[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

alss, alsi 'rohttaim (Eleocharis)' < sks Alse

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 als´i, als´i (P) 'Binse ['kõrkjas']'; Wiedemann 1893: 26 als´i, als´i (P) 'Binse'; EÕS 1925: 12 alss 'bot. kõrkjas'; ÕS 1980: 39 alss 'bot. rohttaim (Eleocharis)';
• Saksa leksikonid: Grimm ALSE, f. artemisia absinthium, ein bitteres unter dem namen wermut bekanntes kraut
• Käsitlused: < vrd sks Alse 'koirohi' (EES 2012: 49)

halss, halsi 'kurss tuule suhtes; purjenöör' < sks Hals(e)

• Murded: al´ss, alss, al´ts, alts 'purjenurk; purjenöör; kurss tuule suhtes; ühe kursiga läbitav lõik; purjeka pööre, loov' Jäm Pöi Hi Khn Hää Ris; alss, `als(s)i 'r' (EMS I: 294-295)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 148 halss 'mer. purjelaeva kurss tuule suhtes; teekonnalõik; purjenöör'; EKSS 1: 436 halss 'mer. 1) purjenöör; 2) purjelaeva kurss tuule suhtes; 3) ühe kursiga läbitav teekonnalõik';
• Saksa leksikonid: Grimm hals 'der Schiffer nennt hals, aber mit dem plural halsen, taue, womit man die untern ecken der Segel spannt und nach vorn zieht; hals des bezaansegels'
• Käsitlused: < hol hals ~ rts hals (EEW 1982: 275); < dt. Hals 'Tau, welches das Segel an der Windseite hält' (GMust 1948: 74); < sks Hals 'halss; kael' (EKS 2019)
• Läti keel: lt alze Halse (Ecke des Segels) < nd. hals 'dem Winde zugekehrtes Ende des Segels' (Sehwers 1953: 2);
• Sugulaskeeled: sm halssi [1786] purjeen mastonpuoleinen alakulma; raakapurjeen kumpikin alakulma; suunta, purjehduskulma / (seemänn.) Hals, Halse; is halsse kulkusuunta luovittaessa purjealuksella < rts hals 'köysi, jolla purjeen alanurkka kiinnitetään' (SSA 1: 134); vdj galssa, galssi halss; галс (VKS: 229)

hirss, hirsi 'kõrsvili (Panicum miliaceum)' < sks Hirse

• Esmamaining: Saksen 1842
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 609) saxa mah tango 'hirse, milium 'hirss''; (Saksen 1842: 47) India-rahwas annawad nendele risi, hirsi ja keik suggu pu-wilja
• Murded: ir´ss Han PJg Kos; hir´ss Har; `hirse Kuu; irse Tor; erss Hlj (EKI MK); kollatang 'hirss' Jõh Rei (EMS III: 501)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 139 hirse, hirse 'Hirse'; Wiedemann 1893: 127 hir´s, hir´si; hirse, hirse 'Hirse'; EÕS 1925: 97 hirss '(taim) (Hirse)'; ÕS 1980: 162 hirss 'taim; toiduaine'
• Käsitlused: < sks Hirse 'hirss' (EEW 1982: 363; Raun 1982: 13; EES 2012: 77; EKS 2019)
• Läti keel: lt iršis Hirsch (Sehwers 1953: 42); lt prosa, sāre hirss (ELS 2015: 162);
• Sugulaskeeled: sm hirssi [1767] < vrts hers (Häkkinen 2004: 202)

hülss, hülsi 'kest' < sks Hülse

• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 399) keet 'Hülse (von Gersten); Hülse (von Beern)'; (Sakala 1887) 31.01: paberossisi, tubakut ja hülsenid
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 111 hülss 'kest, tupp'; ÕS 1980: 176 hülss 'kest, tupp (n-it. paberossil)'; VL 2012 hülss '(sks Hülse 'kest, tupp')'; Tuksam 1939: 513 Hülse 'kest, hülss'
• Käsitlused: < sks Hülse (EEW 1982: 470); < sks Hülse 'kest, kaun, tupp, hülss' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm hylsy < rts hylsa ~ sks hüls, Hülse (Häkkinen 2004: 230)

kauss, kausi 'metallist aas köie otsas' < sks Kausche au-line kauss pärineb saksa ja ou-line kouss vene keelest.

• Murded: kauss, kausi 'nöörist või metallist öös purje nurgas' Mus Muh Hi Khn(kaosi); kaus´s Hää (EMS II: 876); kous(s), kousi 'purjeöös' Khk Pöi Hi Ris(koust); kouss (`koussi), `kousi R (EMS III: 776)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 252 kauz, kauzi (D) 'Kausche (platter, eiserner Ring, welcher mit einem Tau eingefasst wird, alse oese)'; Wiedemann 1893: 228 kauz, kauzi (D) 'Kausche (platter, eiserner Ring, welcher mit einem Tau eingefasst wird, alse oese)'; ÕS 1980: 306 kouss 'metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas või avause säilitamiseks purjes'; VL 2012 kouss 'trossisilm, metallrõngas köie otsas (‹ sks Kausche ‹ pr cosse)';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kausche 'Kausch, eiserner Ring im Tauöhr, in Segeln usw.'
• Käsitlused: < sks Kausche (EEW 1982: 740; EKS 2019); < asks kause, kaus 'Kausche' (GMust 1948: 41, 78)
• Läti keel: lt kauša (LELS 2012: 135);
• Sugulaskeeled: vdj koušši kouss (metallrõngas avause säilitamiseks purje nurkades või aasa moodustamiseks purjeköie otsas); коуш (VKS: 480); lv kouš kouss (metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas või köieaukude kaitseks purjes); kauša, gāķens (LELS 2012: 135)

kirss, kirsi 'kirsipuu; kirsimari (Cerasus)' < sks Kirsche

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 81) Kirs, pl. -sid '--'; Kirsimarri '--'; Kirsipu '--'; (Hupel 1780: 409) Kirschbaum 'kirsi pu r., wisna pu d., käsperi pu r.'; Kirsche 'käsperi marri r., wisna pu marri d.'; (Lenz 1796: 11) selle kuu sissen - - woip ka neid Proppimisse Ossad Plumi, Kirssi, ning Pumberi Puist leikada.; (Lenz 1796: 33) sis peap ka Kärner omma okulerimisse man nende Kirssipuijega nakkama.; (Hupel 1818: 86) kirs + 'Kirsche'; kirsi pu r. d. 'Kirschbaum'; (Masing 1822: 82) on õunapuud sel talwel jo ammugi ärraõitsnud; kirsid walmis samas; (Lunin 1853: 61) kirs, -i r. d. 'втшня'
• Murded: kirss, kirsi (kirssi) 'kirsipuu; kirsimari' eP eL; kirss, `kirssi R; kirts, kirsi Juu Jä (EMS III: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 326 kir´s, kir´si 'Kirsche'; kir´si-mari 'Kirsche'; Wiedemann 1893: 294 kir´s, kir´si 'Kirsche'; kir´si-mari 'Kirsche'; EÕS 1925: 225 kirss '(puuvili)'; ÕS 1980: 269 kirss; Tuksam 1939: 560 Kirsche 'kirss'
• Käsitlused: < sks Kirsche 'kirss' (EEW 1982: 848; Raun 1982: 41; EES 2012: 161; EKS 2019)
• Läti keel: lt ķirsis Kirsche (Sehwers 1953: 67; VLV 1944: 300); lt ķirsis kirss (ELS 2015: 296);
• Sugulaskeeled: sm kirsikka < mrts kirsebär (Häkkinen 2004: 439)

klass, klassi 'liik, sort, kategooria' < sks Klasse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klas´s 'kooliklass; liik, sort' Jäm Hi L K I TLä San V; `klassi R; las´s Sa Kse Han Pä KJn Kõp M Puh (EMS III: 315)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 *klas´s´ 'Classe'; Wiedemann 1893: 309 *klas´s´ 'Classe'; ÕS 1980: 273 klass; VL 2012 klass '(ls classis 'rühmkond, liik')'; Tuksam 1939: 563 Klasse 'klass'
• Käsitlused: < sks Klasse 'klass' (EEW 1982: 863; EKS 2019)
• Läti keel: lt klase Klasse (VLV 1944: 302); lt klase klass (ELS 2015: 300)

kress, kressi 'rohttaim, mungalill (Lepidium)' < sks Kresse

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) Kressi 'Kresse'; (Göseken 1660: 291) Ressi 'Kresse'; (Lenz 1796: 8) Ei pea Kärner mahhajättma, Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama.; (Masing 1823: 170) ei kaswata ennam witsaragugi, muud kui ainaüksi kressi ja põdra sammelt
• Murded: kres´s (-ss) 'mungalill (Tropaeolum majus)' VNg Jäm Mär Tõs Hää IisK San Krl; kräs´s Ris Juu; res´s Khk Mih Trv Krk (EMS III: 827)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; Wiedemann 1893: 387 kres´s, pl. kres´sid 'Kresse (Lepidium L.)'; EÕS 1925: 276 kress '(taim) (Kresse)'; ÕS 1980: 308 kress 'bot. rohttaim; kõnek. mungalill'; VL 2012 kress '(sks Kresse)'; Tuksam 1939: 594 Kresse 'kress (taim)'
• Käsitlused: < sks Kresse 'kress' (EEW 1982: 984; Raun 1982: 51; EES 2012: 182; EKS 2019)
• Läti keel: lt kresis, krese Kresse (Sehwers 1953: 58); lt krese Kresse (VLV 1944: 315); lt krese kress (Lepidum) (ELS 2015: 344);
• Sugulaskeeled: sm krassi, rassi [1637] kasvi (Lepidum, Cardamine jne) / Kresse < rts krasse 'krassi' (SSA 1: 418)

kurss, kursi 'suund; hind' < sks Kurs

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 458 *kur´s, -i 'Cours (des Geldes)'; Grenzstein 1884: 72 kurs (Kurs) 'jooksew hind, tõusewa ja langewa hinna seisukord'; Wiedemann 1893: 417 *kur´s, -i 'Cours (des Geldes)'; EÕS 1925: 297 kurss 'koos, suund; kaub. (Kurs)'; ÕS 1980: 322 kurss 'suund; maj. väärtpaberite börsihind'
• Käsitlused: < sks Kurs 'kurss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kurss kurss (ELS 2015: 364);
• Sugulaskeeled: sm kurssi [1747] < rts kurs (Häkkinen 2004: 519); vdj kursi, kurssi kurss, sõidusuund; курс (VKS: 517); lv kurs kurss; kurss (mar.) (LELS 2012: 154)

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

lass, lassi 'väike ankur, lähker' < sks Flasche

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) wottis leiba ja ühhe lassiga Wett; (Hupel 1780: 201, 243) las d. 'ein Lägel, Flasche'; plas, -si r., d. 'die Flasche'; (Hupel 1818: 116, 184) las d. 'Lägel, Flasche; Wetzestein'; plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; (Lunin 1853: 85, 143) las d. 'кадочка жбанъ; бутылка; точильный камень'; plas, -si r. d. 'фляга; полуштофъ'
• Murded: las´s 'ümar puunõu, lähker' Mus Jaa Muh L Juu JMd Tür Koe VlPõ M San Krl; läs´s Khk; plas´s Jäm Koe (EMS IV: 982)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 508 las´s´, las´s´i (P) 'Flasche, Lägel'; Wiedemann 1893: 461 las´s´, las´s´i (P) 'Flasche, Lägel'; EÕS 1925: 362 lass 'pudel, lähker, eriti seljas kantav väike kõrvadega ankur'; ÕS 1980: 355 lass 'van. väike ankur, lähker'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'
• Käsitlused: < sks Flasche 'pudel' (EEW 1982: 1240; EES 2012: 229)
• Läti keel: lt blašķe Jagdflasche (VLV 1944: 204); lt enkurītis lass (ELS 2015: 414)

loss, lossi 'suur pidulik elu- ja esindushoone' < sks Schloß

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Masing 1821: 68) Eile õhto jõudis meie armoline Keisri Härra õepoeg, Prints Mecklenburg Schwerin, Saksamaalt tulles, meie linna, ja wõeti tedda lossi peäl sure auuga ülles.
• Murded: los´s '(esindus)hoone' Kuu VNg Lüg Jäm Khk Vll Muh Rei L sporK I eL; `lossi Vai (EMS V: 452)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 579 los´s´, los´s´i 'Schloss'; Wiedemann 1893: 524 los´s´, los´s´i 'Schloss'; EÕS 1925: 418 loss 'suur, tore ehitis, vanasti ühtlasi kindluseks (Schloss)'; ÕS 1980: 382 loss; Tuksam 1939: 855 Schloß 'loss'
• Käsitlused: < sks Schloß 'loss' (EEW 1982: 1372; Raun 1982: 80; EES 2012: 251); < sks Schloss 'loss; lukk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt luoze Schloß < mnd. lōs 'Vorhängeschloß' (Sehwers 1953: 74)

marss, marsi 'rütmis astumine; muusikateos' < sks Marsch

• Esmamaining: Tarto maa 1806
• Vana kirjakeel: (Tarto maa 1806) 10.10: Pranzusse ninl Preusi södda-wäe hulka omma Saksamaal kik marsi pääl.; (Erlemann 1864: 78) Mars on nisuggune musik ehk mäng, mis meie astmisse jures teme ja kelle ritmus nendasammoti on kui meie astmine.
• Murded: marss (-r´-) 'marssimine' Kuu Khk Vll Han Tõs Jür VJg Trm Kod Plt KJn Trv Puh Krl Har Plv Lut; mars VNg Jäm San(-r´s) (EMS V: 967)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 573 mar´s, -i 'Marsch'; kīr-mar´s 'Eilmarsch'; ÕS 1980: 408 marss 'liikumine taktsammul; teat. muusikateos'; VL 2012 marss '(pr marche)'; Tuksam 1939: 660 Marsch 'marss[imine]; muusikateos'
• Käsitlused: < sks Marsch (EEW 1982: 1508)
• Läti keel: lt maršs [1696] Marsch (Sehwers 1953: 77); lt maršs Marsch (Musikstück) (VLV 1944: 347); lt maršs marss (ELS 2015: 479);
• Sugulaskeeled: sm marssi [1679] < rts marsch (Häkkinen 2004: 688); vdj marš marss; марш (VKS: 706)

mass, massi 'aine(te) vormitu kogum' < sks Masse

• Esmamaining: EÕS 1925
• Murded: mas´s 'ainehulk' Pöi Han Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 477 mass 'aine, kogu, hulk; füüs. ainehulk (Masse)'; ÕS 1980: 409 mass; VL 2012 mass '(ld massa 'kämp, tomp')'; Tuksam 1939: 662 Masse 'hunnik, tomp; mass'
• Käsitlused: < sks Masse (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt masa Masse (Stoff) (VLV 1944: 348); lt fiz. masa mass (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm massa [1698] < lad massa (Häkkinen 2004: 690)

mess, messi 'missa, jumalateenistus' < sks Messe

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 211) et næmat kesck Öh siddes ülles|toußwat, lugema, laulma, Meßi piddama; (Müller 1600-1606: 394) se Henge Meß (20.07.1604) 'see hingemissa'; (Göseken 1660: 502) Mespapp 'ilmikpreester' 'Mespfaff'; misse 'messe, missa'
• Murded: mess, `messi 'jutlus' Kuu (EMS VI: 31); mis´s 'jumalateenistus, missa' Lut (EMS VI: 93)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; Wiedemann 1893: 608 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; EÕS 1925: 497 mess 'katoliku-usuliste kirikliku püha õhtusöömaaja talitus; selle talituse sisule vastav helitöö: missa (Messe)'; ÕS 1980: 418, 425 mess 'vt. missa'; missa 'kirikl. katoliku jumalateenistus; heliteos'; VL 2012 mess '(sks Messe ‹ keskld missa 'suur näituslaat')'; Tuksam 1939: 672 Messe 'teol. missa, messe';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben misse 'Messe'; MND HW II: 1 misse 'Messe; Meßopfer, als Gottesdienst mit dem kanonischen Aufbau, Hovhmesse'
• Käsitlused: < sks Messe 'missa' (EEW 1982: 1531); < asks Messe (Liin 1964: 41); < kasks Messe (Raag 1987: 323); < sks Messe 'missa; mess' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † misa, miša [1585 Mi∫∫e] Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1918: 80, 154); lt misa Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1953: 80); lt misa (neben miša) Messe < mnd. misse (Jordan 1995: 79); lt mesa, kat. baznīcas liturģija Messe (VLV 1944: 354); lt (reliģijā) mise, mese mess (ELS 2015: 492);
• Sugulaskeeled: sm messu < mrts mæssa (Häkkinen 2004: 704); sm messu [Agr] kirkollisen alttaritoimituksen laulaen suoritettava osa; jumalanpalvelus, herran ehtoollinen / Messe; Gottesdienst, Abendmahl < mrts mæssa 'messu, kirkollinen juhlapäivä' (SSA 2: 162)

pass, passi 'isikudokument' < sks Paß

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 498) ein schriftlicher Paß 'pas, passi ramat'; (Masing 1821: 11) ja tappis tedda ärra, et temma passi ennesele sada; (Lunin 1853: 135) pas, -si d. 'пашпортъ'
• Murded: pas´s (-ss) 'isikutunnistus; looma tunnistus' Kuu Lüg SaLä Vll Pöi Muh sporLä Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg TaPõ Pil KJn sporM TLä San sporV; `passi VNg Vai (EMS VII: 232)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´, -i 'Pass'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´, -i 'Pass'; EÕS 1930: 715 pass 'tunnistus (Pass)'; ÕS 1980: 496 pass 'isiku, masina vm tunnistus'; Tuksam 1939: 743 Paß '(Reisepass) pass'
• Käsitlused: < sks Paß 'pass' (EEW 1982: 1950; EES 2012: 356; EKS 2019)
• Läti keel: lt pase Paß (Sehwers 1953: 86); lt pase Reisepaß (VLV 1944: 389); lt pase pass (ELS 2015: 612);
• Sugulaskeeled: sm passi [1697]??? < rts pass (Häkkinen 2004: 883); vdj pasportti, passi pass; паспорт (VKS: 888)

pimss, pimsi 'kerge poorne purskekivim' < sks Bimstein

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `pimstein, -i 'pimsskivi' Lüg Kaa Pöi Emm Käi Han Pär Pst Puh Rõu; `pimpsten sporRId; `pimsten Krl Plv; `pimstin Saa (EMS VII: 494)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pimpstein, -i; pims, -i; pimstein, -i 'Bimstein'; Grenzstein 1884: 18 bimstein (Bimstein) 'kore kiwi, mis seeläbi sünnib, kui kui laawa kuumalt wette kukkub'; Wiedemann 1893: 820 pimpstein, -i; pims, -i; pims-kiwi; pimstein, -i 'Bimstein'; EÕS 1930: 774 pimsskivi 'kobe-, virn-, vahtkivi (pumex; Bimsstein)'; ÕS 1980: 514 pimss 'min. pimsskivi'; Tuksam 1939: 154 Bimsstein 'pimsskivi, kobe-, vahtkivi'
• Käsitlused: < sks Bims, Bimstein (EEW 1982: 2061); < sks Bimsstein 'pimsskivi' (EKS 2019)
• Läti keel: lt bimsakmens Bimsstein (VLV 1944: 118);
• Sugulaskeeled: vdj pemza pimsskivi; пемза (VKS: 897)

piss, pissi 'uriin (lstk)' < sks Pisse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 109, 110) kussi, kusse r. d. 'Urin'; kussik d.; kussur r. 'ein Pisser'
• Murded: piss, `pissi R(`pissi Vai); pis´s (-ss), pissi Sa Hi Mär Kse Tõs PJg Hää Saa sporKPõ sporI Plt Trv Hls San Har Rõu; piss, pis´su Khk Vll Tor; pisi Vas Se (EKI MK; EMS VII: 528)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; Wiedemann 1893: 517 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; ÕS 1980: 517 piss; Tuksam 1939: 757 Pisse 'piss, kusi; uriin';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pisse 'Urin, Harn'; MND HW II: 2 pisse, pisce, pis 'Urin des Menschen und der Tiere'
• Käsitlused: < sks Piss 'Urin' (EEW 1982: 2081); < kasks pisse (Raun 1982: 123); < asks pisse, sks Piß, Pisse 'kusi' (EES 2012: 373); < sks Pisse 'kusi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm pissa (pissi) [1745] (lapsen) virtsa / Urin, Pipi < rts piss 'virtsa' (SSA 2: 376); krj pissa, pissi < sm (SSA 2: 376); lv pi'žžõ pissida; čurāt (LELS 2012: 247)

plass, plassi 'kahvatu, kaame; kehv, vilets' < sks blass

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: plas´s, plas´si (-ss-) 'kahvatu, kaame; valkjas, tuhm' Kaa Mar Ris Juu Jür Koe VJg IPõ TLä Krl; plass, plassi Käi Rei Kir; plass, `plassi R; las´s´(-ss-) Khk Mär (EMS VII: 571)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 *plas´s´, -i 'blass'; Wiedemann 1893: 837 *plas´s´, -i 'blass'; ÕS 1980: 519 plass 'kõnek. kahvatu'; Tuksam 1939: 156 blaß 'kahvatu, kahkjas'
• Käsitlused: < sks blass 'kahvatu, kahkjas' (EEW 1982: 2095; EES 2012: 375; EKS 2019)
• Läti keel: lt bāls plass (ELS 2015: 645); lt sar. švaks plass (ELS 2015: 645)

press, pressi < sks Presse

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 247) pres, -si r., d. 'die Presse'; (Hupel 1818: 191) pres, -si r. d. 'die Presse'; (Masing 1825: 142) Kostiwerre mõisas Harjo-maal, ei jõudnud tuleweski pres weskit kinnipiddada; (Lunin 1853: 148) pres, -si r. d. 'прессъ, тиски'
• Murded: pres´s, pres´si (-ss-) 'pressimine; pressimisseade' Jäm Khk Krj L K I sporeL; press, `pressi Kuu Lüg Jaa; `pressi VNg Vai; präss, prässi Hi; res´s, res´si sporSa Vig Han Tor KJn Vil sporM (EMS VII: 743)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 pres´s´, -i 'Presse, Druck'; Wiedemann 1893: 875 pres´s´, -i 'Presse, Druck'; EÕS 1930: 823 press 'suru, surve, vajutis, rõhk (Presse)'; ÕS 1980: 534 press 'pressimine; tehn. (riist)'; Tuksam 1939: 769 Presse 'press'
• Käsitlused: < sks Press (EEW 1982: 2170)
• Läti keel: lt prese Presse (Tuchpresse) (Sehwers 1953: 95); lt prese press (ELS 2015: 657);
• Sugulaskeeled: vdj preessa, pressi press; пресс (VKS: 959); lv pres press; spiede, prese; lv presrōda triikraud; gludeklis (LELS 2012: 253)
• Vt pressima

pross1, prossi 'rinnaehe' < sks Brosche

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 16.07: üks kuld rinna ehte ehk pross ärrakaddunud
• Murded: pros´s, pros´si (-ss-) 'kinnitusnõelaga rinnaehe' Khk sporLä Ris Hag Juu Koe Kad I Plt Puh San Har Rõu Vas; pross, prossu Jäm Mus; pross, `prossi Kuu RId(`prossi VNg Vai); ros´s´, rossi Pöi Muh Vig Kse Krk; ross, rossu Khk; prosse Khn Aud Hää Hag Plt KJn TLä Võn; rosse Trv Hls (EMS VII: 761)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967 *pros´s´, -i 'Brosche, Busennadel'; Wiedemann 1893: 878 *pros´s´, -i 'Brosche, Busennadel'; EÕS 1930: 834 pross 'rinnasõlg (Brosche)'; ÕS 1980: 539 pross 'teatud ehe'; Tuksam 1939: 171 Brosche 'rinnanõel, pross e. brošš, sõlg'
• Käsitlused: < sks Brosche 'pross' (EEW 1982: 2181; Raun 1982: 128; EES 2012: 386; EKS 2019)
• Läti keel: lt broša Brosche (VLV 1944: 127); lt broša pross (ELS 2015: 660);
• Sugulaskeeled: vdj broška pross; брошъ, брошка (VKS: 171)

pross2, prossi 'aknaraami vahevarb' < sks Sprosse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: pros´s, pros´si (-ss-) 'vahepulk aknaraamil' Mar Mär Han Hää Nis Juu Koe Trm Kod Ksi KJn Ote; pross, `prossi sporR; ros´s, ros´si (-ss-) Pöi KJn Vil Pst Krk (EMS VII: 761)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967 pros´s´, -i (prus´s´) 'Sprosse (in Fensterrahmen)'; Wiedemann 1893: 878 pros´s´, -i (prus´s´) 'Sprosse (in Fensterrahmen)'; EÕS 1930: 834 pross 'ristpulk, -varb, nt. aknaraamil (Sprosse)'; ÕS 1980: 539 pross 'ehit. vahepulk või -varb aknaraamil'; Tuksam 1939: 918 Sprosse 'varb, pulk; redelipulk'
• Käsitlused: < sks Sprosse 'pulk, varb' (EEW 1982: 2181; EES 2012: 386; EKS 2019)

pulss, pulsi 'veretukse arteris' < sks Puls

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 982 *pul´s, -i 'Puls'; Wiedemann 1893: 891 *pul´s, -i 'Puls'; EÕS 1930: 855 pulss 'med., füsiol. tuige, veretuksumine, verelöök; ka elektri alal'; ÕS 1980: 546 pulss; Tuksam 1939: 777 Puls 'pulss, tuige; veretukse'
• Käsitlused: < sks Puls 'pulss' (EEW 1982: 2222; EKS 2019)
• Läti keel: lt pulss Puls (VLV 1944: 404); lt pulss pulss (ELS 2015: 668);
• Sugulaskeeled: sm pulssi [1880] < rts puls (Häkkinen 2004: 970)

purss, pursi 'õpipoiss' < sks Bursch(e)

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 pur´s, pur´si 'Bursch, Handwerksbursch'; Wiedemann 1893: 898 pur´s, pur´si 'Bursch, Handwerksbursch'; Tuksam 1939: 177 Bursche '(Geselle) kaaslane, kaasvõitleja'
• Käsitlused: < sks Bursch (EEW 1982: 2242); < sks Bursch(e) 'oppipoika; nuori mies' (Koponen 1998: 152)
• Läti keel: lt buršis Bursche, Lehrling beim Handwerker (Sehwers 1953: 22)

rass, rassi 'tõug' < sks Rasse

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1024 rass 'lood. tõug (Rasse)'; ÕS 1980: 575 rass 'antr. tõug; biol. teat. liigisisene rühmitus'; Tuksam 1939: 787 Rasse 'rass, tõug'
• Käsitlused: < sks Rasse 'rass' (EEW 1982: 2420; EKS 2019)
• Läti keel: lt rase Rasse (VLV 1944: 408); lt rase rass (ELS 2015: 709)

simss, simsi 'eend, eraldus- või ehisliist' < sks Sims, Gesims

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 62) Minnewal suwwel pandi 36 raudkaljo sammast … mis seda simswärki kandwad
• Murded: simps, `simpsi 'ääris, äärekant; soon, uure' R(`simpsi Vai); simps, sim(p)si sporSa Muh Hi Kse Var Tõs Saa JMd Koe Plt KJn M TLä San Krl VId; simps, sim(p)su Lä Vän Tor Hää Ha VJg I KJn Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 sims, simsi, simsu 'Sims, Gesims, erhöhter Rand eines Gefässes'; simps, simpsi '= sims'; Wiedemann 1893: 1045 sims, simsi, simsu (simps) 'Sims, Gesims, erhöhter Rand eines Gefässes'; EÕS 1937: 1372 simss 'ahjul, aknal, sambal, hoomel (Sims, Gesims)'; ÕS 1980: 639 simss '(aknal, sambal)'; Tuksam 1939: 400, 898 Gesims 'simss; simsistik'; Sims 'simss';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 119 ge-semsel 'Gesimse'; Schiller-Lübben gesemsel 'Gesimse'; semese 'Gesimse'; MND HW III simse, gesēms(e), sēmes(e) 'Gesimse'; +gesēmse(l) (hd. gesimeze) 'Gesims, vorsprengender Bauteil'
• Käsitlused: < sks Sims (EEW 1982: 2802; Raun 1982: 157; EKS 2019)
• Läti keel: lt † zi͠mze Gesims < dt. (Sehwers 1918: 68, 165); lt zi͠mze [1782] Gesimse < nd. sims 'Gesims' (Sehwers 1953: 164); lt zimza, zimze, zimse, dzimse Gesimse, Sims < mnd. simse (neben sēmese) (Jordan 1995: 111); lt karnīze simss (ELS 2015: 786)

tass, tassi 'väike jooginõu' < sks Tasse

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 484-485) Tasse 'tas, kaus r. d.'; Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.'; (Warg 1781: 548) ühe pissikesse Tee tassi täie; (Hupel 1818: 241) tas, -si r. d. 'Tasse, Theeschale'; (Masing 1821: 212) Käest tulleb kaks tassi täit werd lasta; (Lunin 1853: 190) tas, -si r. d. 'чашка, чайное блюдечко'
• Murded: tas´s (-ss) Kuu VNg Lüg sporS L sporKPõ Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl VId; `tassi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1241 *tas´s´, -i 'Tasse'; Wiedemann 1893: 1123 *tas´s´, -i 'Tasse'; ÕS 1980: 698 tass; Tuksam 1939: 957 Tasse 'tass'
• Käsitlused: < Bsks Tasse (Raun 1982: 172); < sks Tasse 'tass' (EEW 1982: 3094; EES 2012: 518; EKS 2019)
• Läti keel: lt tase Tasse < dt. (Sehwers 1918: 62; Sehwers 1953: 141); lt tase tass (VLV 1944: 518; ELS 2015: 863);
• Sugulaskeeled: sm tassi [1880] teevati / Untertasse < rts tass 'teevati; kuppi' (‹ sks Tasse) (SSA 3: 275); krj tassi < sm tassi; vdj tassi < ee tass (SKES: 1244); lv tas̄´ Tasse < sks (Kettunen 1938: 410); lv tas tass; tase (LELS 2012: 318)

tiss, tissi 'naiserind, rinnanibu' < rts tiss, Bsks Tiss

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 249) Tis, -si 'Zitze'; (Hupel 1780: 284) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Hupel 1818: 247) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Lunin 1853: 194) tis, -si r. d. 'женскiя груди, соски'
• Murded: tiss, `tissi 'naiserind, rinnanibu' R; tiss (-s´s), tissi S sporL sporKPõ I Ksi Plt KJn M TLä San Krl Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; Wiedemann 1893: 1162 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; ÕS 1980: 714 tiss; Tuksam 1939: 1151 Zitze 'nisa';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Grimm nd. titte 'Zitze'; schwed. titt, tiss 'Zitze'; Hupel 1795: 238 Tiß 'wird gemeinglich im Scherz st. Brust oder Zitze genannt'
• Käsitlused: < kasks tis, rts tiss (tisse, tissa) (EEW 1982: 3189); < rts tiss (Raun 1982: 177); < asks tis 'naiserind, nisa' ~ rts tiss 'rinnanibu, nisa' (SSA 3: 300; EES 2012: 533); < Bsks Tiss 'naiserind; nisa' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pupa gals; auch pups, tite Zitze (VLV 1944: 671); lt sar. pups, cicis tiss (ELS 2015: 888);
• Sugulaskeeled: sm tissi [1783] naisen rinta; (ölehmän) utare / weibliche Brust; (Kuh)euter < rts tiss 'naisen rinta; utare' (‹ asks tis, sks Zitze) (SSA 3: 300); krj tissi rinta; utare < sm tissi (SSA 3: 299; SKES: 1314)

trass, trassi 'millegi rajamiseks tähistatud maariba' < sks Trasse

• Esmamaining: EÕS 1937
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1567 trass '(tee)siht, tähistatud joon või liin'; ÕS 1980: 725 trass 'tee, kanali, kraavi jne suunda tähistav liin'
• Käsitlused: < sks Trasse 'trass' (EEW 1982: 3263; EKS 2019)
• Läti keel: lt trase trass (ELS 2015: 901)

tress, tressi 'ilupael' < sks Tresse

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 252) tres, -si r. d. 'Tresse'; (Masing 1821: 230) Husaritel ollid penikesed punnased kallewi rided tresside ja topsudega seljas; (Lunin 1853: 199) tres, -si r. d. 'галунъ, позументъ'
• Murded: tres´s (-ss) 'seeliku allääre pael; ilupael' Jõe Kuu VNg Mar Mär Amb JMd Kod Trm Ksi; res´s Khk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321 tres´s´, -i 'Tresse, Borte'; Wiedemann 1893: 1196 tres´s´, -i (res´s´) 'Tresse, Borte'; EÕS 1937: 1568 tress 'kummalgi küljel ühe ja sama mustriga poort'; ÕS 1980: 726 tress '(kulla- või hõbedakarva) poort'; Tuksam 1939: 973 Tresse 'tress'
• Käsitlused: < sks Tresse (EEW 1982: 3268)
• Läti keel: lt trese Tresse (VLV 1944: 530; Sehwers 1953: 144)

valss, valsi 'tants' < sks Walzer

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 77) Walts (Walzer), mis Pömi maalt tulnud on; musik on wägga röemsa, ennamiste wägga illusa wisiga ja ligub 3/4 taktis
• Murded: `valtser 'valss' Kuu VNg IisR Jäm Aud Kei Krk Kam Har(-õr); val´ts (-l-) Jõe Kuu Lüg Vai Khk Kaa Muh Hi sporL sporKPõ I Plt KJn Hls Krk Har; val´ss Tür Trv Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1439 *wal´ts, wal´tsi 'Walzer'; Wiedemann 1893: 1301 * wal´ts, wal´tsi 'Walzer'; EÕS 1937: 1640 valss 'tants (Walzer)'; ÕS 1980: 771 valss; Tuksam 1939: 1100 Walzer 'valss'; Deutschbaltisch 2019 Menuett, Ländler, Rheinländler, Française, Polka, Walzer - alte Baltische Tänze
• Käsitlused: < vn вальс ~ Bsks Valse (‹ pr valse) (EEW 1982: 3692)
• Läti keel: lt valsis Walzer (VLV 1944: 628); lt valsis valss (ELS 2015: 980);
• Sugulaskeeled: sm valssi [1838] kolmijakoinen tanssi < rts vals (Häkkinen 2004: 1445)
• Vt valssima

ärts, ärtsi '(metalli)maak' < sks Erz

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 366) Erz 'werrew wask d., wask putked r.'; (Hupel 1818: 381) Erz '(Metall) wask putkad r.; kuppar wask r., werrew wask d.'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 75 *är´ts, -i 'Erz'; EÕS 1937: 1706 ärts 'maak'; EKSS 6: 593 ärts 'van. maak'; Tuksam 1939: 286 Erz 'maak, ärts'
• Käsitlused: < sks Erz 'maak' (EEW 1982: 4065; Raun 1982: 217; EKS 2019)
• Läti keel: lt blīvarts Bleierz < mnd. blijgartze Bleierz (Sehwers 1953: 15)