vaimne ahistamine, mõjustamine psühholoogiliste vahenditega, saavutamaks soovitud tulemust
psüühe <psüühe 16 s> (kr psychē) • hing; hingeelu, meelelaad; fil inimese teadvustatud ja teadvustamata vaimne elu (mõtlemine ja tundmused)
psüühika <psüühika 1 s> (< kr psychikos hingeline, vaimne)
1. teadvusega seotud nähtuste kogum, inimesel ja kõrgematel loomadel peaaju funktsioonidega seotud objektiivse tegelikkuse kogemise võime ning võime selle järgi oma käitumist muuta
2. hingelaad, hingeelu, isikupärased hingeelulised nähtused
psüühikahäire • med inimese psüühika haiguslik muutus
psüühiline <psüühili|ne -se -st 12 adj> • psüühikasse puutuv, psüühikale omane; hingeline, vaimne. Vastand füüsiline
res cogitans [rees koogitans] (ld) • mõtlev asi, vaimne substants (Descartes). Vt ka res extensa
res extensa [rees ekst·ensa] (ld) • ulatuv e ruumiline asi; fil vaimne substants (Descartes). Vt ka res cogitans
spirituaal1 <spiritu|`aal -aali -`aali 22e s> (ingl (Negro) spiritual hingeline, vaimne < ld spiritualis) • muus USA neegrite vaimulikud (rahva)laulud, mida hrl stiliseeritud koori- v soololauludena esitatakse ka kontserdilaval
spirituaal2 <spiritu|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld spiritualis vaimne, hingeline < spiritus hing, vaim) • aj, relig eraomanditust ja maailma lõppajastu saabumist õpetanud ning rangest mungaelust kinnipidanud voolu esindaja frantsisklaste ordus
spirituaalne <spiritu`aal|ne -se 2 adj> (ld spiritualis < spiritus hing, vaim) • vaimne
spiritualism <spiritual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld spiritualis vaimne, hingeline < spiritus hing, vaim) • fil vaimu maailma põhialuseks pidavad filosoofia suunad (mõiste pärineb XVII s-st)
usuline spiritualism • relig hõlmab vaimu vahetut toimimist tunnistavaid ususuundi (nt kveekerid, pietism)
spiritus rector [spiiritus rektor] (ld) • vaimne juht