[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

ammoniidid pl <ammon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld cornu Ammonis Ammoni sarv, Vana-Egiptuse jumala Ammoni järgi) • paleont valdavalt spiraalse kojaga limused peajalgsete klassist, elasid vana- ja keskaegkonna meredes

anafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (kr anaphora tagasitoomine, kordus)
1. kirj sõna v sõnarühma tunderõhuline kordus lausete v värsside alguses (esineb sageli rahvaluules)
2. lgv tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama, vt ka katafoor

diadeem <diad|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr diadēma)
1. aj Vana-Kreeka preestrite peaside seisusemärgina
2. kalliskividega ehitud laubapael v -võru, kuningate peaehe vana- ja keskajal, krooni eelkäija
3. väikese lahtise krooni kujuline naiste peaehe

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

eksiil <eks|`iil -iili -`iili 22e s> (ld exilium) • pol pagendus, maapagu; vana- ja keskajal: kodaniku sunniviisiline asumine väljaspool oma riigi v linna piire

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

filigraan <filigr|`aan -aani -`aani 22e s> (it filigrana < ld filum niit + granum viljatera) • ornamentideks painutatud ja kokkujoodetud (vääris)metalltraadist ehe v kunstitoode; tuntud vanaajast saadik mitmel pool rahvakunstis
filigraanitehnikafiligraanehete tegemise tehnika
filigraanklaasfiligraani meenutava värvilise sissesulatatud dekooriga klaas
filigraanpaberpeen ehispaber läbipaistva õrna võrk- v joonmustriga

freeholder [friihouldə(r)] (ingl) • aj freehold’i valdaja, vaba maaomanik

glasuurima <glas|`uurima -uurib 28 v> • glasuuriga katma, vaapama

hellenid pl <h`ellen -i 2e s> (kr sg hellēn) • kreeklased, nii vana- kui ka nüüdisaja kreeklaste nimetus

hertsogkond <hertsogk|`ond -onna -`onda 22i s> • aj hertsogiriik, hertsogi võimu alla kuuluv maa-ala v riik

illürism <illür|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Illüüria, Aadria mere kirderannikul asunud vanaaja maa) • pol rahvuslik, ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Ungarile allunud Horvaatias 1830–40ndatel, tekkis vastukaaluks madjariseerimispoliitikale

indigo <indigo 1 s> (port < ld Indicus India) • keem vanaajast tuntud sinine küüpvärvaine, mida saadi mõnedest liblikõieliste sugukonda kuuluvatest troopilistest ja lähistroopilistest taimedest, XIX s lõpust alates valmistatakse sünteetiliselt
indigokarmiinsinine sünteesvärvaine, kasut akvarellvärvi ja sine tootmiseks

inkorporeerima <inkorpor|`eerima -eerib 28 v> (ld incorporare < in- + corpus, gen corporis keha) • endaga liitma, oma koosseisu lülitama (nt maa-ala)

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

kliimaks <kliimaks -i 2e s> (< kr klimax redel)
1. biol püsikooslus, mingi maa-ala taimkate v ökosüsteem, mis on pika aja kestel keskkonnategurite (eriti kliima) toimel tasakaalustunud
2. kirj gradatsiooni liik, lausekujund, milles väljenduse tõhustamiseks reastatakse üha tugevama jõuga sõnu v väljendeid, vastand antikliimaks
3. füsiol vt klimakteerium

kronograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< krono- + -graaf)
1. kirj vana- ja keskaegne üldajalugu käsitlev teos, milles sündmused on esitatud kronoloogilises järjestuses, alates oletatavast maailma loomisest
2. tehn ajamomente paber-, filmi- v magnetlindile fikseeriv kronoskoop
3. tehn ajavõtuvõimalustega kell, kell-stopper

logos <logos -e 9 s> (kr sõna, mõiste, arvutus, käsitlus, mõistus) • fil vana- ja keskaja filosoofia termin, mida on kasutatud mitmesugustes tähendustes: üldine seaduspärasus, vaimne ürgolemus, mõistuspärane paratamatus; relig kristlikus filosoofias jumalik tarkus, mida sümboliseerib Jeesus Kristus

massiiv <mass|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr massif)
1. geogr ulatuslik kompaktne, vähese liigestusega mäestikuala; ühtlane ulatuslik maa-ala, laam
2. info andmete korrastatud kogum

mausoleum <mausol|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< pn Mausolos, vanaaja Kaaria valitseja) • võimas suuremõõtmeline haudehitis

monetaar-, monetaarne <monet`aar|ne -se 2 adj> (pr monétaire < ld monetarius rahapaja- < moneta rahapaja, raha) • maj raha-, rahaline, rahaasutustega seotud, monetaar-

navahha <nav´ahha 16 s> (hisp navaja) • käänispeaga Hispaania pussnuga

paleo- (< kr palaios vana) • vana-, muistne, iidne

paleograafia <+ gr`aafia 1 s> (< paleo- + -graafia) • aj käsikirjateadus, ajaloo ja filoloogia abiteadus, uurib vana- ja keskaja kirjaliikide arenemist, tarvit olnud lühendeid, vanade käsikirjade väliseid iseärasusi, kirjutusmaterjale jne

palimpsest <palimps|`est -esti -`esti 22e s> (kr palimpsēston uuesti kaabitud) • aj pärgamentkäsikiri, millelt esialgne tekst on kõrvaldatud ja asendatud uuega; mõnede vana- v keskaja palimpsestide algupärast teksti on õnnestunud uuesti loetavaks teha

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsentsjur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigusjur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravimfarm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

poonima <p`oonima poonib 28 v> (sks bohnern) • vahatama, (põrandat) vahaga läikivaks hõõruma

skvottima <skv|`ottima -otib 28 v> (ingl squat) • kasutamata v mahajäetud maa-ala v hoonet loata hõivama ja kasutama

spikerdama <spikerdama 27 v> • spikrilt salaja maha kirjutama v vaatama

stromatopoor <+ p`oor poori p`oori 22e s> (< kr strōma ase + poros ava) • paleont vana- ja keskaegkonna madalmeredes elanud ainuõõssete v käsnaliste seltsi kuulunud hüdralaadne loom, säilinud kivististena

teriakk <teri|`akk -aki -`akki 22e s> (< kr thēriakos mürgimao- < thērion mürgimadu < thēr metsloom) • aj, med vana- ja keskaegne paljudest ainetest koosnenud universaalravim, eriti kasutusel vastumürgina

tollideklaratsioon <+ deklaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< toll2 + deklaratsioon) • maj kauba- v pagasiandmeid sisaldav dokument, mille veose valdaja v reisija peab tollitöötajale esitama kauba tollivormistuseks

vasall <vas|`all -alli -`alli 22e s> (keskld vas(s)allus) • aj läänimees, läänisaaja; keskajal feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks v pärilikuks valdamiseks maa-ala koos seal elavate talupoegadega vm tuluallika (lääni); piltl sõltuv isik v riik, vt ka vasallriik

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur