[VSL] Võõrsõnade leksikon

aksakall <aksak|`all -alli -`alli 22e s> (trg aksakal < ak valge + sakal habe) • Kesk-Aasia rahvail: auväärne mees, vanem

arhi- (kr archi-, vrd archē algus) • ülem-, pea-, vanem-

asoikum <as`oikum -i 2e s> (< a- + kr zōē elu) • geol Maa geoloogilise ajaloo varaseim, eluta ajajärk, ürgaegkonna vanem järk

astsendent <astsend|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld ascendens tõusev) • eellane, ülenevas liinis sugulane (vanem, vanavanem jne). Vt ka destsendent

ceterum censeo Carthaginem esse delendam [tseeterum tsense˛o kartaaginem esse del·endam] (ld) • peale selle ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada (lause, millega Rooma senaator Cato Vanem olevat lõpetanud iga oma kõne senatis)
ceterum censeo • piltl muide, ma arvan, minu arvamus (kõnekäänd oma seisukoha visa rõhutamise kohta)

city [siti] (ingl linn) • suurlinna ärikeskus v -kvartal, ka uuemate osadega ümbritsetud vanem linnaosa

doyen [duaj·ä(n)] (pr < keskld decanus dekaan (2)) • dipl mingi riigi diplomaatilise korpuse vanem

duenja <du´enja 16 s> (hisp dueña < ld domina emand) • Hispaanias perenaine, proua; seltsidaam, vanem naine noore naise kaaslasena

en chef [a(n)š·ef] (pr) • pea-, peamine, nt rédacteur en chef peatoimetaja; vanem; kõrgem

geruusia <ger`uusia 1 s> (kr gerousia < gerōn vana mees, vanem) • aj gerontide nõukogu, vanematekogu Vana-Kreeka riikides; Sparta kõrgeim poliitiline organ

kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõj • Eesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõj • Eesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes

major <major -i 2e s> (< ld maior suurem, vanem) • sõj ohvitseriauaste paljude riikide sõjaväes; esimene vanemohvitseri auaste

majoraat <major|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld maioratus < ld maior suurem, vanem) • mõnel maal veel säilinud feodaalne pärimiskord, mille järgi sugukonnamõis läheb jagamatu pärandina vanimale pojale perekonnas v vanimale isikule ühtviisi õigustatud pärijate hulgast. Vastand minoraat
majoraatmõis • sugukonnamõis, majoraadi alusel pärandatav mõis

majoriteet <majorit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< keskld maioritas paremus < ld maior suurem, vanem) • enamus, eriti häälteenamus (valimisel, otsustamisel). Vastand minoriteet

meer <m`eer meeri m`eeri 22e s> (pr maire < ld maior suurem, vanem) • linnapea, linnavalitsuse eesotsas seisev isik Prantsusmaal, Inglismaal, USA-s jm

mišna <mišna 16 s> (hbr kordamine, õppimine) • relig talmudi vanem osa (koostamine viidi lõpule II s), sisaldab pms vana testamendi seadusandluse kommentaare ja edasiarendusi

nemo mortalium omnibus horis sapit [neemo mortaalium omnibus hooris sapit] (ld) • ükski surelik pole tark igal ajal, ka targim teeb vigu (Plinius Vanem)

nocet saepe nimia diligentia [notset seepe nimia dilig·entsia] (ld) • liigne agarus toob sageli kahju (Plinius Vanem)

paleoliitikum <paleoliitikum -i 19 s> (< paleo- + kr lithos kivi) • arheol vanem kiviaeg, esiajaloo vanim järk, mil ürginimene valmistas oma tööriistu ainult raiumise teel, sest lihvimine oli veel tundmata

patriarh <patri|`arh -arhi -`arhi 22e s> (ld patriarcha < kr patriarchēs esiisa)
1. esiisa, sugukonna vanem
2. relig õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik
3. relig mõningate katoliku piiskoppide aunimetus
4. piltl kollektiivi, eriala vm kõige vanem ja auväärsem isik

pleistotseen <pleistots|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr pleistos kõige enam + kainos uus) • geol kvaternaari vanem osa, hõlmab jääajad ja jäävaheajad holotseenini

preester <pr`eest|er -ri 2e s> (kr presbyteros vanem) • relig Jumala ja inimese vaimulik vahemees, kes viib läbi kultusetalitusi; õigeusu või katoliku preestripühitsuse saanud vaimulik; piltl end kellelegi v millelegi pühendanu

presbüter <presbüter -i 19 s> (kr presbyteros vanem) • relig varakristlikus kirikus kogudusevanem, kirikuvanem; reformeeritud kirikuis koguduse juhatuse ilmikliige

presbüterlane <presbüterla|ne -se -st 12 s> , presbüteriaan <presbüteri|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr presbyteros vanem) • relig anglosaksi maades levinud kalvinistliku kiriku (asut XVI s Šotimaal) liige, kes tunnustab koguduse elu juhtivaks organiks valitavat vanematekogu, kuhu kuulub ka ilmikliikmeid; presbüterlased ei tunnusta piiskoppide võimu

rem tene, verba sequentur [rem tene verba sekv·entur] (ld) • pea silmas asja, sõnad tulevad järele (Cato Vanem)

seenior <s`eenior -i 19~2e s> (ld senior), lüh sen
1. vanem (märgitakse isikunime järele samanimeliste eristamiseks, nt isa eristamiseks pojast)
2. sport seenioride vanuseklassi sportlane. Vastand juunior

senioraat <senior|`aat -aadi -`aati 22e s> (uusld senioratus < ld senior vanem) • jur pärimiskord, mille järgi pärimisõigus kuulub vanimale suguvõsas

senjöör <senj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr seigneur < ld senior vanem) • aj läänindusajastul suurmaaomanik, kes oli ühtlasi ka kohtu-, haldus- ja poliitilise võimu esindaja; kitsamas tähenduses: suurfeodaal, maahärra, kellest olid vasallisõltuvuses teised feodaalid; hiljem suveräänsete vürstide tiitel ja kõnetlussõna

sire [siir] (pr < ld senior vanem) • Prantsusmaal ainuvalitsejate kõnetlustiitel, vastab majesteedile; varem ka feodaali, senjööri tiitel

suum cuique placet [su˛um kuikve platset] (ld) • igaühele meeldib oma; igaüks kiidab oma (Plinius Vanem)

söör <s`öör sööri s`ööri 22e s> (ingl sir < pr sire < ld senior vanem), sir [söör] • inglise keelt kõnelevatel rahvastel: mu härra (ilma nime nimetamata)
nime ees aadlipartiklina Sir • baroneti ja rüütli tiitel Inglismaal (ainult koos nimega)

sündik <sündik -u 2 s> (< kr syndikos) aj
1. riigi huvide kaitsja Vana-Kreeka kohtus
2. Euroopas keskajal käsitööliste tsunfti v kaupmeeste gildi vanem
3. pms õigusküsimusi lahendanud kõrgem ametnik (Tallinnas rae liikmena a-tel 1474–1688 ja 1710–1889)

šeik1 <š`eik šeigi š`eiki 22e s> (ar šaikh vanem) • hõimupealik, külavanem Idamaades; islami õpetlane, preester

tertsiaar <tertsi|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld tertiarius kolmandikuline < tertius kolmas)
1. geol varasema stratigraafilise liigestuse järgi uusaegkonna vanem ajastu ning ladestu, hiljem jaotatud paleogeeniks ja neogeeniks
2. aj, relig katoliku mungaordude ilmikharu (kolmanda haru) liige; elasid väljaspool kloostreid ordu reeglite järgi, kuid ei andnud mungatõotust

titaanid pl <tit|`aan -aani -`aani 22e s> (kr pl Titanes) • müt Kreeka jumalate vanem põlvkond, Uranose ja Gaia lapsed; titaanid sümboliseerisid stiihilisi loodusjõude; piltl vägilased; väga mõjukad isikud

voit <v`oit voidi v`oiti 22e s> (poola wójt) • aj keskaja Poolas linnaelanikkonna ülem, hiljem gmina vanem