[VSL] Võõrsõnade leksikon

diagnostik <diagn´ostik -u 2 s> • diagnoosija; med diagnoosispetsialist, diagnoosis eriti vilunud arst

ditüramb <ditür|`amb -ambi -`ambi 22e s> (kr dithyrambos) • aj Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul jumal Dionysose (Bakchose) auks; kirj kõrgelennuline, oodiga sarnanev luuleteos; piltl kõrgelennuline kiidulaul, mõõdutundeta ülistamine

ekspert <`eksp|`ert -erdi -`erti 22e s> (pr expert < ld expertus kogenud, vilunud) • asjatundja, isik, keda vaieldavail v raskeil juhtumeil kutsutakse ekspertiisi tegema

enkoomion <enk`oomion -i 19~2e s> (kr enkōmion) • aj, kirj kiidulaul, (kedagi) ülistav luuletus, kõne v kirjutis Vana-Kreekas ja -Roomas

epiniikion <epin`iikion -i 19~2e s> (kr epinikion < epi- + kr nikē võit) • aj võidulaul, koorilaul spordipidustustel võitnute auks Vana-Kreekas

Gloria [glooria] (ld gloria au), Gloria in excelsis Deo [glooria in eksts·elsis de˛o] (ld au olgu Jumalale kõrges) • relig missa (1) osa, kiidulaul; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) teine osa, järgneb Kyrie’le

hosianna <hosi´anna interj; hosi´anna 16 s> (hbr aita, päästa) • relig juudiusuliste palve- ja rõõmuhüüd (pärineb Taaveti lauludest); võetud kristlikku liturgiasse; piltl kiidulaul

mentaliteet <mentalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Mentalität < ingl mentality < mentaalne) • vaimulaad, vaimne omapära, meelsus; mõtteviis, ellusuhtumisviis

ood <`ood oodi `oodi 22e s> (kr ōidē laul) • kirj, muus algul igasugune koorilauluks sobiv luuletus, hiljem (ka ladina keeles) kunstipärane lüüriline luuletus; tänapäeval pidulik ja ülev luuletus, ülistus- v kiidulaul

paiaan <pai|`aan -aani -`aani 22e s> , peaan <pe`aan peaani pe`aani 22e s> (kr paian, jumal Apollo epiteet) aj
1. muus Vana-Kreeka koorilüürika žanr, kiidulaul päikesejumal Apolloni auks
2. kirj neljasilbiline antiikne värsijalg

prefatsioon <prefatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld praefatio sissejuhatus, eessõna) • relig ülistus- ja kiidulaul, järgneb missal (1) Sanctus’ele

šrafuur <šraf|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Schraffur, vrd šrafeerima) • viirutus, viirutatud pind

transparent <transpar|`ent -endi -`enti 22e s> (< transparentne)
1. jooneleht, tugevate mustade joontega viirutatud paber
2. tagant valgustatav läbipaistev paber v riie, millel on kiri v kujutis
3. loosung, riidele vm materjalile tehtud kiri v pilt

troop <tr`oop troobi tr`oopi 22e s> (< kr tropos pööre, viis, laad)
1. kirj kõnekujund: sõna v väljendi kasutamine ülekantud tähenduses
2. muus, aj keskaegne kirikumuusika žanr, kiriku liturgiatekstidesse kiilutud uued lauluosad