[VSL] Võõrsõnade leksikon

aamen <`aamen -i 2e s> (hbr amen) • relig tõesti, see sündigu nõnda!, judaismi, ristiusu ja islami rituaalseid palveid lõpetav kinnitussõna

aašram <`aašram -i 2e s> (sanskr āśrama koht usutoiminguteks < ā- poole, juurde + śrama pingutus, väsitav töö) relig
1. hindude erakla, parim paik mokša poole püüdlemiseks
2. inimese elujärk hinduismis, eristatakse nelja aašramit: õpilane, pereisa, metserak, rändaskeet

aatman <`aatman -i 2e s> (sanskr ātman hing) • relig India usundeis ja filosoofias eluõhk, üksikhing, igaühe igavene isiksus, mis jääb püsima kõige muu hävides

abbey [äbi] (ingl < keskld abbatia < abt) • relig klooster; suur kloostrikirik

abdal <abd|`al -ali -`ali 22e s> (ar abdāl) • relig kerjusmunk islamimaades

abdest <abd|`est -esti -`esti 22e s> (prs ābdast < āb vesi + dast käsi) • relig muslimitel pesemistalitus enne palvetamist

abee <ab`ee 26i s> (pr abbé < ld abbas) • relig algselt kloostriülem (abt), hiljem katoliku alamvaimulik Prantsusmaal

abjuratsioon <abjuratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abjuration < keskld abiuratio vandega lahtiütlemine) • relig avalik loobumine usust v oma veendumustest

ablutsioon <ablutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld ablutio pesemine, puhastamine) • relig katoliiklastel rituaalne pesemine

abrenuntsiatsioon <abrenuntsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld abrenuntiatio ära- v lahtiütlemine < abrenuntiare lahti ütlema < ld renuntiare loobuma) • relig katoliiklastel pidulik lahtiütlemine saatanast (seoses ristimisega)

absolutio generalis [absoluutsio generaalis] (ld) • relig katoliiklastel paljudele korraga antav absolutsioon

absolutsioon <absolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld absolutio vabastamine, õigeksmõistmine) • relig protestantidel andestuskuulutus; katoliiklastel andestuskuulutus missal, patusüü andeksandmisvormel meeleparanduse sakramendis

absolveerima <absolv|`eerima -eerib 28 v> (ld absolvere vabastama; lõpule viima)
1. relig vabaks kuulutama, süüst vabastama
2. sooritama; lõpetama (nt kooli)

absolvo te [abs·olvo tee] (ld) • relig annan sulle andeks (su patud), katoliiklastel sakramentaalne andeksandmise vormel

abt <`abt abti `abti 22e s> (sks < ld abbas < süüria abbā, aramea aba isa) • relig katoliku mungakloostri ülem

abtiss <abt|`iss -issi -`issi 22e s> (keskld abbatissa < abt) • relig katoliku nunnakloostri ülem

abtkond <`abtk|`ond -onna -`onda 22i s> • relig kloosterkond, abtile v abtissile alluv klooster koos valdustega

adamiit <adam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aadam), aadamlane <`aadamla|ne -se -st 12 s> • relig algselt inimese paradiisliku seisundi taastamist taotlevate kristlike usuvoolude liige (hiljem kasutatud ka teiste liikumiste kohta)

adept <ad`ept adepti ad`epti 22e s> (uusld adeptus saavutanu < ld adipisci saavutama) • aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi“; relig, fil mingi usulahu vm saladustesse pühendatu; mingi õpetuse v idee kindel pooldaja

adhan [azaan] (ar aḏān) • relig muessini palvelekutse

ad maiorem Dei gloriam [ad maioorem de˛i glooriam] (ld), lüh A. M. D. G, in maiorem Dei gloriam [in maioorem de˛i glooriam] (ld) • relig Jumala suuremaks auks (jesuiitide tunnuslause)

adoratsioon <adoratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld adoratio) • relig kummardamine, austamine

advent <adv|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld adventus Domini Issanda tulemine) • relig katoliiklastel ja protestantidel kirikuaasta esimesed 4 nädalat, jõuludeks valmistumise aeg 4. pühapäevast enne jõule 24. detsembrini

adventism <advent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld adventus tulemine) • relig 1831. a USA-s baptismist eraldunud liikumine, mis ootab Kristuse peatset taastulekut

adventist <advent|`ist -isti -`isti 22e s> • relig adventismiusuline

adüton <adüton -i 19 s> (kr adyton), abaton <abaton -i 19 s> (kr abaton ligipääsmatu) • relig antiiktempli kõige püham, üksnes preestritele mõeldud paik

agada [agadaa] (< aramea lugu, legend), hagada [hagadaa] (< hbr lugu, jutustamine) relig
1. jutustavad jm seadusandlusevälised tekstiosad rabiinlikus kirjanduses, eriti talmudis ja midrašis, vastand halaha
2. paasapühade legendi ja rituaali sisaldava raamatu nimetus juudi traditsioonis

agenda <ag´enda 16 s> (ld see, mis tuleb teha < agere tegema)
1. (märkmik)kalender
2. päevakord, tegevuskava
3. relig kirikutalituste käsiraamat
poliitiline agenda • pol kõnek (poliitiku) tegevuskava v programm

Agnus Dei [agnus de˛i] (ld Jumala Tall, st Kristus) • relig katoliku missa (1) osa; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) viimane osa; kunst aupaistega, hrl risti v ristilipu ja armulauakarikaga Kristust sümboliseeriv lambatalle kujutis kunstis IV–XVI s

ahimsa <ah´imsa 16 s> , ahinsa <ah´insa 16 s> (sanskr ahiṃsā vägivallatus) • relig India usundite eetilisi põhimõisteid, püüd austada iga olendi elu

ahmadija <ahmad´ija 16 s> (< pn M. G. Ahmadi, India usureformaator, 1835–1908) • relig XIX s lõpus tekkinud islami usulahk

ajatolla <ajat´olla 16 s> (prs āyatollāh < ar āyat allāh jumala märk, ime) • relig šiiitide kõrgem vaimulik

ajurveda <ajurveda 16 s> (< sanskr āyurveda elu teadmine), ajurveeda <ajurveeda 16 s> • med, relig vanadel India kirjutistel põhinev alternatiivmeditsiini liik

akafist <ak´afist -i 2e s> (vn акафист < keskkr) • relig pikem ülistuslaul õigeusu liturgias

akriibia <akr`iibia 1 s> (kr akribeia rangus, täpsus) • relig ortodokssest seisukohast lähtuv kirikuküsimuste lahendamise põhimõte, mille kohaselt rakendatakse kiriku liikme suhtes kirikudistsipliini nõudmisi kogu nende ranguses, ilma mööndusteta. Vastand oikonomia

alba <alba 16 s> (< ld albus valge)
1. (keskld) relig pms katoliku vaimuliku pikk valge (hrl linane) rüü, liturgilise riietuse osa
2. (oksitaani koit) muus hommikulaul trubaduuride luules

allokutsioon <allokutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld allocutio) • kõnetlus, pöördumine; relig kiriklikes rituaalides esinev sissejuhatav v kõnetlusosa; relig paavsti kiriklikke v riiklikke põhimõtteid käsitlev pöördumine

altar <`altar -i 2e s> (ld altaria, altar) relig
1. antiikajal ohvrilaud, ümbrusest eraldatud kõrgem ohverdamiskoht
2. eraldatud koht usutalitusteks ristiusu kirikuis

amiktus <am`iktus -e 11~9 s> (ld amictus pealisrüü) • relig, tekst katoliku vaimuliku liturgilise riietuse osa, pika valge rüü all kantav ristkülikukujuline valge linane rätt

amiš <amiš -i 2e s> (ingl amish < sks amisch < pn Jakob Ammann, liikumise looja, surn u 1730) • relig pms Ameerika Ühendriikides elava traditsioonilist elustiili harrastava range protestantliku usulahu liige, amišid eraldusid XVII s anabaptistlikest mennoniitidest

anabaptist <anabapt|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr anabaptizō ristin uuesti) • relig taasristija, mitmest ristiusuvoolust pärinev lahkusuline reformatsiooniajastul (eriti Saksamaal), anabaptistid eitasid lapseristimist ja nõudsid uut ristimist täiseas; nende dogmaatika alusel kujunes mennoniitide ja baptistide usuvool

anagnost <+ gn`ost gnosti gn`osti 22e s> (kr anagnōstēs) • relig eeslugeja õigeusu kiriku jumalateenistusel

anagoogia <anag`oogia 1 s> (< kr anagōgē ülesjuhatamine, ülendamine < ana- + agōgē juhatus) • relig piibli seletamine tähttähelise täpsusega

ananda <an´anda 16 s> (sanskr ānanda) • fil, relig taevalik rõõm ja õndsus

anateem <anat|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr anathēma) • aj Vana-Kreekas pühendkink jumalale; relig kirikuvanne; piltl needus

angeloloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr angelos sõnumitooja, ingel + -loogia) • relig teoloogiline käsitlus inglitest

angelus <angelus -e 11 s> (< keskld Angelus Domini Jumala saadik < kr angelos sõnumitooja) • relig Jumala Poja inimesekssaamist meenutav palve, mis algab sõnadega „Angelus Domini“ (palvetatakse hrl kolm korda päevas); kõnek inglipalve; selle palvuse algusest teatav kellahelin

anglikaan <anglik|`aan -aani -`aani 22e s> (< keskld Anglicanus inglise) • relig anglikaani kiriku liige, anglikaaniusuline

anglikaani kirik (< keskld Anglicanus inglise) • relig Suurbritannia episkopaalne riigikirik, tekkis 1534

anglikanism <anglikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig anglokatoliiklus; rituaalsust pooldav suund anglikaani kiriku nn kõrgkiriklikus voolus

animism <anim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr animisme < ld animus hing, vaim) • relig hingeusk, elutute esemete ja loodusnähtuste hingestamine loodusrahvail; on usundiliste uskumuste aluseks

animist <anim|`ist -isti -`isti 22e s> • relig animismi järgija, loodusnähtuste hingestatusse uskuja

animistlik <anim`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • ka relig animismile omane, loodusnähtusi hingestav

anniversaarium <annivers`aarium -i 19~2e s> (< ld anniversarius iga-aastane) • relig katoliiklaste iga-aastane mälestuspäev mitmesuguste (isikute, kultuslike vm) sündmuste tähistamiseks; surma- v matmisaastapäevadel peetav missa (1)

annuntsiaat <annuntsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld annuntiare kuulutama) • relig Issanda kuulutamisest nime saanud katoliku vennas- või õeskonna liige

annus (ld) • aasta
annus bissextilis [annus biss·ekstilis] , annus intercalaris [annus interkalaaris] • liigaasta
annus civilis [annus tsiviilis] • kalendriaasta
annus ecclesiasticus [annus eklesi·astikus] • relig kirikuaasta
annus gratiae [annus graatsie] • armuaasta
annus solaris [annus solaaris] • päikeseaasta

antagonism <antagon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr antagonisme < kr antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastandlikkus, lepitamatu vastuolu, vastuolulisus; vaenulike sotsiaalsete jõudude konflikt ja lepitamatu võitlus; relig vastuolu dualistlikes ususüsteemides, nt hea ja kurja antagonism
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v surmab teise
3. farm raviainete vastandlik toime, st nad kahandavad üksteise mõju

antependium <antep`endium -i 19~2e s> (keskld < ante- + ld pendere riputama) • relig altari esikülje ehiskate

anthem [änθəm] (ingl < vanaingl antefn < keskld antiphona, vrd antifoon) • relig, muus XVI s-st pärinev anglikaani kirikulaul

antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid

Antikristus pn (kr antichristos), ka antikristus <antikr`istus -e 11~9 s> • relig kristlikus teoloogias esinev kurjuse kehastus, kes laastab kirikut enne maailma lõppu, kuid kelle võidab taastulev Kristus

antipapist <+ pap|`ist -isti -`isti 22e s> (< anti- + keskld papa paavst) • pol, relig paavstivastane isik

antitrinitaar <+ trinit|`aar -aari -`aari 22e s> (< anti- + trinitas), sotsininaan <sotsinin|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn L. Sozzini, Itaalia humanist, 1525–62) • relig kolmainsuse dogmat eitava kristlase üldnimetus

antropogoonia <+ g`oonia 1 s> (< antropo- + -goonia) • relig usuline nägemus inimese algupärast

antropopatism <antropopat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropo- + kr pathos tunne) • relig väljend, mis omistab Jumalale inimlikke tundeid (nt äkkviha)

apokalüpsis <apokal´üpsis -e 9 s> (kr apokalypsis) • relig nägemus, ilmutus, ennustus (nt maailmalõpust); ilmutusraamat (Johannese ilmutusraamat piiblis)

apokalüptik <apokal´üptik -u 2 s> (< kr apokalypsis) • relig ilmutuste nägija v kirjutaja v seletaja

apokalüptika <apokal´üptika 1 s> (< kr apokalypsis) • relig apokalüptiline kirjandus; maailmalõppu puutuvad ettekuulutused

apokalüptiline <apokal´üptili|ne -se -st 12 adj> • relig ilmutuskirjandusse v maailmalõppu puutuv, apokalüpsises esinev v sellele iseloomulik

apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed

apologeet <apolog|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Apologet < apologeetiline) • aj, relig varakristliku õpetuse kaitsja; nüüdisajal: mingi õpetuse, süsteemi vms kaitsja, õigustaja; tuline pooldaja

apologeetika <apologeetika 1 s> (< kr apologētikos kaitsev < apologeomai räägin kaitseks) • tõe kaitsmine, õigustamine v ülistamine; aj, relig teoloogia osa, mis taotles ristiusu õpetuse põhjendamist teaduslike (sh filosoofiliste) mõistete varal

apostaasia <apost`aasia 1 s> (kr apostasia) • ka relig (peamiselt usust) taganemine, lahtiütlemine

apostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (kr apostatēs) • relig äralangenu, usuhülgaja

apostel <ap`ost|el -li 2e s> (kr apostolos saadik) • relig Kristuse antud aunimetus 12 jüngrile; ristiusu esimestele kuulutajatele antud aunimetus; piltl mingi idee levitamisele pühendunud isik

apostellik <ap`ostell|`ik -iku -`ikku 25 adj> , apostoolne <apost`ool|ne -se 2 adj> • aj apostlile omane
apostellik legaat (< ld legatus saadetu) • relig Püha Tooli esindav, vt ka legaat1 (2), nuntsius

apostlik <ap`ostl|`ik -iku -`ikku 25 adj> , apostoolne <apost`ool|ne -se 2 adj> • relig apostlitest pärinev, nende õpetuse pärane

apoteoos <apote|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr apotheōsis jumalustus)
1. aj, relig esivanemate, kangelaste v valitsejate jumalustamine ning sellega seonduv kombetalitus Vana-Kreekas ja Vana-Roomas
2. idee, isiku v sündmuse avalik ülistus
3. teatrietenduse v kontserdi pidulik lõpp-pilt v -osa

aretaloogia <+ l`oogia 1 s> (kr aretalogia < aretē suurepärasus; voorus; imetegu + -loogia) • relig jumaluse vahetute, tõeliseks peetavate imetegude ülistamine, hellenismi aja tervistusjumalate kultuse tava

arhidiakon <+ d`iakon -i 2e s> (< arhi- + diakon) • relig alates IV s-st kristlikes kirikutes mitmesuguseid teenistuskohti tähistav tiitel

arhimandriit <arhimandr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr archimandritēs < arhi- + kr mandra karjaaed) • relig munkülempreester (algselt kloostriülem). Vt ka abt

arhipiiskop <+ p`iisk|`op -opi -`oppi 22e s> (kr archiepiskopos) • relig pea- v ülempiiskop

arhipresbüter <+ presbüter -i 19 s> (< arhi- + presbüter) • aj katoliku esipreester mitme vaimulikuga koguduses v suurkihelkonnas; relig tänapäeval toomkapiitli esipreestri tiitel

arminiaan <armini|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn J. Arminius, Hollandi teoloog, 1560–1609) • relig Madalmaades kalvinistlikus kirikus XVI s tekkinud usuvoolu järgija

ars moriendi [ars mori·endi] (ld suremise kunst) • relig XV–XVI s populaarsed tekstid, mis õpetavad suhtumist surmasse kristlikust vaatepunktist; kunst XV s plokk- ja ühelehetrüki puulõikeis kasutatud surmateemasid, kus õpetatakse jagu saama Kuradi kiusatustest

aseebia <as`eebia 1 s> (kr asebeia) • relig jumalasalgamine; kreeklastel tähistas kõiki jumalakartmatuid tegusid

askees <ask|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr askēsis harjutamine, eluviis) • relig asketismi nõudeid järgiv eluviis, „lihasuretus“

askeet <ask|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr askētēs harjutaja) • relig asketismi järgija, kristlik „lihasuretaja“, erak; piltl äärmiselt kasin, eluhüvedest ja isiklikust heaolust loobuja

asketism <asket|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig askeetlik ellusuhtumine ja eluviis; meeleliste püüdluste mahasurumine; piltl lihasuretamine; moraalinormina: äärmine mõõdukus, eluhüvedest, isiklikust heaolust loobumine omaette eesmärgina. Vastand hedonism

aspergill <asperg|`ill -illi -`illi 22e s> (keskld aspergillum < ld aspergere peale pritsima) • relig katoliku kirikus metallist või muust materjalist riist pühitsetud vee piserdamiseks; kõnek pühaveepintsel

assassiin <assass|`iin -iini -`iini 22e s> (< ar al-ḥašāšīn hašiši v oopiumi kasutajad) • relig fanaatilise islami sekti liige XI–XIII s Süürias ja Pärsias

assumptsionist <assumptsion|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld assumptio taevaminek < saamine, vastuvõtmine) • relig Neitsi Maarja taevassevõtmisest nime saanud katoliku vennas- ja õeskondade liige

augustiinlane <august`iinla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Augustinus, kirikuisa, 354–430) • relig katoliku kirikuisa Augustinuse nime kandvate või tema ühiselureeglit kasutavate vaimulike vennas- ja õeskondade liige

autokefaalne kirik (< keskkr autokephalos < auto- + kr kephalē pea) • relig iseseisev kirik, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu kirik

avataara <avataara 16 s> (sanskr avatāra laskumine), ka avatar <avatar -i 19 s>
1. relig India müt-s ja hinduismis jumaluse maapealne kehastus inimese vm elusolendi kujul (inkarnatsioon)
2. info kasutaja kahe- või kolmedimensiooniline graafiline kujutis virtuaalmaailmas

Ave Maria (ld ole tervitatud, Maarja) • relig katoliku palve, Neitsi Maarja palve; inglitervitus; muus muusikateos selle palve sõnadele

Ave Maris Stella (ld ole tervitatud, mere täht) • relig varakeskaegne hümn Neitsi Maarja auks, kasut ka liturgiates

Avesta pn (prs apastak, avastak) • relig Iraani usundi mütoloogilisi ja rituaalseid tekste sisaldav kirjamälestis; Avesta koos kommentaaridega on praegu parside2 püha raamat

babism <bab|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar bāb värav õndsusesse) • relig 1844. a islamist lähtunud usuvool, millest eraldus bahaism

bahaism <baha|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar bahā’ aupaiste) • relig eriline maailmausund, üldine inimlikkususund, mis tekkis Pärsias XIX s 2. poolel babismist

bahaist <baha|`ist -isti -`isti 22e s> • relig bahaismi järgija

bairaam <bair|`aam -aami -`aami 22e s> (trg bayram) • relig kahe islami püha (suure ja väikese bairaami) nimetus

baptism <bapt|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr baptismos ristimine) • relig Inglismaal XVII s alguses tekkinud usuvool, mis tunnistab vaid täisealiste ristimist vee alla kastmisega

baptist <bapt|`ist -isti -`isti 22e s> • relig baptismi järgija

baptisteerium <baptist`eerium -i 19~2e s> (kr baptistērion) • aj supelbassein Rooma termides; relig IV s-st alates ristimisbassein, hiljem ka basseiniga v ristimiskiviga kabel

baptistlik <bapt`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig baptistidesse puutuv, neile kuuluv v omane

bdellium <bd`ellium -i 19~2e s> (ld < kr bdellion) • relig vanas testamendis nimetatud kallihinnaline aine, mis meenutab kulda ja oonükseid; bot mõnest palmiliigist saadav lõhnav aine

beata virgo [be˛aata virgo] (ld õnnis neitsi), lüh B. V. • relig Püha Neitsi (Maarja)

beatifikatsioon <beatifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld beatificatio < ld beatus õnnis + -fikatsioon) • relig õndsakskuulutamine. Vt ka kanonisatsioon

begard <beg|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr bégard) • relig begiinile vastava meeste ühenduse liige

begiin <beg|`iin -iini -`iini 22e s> (pr béguine < pn L. de Bègue, arvatav asutaja) • relig Madalmail u XII s tekkinud ja sealt lähikonda levinud naiste religioosse ühenduse liige, begiinid kaldusid ketserlusse, mistõttu inkvisitsioon neid jälitas; vastava meeste ühenduse liiget nimetati begardiks

Benedictus [bened·iktus] (ld kiidetud) • muus, relig missa neljanda põhiosaga (Sanctus) kaasneda võiv osa

benediktlane <bened`iktla|ne -se -st 12~10? s> , benediktiin <benedikt|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Benedictus Nursiast, ordu asutaja, u 480–547) • relig VI s asut Püha Benedictuse ordu liige

benediktsioon <benediktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld benedictio) • relig õnnistamine (katoliku kirikus)

benefiits <benef|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (< ld beneficium heategu)
1. aj varakeskajal feodaali poolt teenete (pms sõjateenistuse) eest vasallile ilma pärandamisõiguseta annetatud maatükk, enamasti koos õigusega võtta maksu talupoegadelt; benefiitsid muutusid hiljem feoodideks
2. relig palgaline kiriklik ametikoht katoliku kirikus

bhakti <bhakti 16 s> (sanskr pühendumine, jagamine) relig
1. hinduismis ja sikhide õpetuses üks isiksuse vabanemise ja jumalaga ühinemise teedest, asetab pearõhu armastusele isikulise jumala (hrl Višnu, Šiva v Devi) vastu
2. vool India kirjanduses ja religioonis, tekkis IV–V s, pms XII s-st arenes rahvaliikumiseks, mis eitas kastikorda ja võrdsusetust

bhikšu <bhikšu 16 s> (sanskr bhikṣú kerjus) • relig buda munk; braahmani elu viimane etapp, mille ta saadab mööda kerjusmungana

bhuta <bhuta 16 s> (sanskr bhūtá hing, olend) • relig India usundis vaim, kummitus, paharet

bibliolaatria <+ l`aatria 1 s> (< kr biblia piibel + -laatria) • relig piibliteksti ületähtsustamine

biblism <bibl|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr biblia piibel) • relig piibli uurimise suund usuteaduses

birett <bir|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Birett < keskld birettum, birretum < ld birrus vihmamantel) • relig, tekst katoliku vaimulike nelinurkne peakate

birgitiin <birgit|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Püha Birgitta, ordu rajaja, u 1303–1373) • relig XIV s asut Pühima Päästja Ordu e birgitiinide ordu liige

bodhisatva <bodhis´atva 16 s> (sanskr bodhisattva virgumisolend) • relig budismis olend, kes pideva enesetäiustamisega on omandanud eeldused täiuslikuks saada, nirvaanasse jõuda ja budaks saada, kuid loobub sellest armastusest elavate vastu ja tahtmisest neid aidata

bogdogeegen <bogdog`eegen -i 2e s> (mongoli богд гэгээн < богд püha, ülim + гэгээн valge, valgustatud), bogdohagaan <bogdohag|`aan -aani -`aani 22e s> (mongoli богд хаан < богд püha, ülim + хаан valitseja, khaan) • aj, relig lamaistliku kiriku pea Mongoolias 1641–1924

bogomiil <bogom|`iil -iili -`iili 22e s> (< pn Bogomil, preester, arvatav asutaja) • relig, aj keskaegse manihheistliku usulahu liige Balkani maades, eeskätt Bulgaarias. Vt ka manihheism

bonza [bondza] (vn бонза < pr bonze < jpn bo(n)zō preester) • relig Jaapani või Hiina buda munga nimetus Euroopas

braahman <br`aahman -i 2e s> (sanskr brāhmama), brahmiin <brahm|`iin -iini -`iini 22e s> • relig brahmanismi preester, Vana-Indias ohverdamist juhtinud preester, kõrgeima, vaimulike varna liige Indias. Vt ka kšatrija, vaišja

braahmanad pl <br`aahmana 1 s> (sanskr brāhmaṇa preesterlik) • aj, relig rühm Vana-India kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud VIII–V s-st eKr, mis täiendavad vedasid ja sisaldavad veda usundi rituaalide kirjeldusi ja tõlgendusi

brahman <br`ahman -i 2e s> (sanskr bráhman) • relig põhimõisteid India usundeis ja filosoofias, algselt palvevalem, hiljem ebaisikuline, väljaspool aega ja ruumi eksisteeriv absoluut

brahmanism <brahman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< braahman, brahman) • relig Indias X–IX s eKr tekkinud usund, hinduismi varane arengujärk, järgnes veda usundile

brahmanist <brahman|`ist -isti -`isti 22e s> • relig brahmanismi tunnistaja, brahmausuline

brahmanistlik <brahman`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig brahmanismile omane

breve (ld lühike) • relig paavsti lühike ametlik kiri

breviaar <brevi|`aar -aari -`aari 22e s> (ld breviarium < brevis lühike) • lühike ülevaade, väljavõtete kogu; relig katoliiklaste tunnipalveraamat

buda <buda 17 s> (sanskr buddha ärganu, virgunu) • relig olemise kõrgeimale tasandile, nirvaanasse jõudnu budismis

budism <bud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Buddha Šākjamuni) • relig buda usk ja usulis-filosoofiline õpetus, tekkis Indias arvatavasti VI–V s eKr; usundi rajas Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama), levinud Hiinas, Jaapanis jm Aasias; õpetuse järgija põhieesmärgiks võib pidada virgunud meeleseisundini jõudmist

budist <bud|`ist -isti -`isti 22e s> • relig budismi järgija, budausuline

budistlik <bud`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig budismisse kuuluv, sellele vastav v omane

bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik

bön <b`ön böni b`öni 22e s> (tiibeti bon) • relig Tiibeti ürgusund, valitses budismi levikuni VII s

calvaria [kalvaaria] (ld)
1. relig Kristuse ristilöömise koht, Kolgata
2. anat vt kalvaaria

Canticum canticorum [kantikum kantikoorum] (ld) • relig ülemlaul

cao dai [kao dai] (vietnami Cao Đài kõrge pjedestaal) • relig teosoofial ja spiritismil põhinev usund ja usuliikumine, mis tekkis Lõuna-Vietnamis XX s 1. poolel

censura ecclesiastica [tsensuura eklesi·astika] (ld censura otsus, karistus + keskld ecclesiastica kiriklik < kr eklēsia kirik) • relig kiriklik otsus v karistus

censurae medicinales [tsensure meditsinaales] (ld) • relig katoliku kirikus paranduskaristused. Vt ka ekskommunikatsioon, interdikt

claustrum [klaustrum] (ld) • relig klooster; ristikäik

clerk [klaa(r)k, klöö(r)k] (ingl) • kirjutaja, kontoriametnik; relig vaimulik

codex argenteus [koodeks arg·ente˛us] (ld hõbedane koodeks) • relig, aj VI s-st pärinev purpurpunasele pärgamendile hõbeda ja kullaga kirjutatud gootikeelne piibli käsikiri

commemoratio [kommemoraatsio] (ld) • meenutamine, mälestamine; relig mälestuspäeva pühitsemine

communicatio in sacris [kommunik·atsio in sakris] (ld) • relig aktiivne osavõtt mittekatoliiklikest jumalateenistustest

communio [kommuunio] (ld) • ühtsus, osasaamine; relig armulaud

Confiteor [konf·ite˛or] (ld ma tunnistan) • relig katoliiklik patutunnistus, missa (1) osa. Vt ka mea culpa

consilia evangelica [kons·ilia evang·elika] (ld) • relig evangeeliumides esitatud kõlbelised nõuanded

consummatum est [konsummaatum est] (ld) • relig see on lõpetatud (Jeesuse viimaste sõnade tõlge)

Credo [kreedo] (ld usun) • relig usutunnistus, missa (1) osa; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) kolmas põhiosa

cubiculum [kub·ikulum] (ld)
1. aj Vana-Rooma maja magamisruum
2. relig kristlasest märtri haud

dalai-laama <+ laama 16 s> (< mongoli dalai ookean + laama2) • relig alates XVI s-st Tiibeti kõrgeim vaimulik ja ilmalik juht. Vt ka lamaism

dalmaatika <dalmaatika 1 s> (ld dalmatica Dalmaatsiast pärinev)
1. aj, tekst põlvini ulatuv laiade varrukatega pealisrõivas Vana-Roomas
2. relig, tekst katoliku piiskopi, abti ja diakoni liturgilise rõivastuse osa

daršana <daršana 1 s> (sanskr darśana) • relig, fil Vana-India filosoofias mingil terviklikul algkogemusel v -kaemusel põhinev maailmavaatesüsteem; hrl nimet daršanadeks kuut hinduistlikku, eri alustelt lähtuvat filosoofiasüsteemi (vaišeesika, jooga, vedanta jt)

deemon <d`eemon -i 2e s> (kr daimōn) • müt antiikmüt-s: hea v kuri võim v jumalus, mis avaldab mõju inimese saatusele; relig kuri vaim; info ooteolekus programm, mille käivitab mingi sündmus

deemonlik <d`eemonl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig, müt deemonile omane, kurjust kehastav, saatanlik

defensor fidei [def·ensor fidee˛i] (ld) • relig usu kaitsja (paavsti poolt Inglise kuningale Henry VIII-le antud aunimetus)

deism <de`ism deismi de`ismi 22e s> (pr déisme < ld deus jumal) • fil, relig XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, kes loob maailma, ent ei sekku enam selles toimuvasse. Vt ka ateism, teism

dekaan <dek|`aan -aani -`aani 22e s> (keskld decanus < ld kümnik, kümmekonna juht < decem kümme)
1. ped teaduskonna juht kõrgkoolis
2. relig varem katoliku toomkapiitli esipreester; nüüdisajal dekanaadi (2) esipreester, vt ka praost

dekaloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< deka- + -loog) • relig piibli kümme käsku

dekanaat <dekan|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld decanatus dekaani amet)
1. ped kõrgkooli teaduskonna kantselei, dekaani (1) ametiruum
2. relig katoliku piiskopkonna alajaotus, allub dekaanile (2)

dekretaal <dekret|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld decretale < decretalis dekreediga kindlaks määratud) • relig paavsti läkituse vormis käskkiri

dekretist <dekret|`ist -isti -`isti 22e s> (< dekreet) • relig kanoonilise õiguse uurija

demonism <demon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr daimōn jumalus, vaim) • relig, müt usk kurjadesse vaimudesse e deemonitesse

demonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr daimōn jumalus, vaim + -loogia) • relig õpetus kurjadest vaimudest

demootiline <demootili|ne -se -st 12 adj> , demootne <dem`oot|ne -se 2 adj> (< kr dēmotikos rahvapärane) • relig rahvalik, rahvale omane
demootiline kiri • lgv hieraatilisest kirjast arenenud vanaegiptuse tarbekiri (VIII s eKr – V s pKr)

derviš <derviš -i 2e s> (prs darvēsh) • relig islami (kerjus)munk

dharma <dharma 16 s> (sanskr seadus) • fil, relig seadmus, hinduismis maailma ja ühiskonna, budismis universumi igavikuline ja muutumatu toimimise kord ning Buddha õpetus

dharmašaastra <dharmaš`aastra 1 s> (sanskr dharmaśāstra) • relig hinduistlik seaduste kogu, õpetus dharmast

diakon <d`iakon -i 2e s> (kr diakonos teener, abiline) • relig abivaimulik protestantlikus kirikus; luteri kirikus XIX s-st pms koguduse hoolekandekorraldaja; katoliku kirikus diakonipühitsuse saanud vaimulik

diakonaat <diakon|`aat -aadi -`aati 22e s> • relig diakoni v diakonissi amet; ka ametiruum

diakoniss <diakon|`iss -issi -`issi 22e s> (sks Diakonisse) • relig naisdiakon; haigete ja vaeste hooldamisega tegelev halastajaõde luteri kirikus

diakoonia <diak`oonia 1 s> (sks Diakonie < kr diakonia teenistus) • relig koguduse hoolekandetegevus, vaeste ja haigete abistamine

dies nativitatis [di˛es nativitaatis] (ld) • relig katoliku pühaku sünnipäev; märtri surmapäev (st igavesele elule sünni päev)

director cantus [dir·ektor kantus] (ld), lüh dir. cant. • muus laulujuht; relig aunimetus, mille toomkapiitel võib anda teenekale kantorile

director musices [dir·ektor muusitses] (ld) • muus muusikajuht õppeasutuses v kirikus; relig aunimetus, mille toomkapiitel võib anda orelimängijale v üldse suurte teenetega muusikule

diskos <d`iskos -e 11~9 s> (< kr diskos ketas, vaagen) • relig ümmargune jalusega armulauataldrik

diötsees <diöts|`ees -eesi -`eesi 22e s> (ld dioecesis < kr dioikēsis valitsemine, provints) • aj Vana-Rooma haldusüksus; relig katoliku piiskopkond. Vt ka eparhia

djatšokk <djatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem дьячок < djakk) • relig salmilaulja, köster õigeusu kirikus

doctor ecclesiae [doktor ekleesie] (ld kirikuõpetaja) • relig katoliku kiriku aunimetus püha elu v õpetusega silma paistnud liikmele

dogma <dogma 16 s> (kr arvamus, otsus) • fil õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestamata; relig Jumala ilmutatud ja kiriku poolt defineeritud õpetuslause; piltl vääramatu tõena võetav ja jäigalt järgitav seisukoht (nt poliitikas, teaduses)

dogmaatika <dogmaatika 1 s> • relig usudogmade süstemaatiline esitus

doksoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr doxa arvamus; au, hiilgus + -loogia) • relig ülistus, ülistuslaul

dominiiklane <domin`iikla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Püha Dominicus, ordu asutaja, Hispaania preester, u 1170–1221), dominikaan <dominik|`aan -aani -`aani 22e s> • relig 1215. a asut katoliku kerjusmungaordu, Jutlustajavendade Ordu liige. Vt ka O. F. P.

dominus (ld) • isand, käskija
Dominus • relig Issand (Jumala, Jahve ja Kristuse kohta)

Dominus vobiscum [dominus vob·iskum] (ld) • relig Issand olgu teiega!

domus (ld) • aj Vana-Rooma elumaja, kodu
Domus dei • relig Jumala koda, kirik

druidism <druid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr druidisme < druiidid) • relig vanaaja keltide usund; seisnes looduse kummardamises, nõudis ohverdamist (ka inimohvreid) metsades

druiidid pl <dru|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ld pl Druidae, Druides < keldi) • relig muinaskeldi preestrid, ka kohtunikud ja õpetajad

džainism <džain|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sanskr jaina pühaku < jina võitja, pühak) • relig, fil budismile lähedane India usund ja filosoofiakoolkond, tekkinud VI s eKr; nõuab järgijailt askeesi ja vooruslikkust, hinge sihiks peab vabanemist keha ikkest paljude taassündide kaudu

džihaad <džih|`aad -aadi -`aadi 22e s> (ar jihād võitlus) • relig islami usuõpetuses püha sõda, relvavõitlus uskmatutega. Vt ka ghazawat

duhhoboor <duhhob|`oor -oori -`oori 22e s> (vn духобор vaimuvõitleja) • relig Venemaal XVIII s tekkinud usuliikumises osaleja; duhhoboorid hülgasid õigeusu kiriku välise kombestiku

ecclesia [ekleesia] (ld < kr ekklēsia rahvakoosolek, kogudus) • relig kirik
ecclesia militans [ekleesia miilitans] (ld) • võitlev kirik
ecclesia purgans [ekleesia purgans] (ld) • puhastuv kirik
ecclesia triumphans [ekleesia tri·umfans] (ld) • rõõmutsev kirik

eeden <`eeden -i 2e s> (hbr eden), ka Eeden pn • relig vanas testamendis maapealne paradiis, inimese asukoht enne pattulangemist

ekleesia <ekl`eesia 1 s> (kr ekklēsia) • aj rahvakoosolek Vana-Kreeka linnriikides; relig kirik, kogudus