[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 95 artiklit

aksioom <aksi|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr axiōma) • loog alglause, postulaat, loogiliselt mittetõestatav väide; piltl endastmõistetav tõde, mis ei vaja tõestamist

amerikanist <amerikan|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) lgv
1. Põhja-Ameerika, eriti USA kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija
2. indiaani ja eskimo keelte, samuti nende rahvaste kultuuri uurija

anaeroob <+ aer|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< an- + aeroob) • biol organism, kes ei vaja elamiseks vaba hapnikku (nt mitmed bakterid). Vastand aeroob

anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane

antagonism <antagon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr antagonisme < kr antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastandlikkus, lepitamatu vastuolu, vastuolulisus; vaenulike sotsiaalsete jõudude konflikt ja lepitamatu võitlus; relig vastuolu dualistlikes ususüsteemides, nt hea ja kurja antagonism
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v surmab teise
3. farm raviainete vastandlik toime, st nad kahandavad üksteise mõju

auraatiline <auraatili|ne -se -st 12 adj> (sks auratisch) • aurale omane, auraga seonduv; originaalne, autentne

bene (ld) • hästi
bene diagnoscitur, bene curatur [bene diagn·ostsitur bene kuraatur] • hästi diagnoositud, hästi ravitud (st heaks raviks on vaja head diagnoosi)
bene qui latuit, bene vixit [bene kvi latu˛it bene viksit] • kes on elanud silmatorkamatult, on hästi elanud (Ovidius)
bene quiescat [bene kvi·eskat] , lüh b. q.puhaku rahus (hauakiri)
bene vale , lüh b. v.ela hästi, hüvasti

bursprake [buurspraake] (keskalamsks bûrsprake < bûr linnakodanik + sprake keel, kõne) • aj kesk- ja uusaja linnades rae antud tähtsa korralduse v otsuse rahvapärane kokkuvõte; selle traditsiooniline pidulik ettelugemine raekoja aknast v trepilt

bönhase [böönhaaze] (sks < keskalamsks bonehase „pööningujänes“) • aj nn vusserdaja, kesk- ja uusaja linnades meistriõiguseta, tsunfti mittekuuluv käsitööline (ka Balti kubermangudes)

circulus vitiosus [tsirkulus vitsioosus] (ld vigane ring, nõiaring)
1. loog loogikas ringtõestus (st tõestamiseks kasut seda, mida alles on vaja tõestada), vt ka tautoloogia
2. med vastastikku üksteist põhjustavate v raskendavate haiguste koosesinemine, mis halvendab haige seisundit

copyhold [kopihould] (ingl) • aj talupoegade feodaalse maavalduse põhivorm Inglis- ja Iirimaal hiliskeskajal ja uusaja alguses: vaba talupoeg rentis feodaalilt maatüki ja sai kohtus fikseeritud rendilepingust koopia (copy)

cum principia negante non est disputandum [kum prints·ipia neg·ante noon est disput·andum] (ld) • fil põhiseisukohtades eitajaga ei vaielda, st et vaidluseks on vaja mingit üksmeelt põhieelduste suhtes

dekretist <dekret|`ist -isti -`isti 22e s> (< dekreet) • relig kanoonilise õiguse uurija

didaktik <did´aktik -u 2 s> • ped didaktika uurija v rakendaja

diplomaatik <diplomaatik -u 2 s> • diplomaatika eriteadlane, ürikutundja v -uurija

divide et impera [diivide et impera] (ld) • jaga ja valitse, s.o soodusta killustumist ja tülisid, et oleks hõlpsam valitseda (Vana-Rooma, hiljem ka uusaja riikide poliitikale omistatud põhimõte)

dogmaatik <dogmaatik -u 2 s> • dogmaatika uurija v õppejõud; dogmade range järgija

dokivari <+ vari varja v`arja 24u s> (holl dok), batoport <batop|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr bateau-porte < bateau laev + porte uks, värav) • mer ujuv seadis kuivdoki sulgemiseks: pontoon, mis täidetakse ballastveega nii, et ta suleb värava

ekspluataator <ekspluat`aator -i 2e s> (< pr exploiteur) • maj ekspluateerija, marksistlikus majandusteoorias tootmisvahendite omanik, kes omastab otsese tootja töövilja; piltl kurnaja

emissar <emissar -i 19 s> (< ld emissarius salasaadik, luuraja) • dipl ühest riigist teise läkitatud saadik, eriti diplomaatilise salaülesandega

endokrinoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • med endokrinoloogia uurija v spetsialist

epigraafik <epigraafik -u 2 s> • raidkirjade uurija, epigraafika eriteadlane

evaporaator <evapor`aator -i 2e s> (< ld evaporare aurama) • tehn seade katla- ja joogivee väljaaurutamiseks mereveest

evaporatsioon <evaporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evaporatio auramine < e-1 + vaporare aurama) • tehn aurustamine (aurude kogumiseta, nt ekstraktide valmistamisel); põll vee aurumine mullast

evaporeerima <evapor|`eerima -eerib 28 v> • evaporatsiooni teostama, aurustama, ära aurata laskma

evaporomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld evaporare aurama + -meeter) • hüdrol aurumismõõtur, riist vee aurumise kiiruse mõõtmiseks

evapotranspiratsioon <evapotranspiratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evaporare aurama + transpiratsioon), tähis ETpõll koguaurumine, vee aurumine taimkattega alalt (mullast ja taimelehtedelt aurumise summana)

flokid pl <fl`okk floki fl`okki 22e s> (vn флокен < sks Flocken helbed < ld floccus villa- v karvatutt) • tehn tugevust vähendavad kitsad keraja pinnaga mikropraod legeeritud2 terases

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

ghazawat [ghas´avat] (ar ghazwah sõjakäik, kallaletung) • relig üksikisiku võitlus kurja vastu iseendas ja vastupanu patustele ahvatlustele islami usuõpetuses. Vt ka džihaad

gorgoneion <gorgon`eion -i 2e s> (kr < gorgo) • kunst, müt gorgo pea kujutis; antiikajal kasutati ohutisena kurja vastu ja vaenlase hirmutamiseks

haafiz <haafiz -i 2e s> (ar ḥāfiz vardja, kaitsja) • relig kogu koraani peast oskava muslimi austav nimetus

headhunter [hedhantə(r)] (ingl peakütt) • värbaja, väärtusliku personali üleostja, ärameelitaja

hebraist <hebra|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr hebraios juut, juudi) • lgv heebrea keele ja usundi uurija

hellenist <hellen|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr hellēnistēs kreeka keeles rääkiv < hellēn kreeklane), gretsist <grets|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Graecus kreeklane, kreeka) • kreeka filoloog, Vana-Kreeka keele ja kultuuri uurija v tundja

hipokraatiline näoilme (ld facies Hippocratica, selle kirjeldaja, Vana-Kreeka arsti Hippokratese järgi) • med surija näoilme (silmad aukus, ninaots teravam jne)

immunoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • med immunoloogia uurija v tundja

inkvisiitor <inkvis`iitor -i 2e s> (< ld inquisitor uurija; jälitaja) • aj inkvisitsioonikohtunik, kohtunik inkvisitsiooniprotsessil (vt ka inkvisitsioon); piltl julm inimene, piinaja

interoperaablus <+ oper`aablus -e 11~9 s> (< inter- + keskld operabilis tegutsev, tehtav) • info koostalitlusvõime, funktsionaalüksuste võime omavahel suhelda, programme täita ja andmeid edastada nii, et kasutajal pole vaja tunda nende üksuste iseärasusi

in vino veritas [in viino veeritas] (ld) • veinis on tõde, st joobnu ei varja tõtt (v oma arvamust)

kanonist <kanon|`ist -isti -`isti 22e s> • relig kirikuõiguse e kanoonilise õiguse spetsialist v uurija

karpoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • bot taimeviljade uurija, karpoloogia eriteadlane

keltoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< keldid + -loog) • lgv keldi keelte ja kultuuri uurija

koroner <koroner -i 19 s> (ingl coroner < ld corona pärg, kroon) • Inglismaal ja USA-s vägivaldsete surmajuhtumite ametlik uurija

kramp <kr`amp krambi kr`ampi 22e s> (rts kramp, sks Krampf)
1. med lihaste tahtetu kokkutõmme; pigistus
2. ukse, luugi, värava vms rauast sulgemisvahend, riiv

küpress <küpr|`ess -essi -`essi 22e s> (kr kyparissos) • bot igihaljas koonusja v laiuva võraga okaspuu (Cupressus) Vahemere maadel jm; annab väärtuslikku, väga vastupidavat puitu

lasciate ogni speranza voi ch’entrate [lašaate onji sper·antsa voi kentraate] (it) • jätke kõik lootus, teie, kes sisse astute (Dante Alighieri „Jumalikus komöödias“ raidkiri põrgu värava kohal)

lauto <lauto 16 s> (sks Laute < hisp laúd < ar al-ʿūd puu, puupill, lauto) • muus munaja kõlakastiga vanaaegne idamaist päritolu keelpill

liider <l`iid|er -ri 2e s> (ingl leader juht) • juht, eriti poliitilise erakonna v mingi muu organisatsiooni juht; sport juhtija, vedaja, võistlustel esikohal olija

mandalane <mandala|ne -se -st 12 s> (< aramea manda teadmine) • relig gnostitsistliku algupäraga usundi järgija; väikseid mandalaste kogudusi on säilinud Mesopotaamia lõunaosas; vastandavad head valguse- ja kurja pimeduseriiki

manihheism <manihhe|`ism -ismi -`ismi 22e s> , manilus <manilus -e 11 s> (< pn Mani, Pärsia prohvet, u 216–276/277) • aj, relig osalt kristlik, osalt Vana-Pärsia usundist zoroastrismist võrsunud õpetus, levinud Rooma keisririigis alates III s; manihheismi põhidogmaks oli võitlus hea ja kurja, valguse- ja pimeduseriigi vahel kogu maailmas

mazdakism <mazdak|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Mazdak) • relig Iraani usureformaatori Mazdaki (surn 528 v 529) rajatud usuline ja poliitiline õpetus, mis lähtus hea ja kurja võitlusest ning hea võidust; ideaaliks oli varandusühisusel põhinev vennaskond

medal <medal -i 2e s> (pr médaille < it medaglia) • mälestusmünt v -raha; auraha

mezuza [mezuzaa] (hbr uksepiit) • relig juudiusulistel pärgamenditükk šema-palve algusosaga, mis kinnitatakse metall- või klaastorus uksepiidale (kaitseks kurja eest)

mikrofišš <mikrof|`išš -iši -`išši 22e s> (ingl microfiche), diamikrokaart <+ k`aart kaardi k`aarti 22e s> (< dia- + mikro-) • info üks mikrovorme (1), mikrokujutisi (kaadrivälju) kandev läbipaistva põhimikuga kaart (nt 105 × 108 mm), mille lugemiseks on vaja eriseadet; kasut nt raamatukogunduses

morfofoneem <+ fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< morfo- + foneem) • lgv keeleüksus v sümbol, mis ühendab sama morfeemi allomorfide üksteisele vastavaid vahelduvaid foneeme; foneem, mis muutub ühe morfeemi sees, nt rada - raja

morfoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • lgv, ka biol morfoloogia eriteadlane, kuju v välimuse uurija

mutatis mutandis [mutaatis mut·andis] (ld), lüh m. m.muutes, mis vaja muuta; tehes vastavad muudatused, vajalike muudatustega

non verbis, sed factis opus est [noon verbis sed faktis opus est] (ld) • vaja pole mitte sõnu, vaid tegusid

offside [ofsaid] (ingl) • sport suluseis, (jalgpallis) mängija asumine reeglivastaselt palli ja vastase värava vahel

okeanograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> , okeanoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • hüdrol mereteadlane, okeanograafia eriteadlane, merede ja ookeanide uurija

ooloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • zool ooloogia teadlane, munateadlane, linnumunade uurija

orientalist <oriental|`ist -isti -`isti 22e s> (< orient) • lgv Idamaade keelte ja kultuuri tundja v uurija

pandektid pl <pand|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld Pandectae < kr pandektēs kõikehõlmav), digestid pl <dig|`est -esti -`esti 22e s> (ld Digesta < digerere jagama, liigendama) • aj, jur Justinianuse koostatud seadustekogu, millesse oli koondatud Rooma seadusandjate normatiivakte
pandektiõigusjur Saksamaal uusaja algusest alates kohandatud Rooma eraõigus

pankrot <p`ankr|`ot -oti -`otti 22e s> (sks Bankrott < it bancarotta „purustatud lett“) • maj maksejõuetus, mis seisneb võlgniku suutmatuses rahuldada võlausaldajate nõudeid, mille täitmise tähtpäev on saabunud; pankroti kuulutab välja kohus ja võlausaldajad saavad õiguse võlgniku varaga oma nõudmised rahuldada; pankrotimenetlus on sätestatud pankrotiseadusega; piltl kokkuvarisemine

panpsühhism <+ psühh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + kr psychē hing) • fil õpetus mateeria hingestatusest; uusaja panpsühhism rõhutab mateeria passiivsust ja omistab psüühikale määrava, aktiivse osa

pentoosfosfaaditsükkel <+ ts`ük|kel -li 2e s> (< pentoos + fosfaat + tsükkel) • keem kõigis organismides toimiv glükoosi oksüdatiivne katabolismirada, milles õhuhapnikku on vaja juba muundumise algastmes

piraat <pir|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld pirata < kr peiratēs) • mereröövel; muu röövellik tegutseja, nt autoriõiguse eiraja, piraatkoopiate valmistaja ja levitaja

plaatan <pl`aatan -i 2e s> (ld platanus < kr platanos) • bot plaataniliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond (Platanus), kõrge laia võraga, kasvab Kagu-Euroopas, Ees- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas; annab väärtuslikku puitu

püloon <pül|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr pylōn värav, väravaehitis) arhit
1. Vana-Egiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis
2. silla, spordiväljaku värava jm ehistorn
3. võlvkaare, katusekonstruktsiooni, rippsilla vms massiivne tugipost

quod erat demonstrandum [kvod erat demonstr·andum] (ld), lüh q. e. d.mida oligi vaja tõestada

quod erat faciendum [kvod erat fatsi·endum] (ld), lüh q. e. f.mida oligi vaja teha

quod erat inveniendum [kvod erat inveni·endum] (ld), lüh q. e. i.mida oligi vaja leida

romanist <roman|`ist -isti -`isti 22e s>
1. lgv romanistika eriteadlane, romaani keelte uurija
2. jur Rooma õiguse eriteadlane
3. kirj romaanikirjanik
4. kunst romanismi esindaja

samojedoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • lgv samojedoloogia eriteadlane, samojeedi keelte uurija

sapienti sat [sapi·enti sat] (ld) • mõistlikule piisab, st arukas ei vaja seletusi (Plautus)

seismoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • seismoloogia eriteadlane, maavärinate uurija

semantik <sem´antik -u 2 s> • semantika uurija, sõna tähenduste uurija

sileto et spera [sileeto et speera] (ld) • vaiki ja looda (sõnad Tourville’i feodaallossi vangla värava kohal)

skandinavist <skandinav|`ist -isti -`isti 22e s> • lgv Skandinaavia ajaloo, keelte, kultuuri jm uurija; pol skandinavismi pooldaja

skaut <sk`aut skaudi sk`auti 22e s> (ingl scout < luuraja) • skautluses osalev poiss v tüdruk. Vt ka gaid

spinnaker <spinnaker -i 19 s> (ingl) • mer kergest purjeriidest keraja pinnaga eespuri, mis tõmmatakse jahtlaevadel üles pärituule korral

SRAM {lüh ingl sõnadest static RAM} • info staatiline muutmälu, mis ei vaja pidevat värskendamist (nagu RAM), kuid andmed hävivad toite väljalülitamisel

sumeroloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • lgv sumeroloogia eriteadlane, sumeri keele ja kultuuri uurija

supreemum <supr`eemum -i 2e s> (< ld supremus kõrgeim, ülim) • mat ülemine raja, vähim arv, millest suuremaid vaadeldavas arvuhulgas ei leidu

talmudist <talmud|`ist -isti -`isti 22e s> • relig talmudi tundja v uurija; selle täpne järgija

tanatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< tanato- + -loogia) • med surmaõpetus, surma ja surija kohtlemise bioloogilise, meditsiinilise, sotsiaalse ja eetilise külje üldkäsitlus; hõlmab ka hinnangu eutanaasiale

taraan <tar|`aan -aani -`aani 22e s> (vn таран < kr) • sõj, aj kindlussõdade aegu kasutatud rammipalk müüri, värava v torni lõhkumiseks; laeva esileulatuv rammitääv hoopide andmiseks vaenlase laevadele

termin <t`ermin -i 2e s> (keskld terminus < ld piir, raja)
1. lgv oskussõna, täpselt piiritletud tähendusega sõna v sõnaühend erialakeeles
2. loog term, otsustuse ja süllogismi osa

traiel <tr`aiel -i 2e s> (< ingl trial proov, katsumus < try proovima) • sport jalg- ja mootorrattaspordi ala: osavusvõistlus lippudega tähistatud kivisel, liivasel, porisel, vesitõketega v järsakutega rajal, mille läbimisel ei arvestata aega, vaid raja läbimise oskust (jala mahapanek toob karistuspunkte)

tres faciunt collegium [trees fatsi˛unt kolleegium] (ld) • kolm moodustavad kolleegiumi, st mingi asja otsustamiseks on vaja vähemalt kolme isikut

tsunft <ts`unft tsunfti ts`unfti 22e s> (sks Zunft) • aj sama v lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing keskajal ja uusaja alguses; tsunftid reguleerisid tootmist, kutseväljaõpet ja harrastasid tsunftimäärusega korraldatud organisatsioonielu. Vt ka gild

ugrist <ugr|`ist -isti -`isti 22e s> (< vn угры van ungarlased) • lgv ugri keelte ja kultuuri uurija

viroloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • med viroloogia eriteadlane, viiruste uurija

vulkanoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • geol vulkanoloogia eriteadlane, vulkaanide uurija


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur