[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

kellu, kellu 'müürsepa tööriist' < sks Kelle 'Mauerkelle'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 407) Kelle 'lubja (sawwi) labbidas r.; sawwi lapjo (luits) d.'; (Hupel 1818: 444) Kelle 'lubja od. sawwi labbidas r.; lapjo od. luits d.'
• Murded: kellu, kellu 'müürsepa ladidake' eP M T; `kellu R (EMS II: 980)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kellu, kellu 'Mauerkelle, Kelle'; Wiedemann 1893: 261 kellu, kellu 'Mauerkelle, Kelle'; EÕS 1925: 200 kellu 'müürsepa või pottsepa labidake (Kelle)'; ÕS 1980: 255 kellu 'müürsepa või krohvija labidake';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kelle 'großer Schöpflöffel; Mauerkelle, Gerät zum Auftrag des Mörtels'
• Käsitlused: < kasks kelle (EEW 1982: 768; Raun 1982: 35; EES 2012: 143); < sks kelle (EKS 2019)
• Läti keel: lt ķel̃la, ķel̃le, kerle [1638 Kelle] Kelle < mnd. kelle (Sehwers 1918: 45, 89, 149); lt ķel̃la, ķel̃le Kelle, Mauerkelle < nd. (Sehwers 1953: 63); lt ķel̃la, ķel̃le Kelle, Mauerkelle; Grützlöffel < mnd. kelle 'großer Schöpflöffel, Mauerkelle' (Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: lv kel̄ Mauerkelle (Kettunen 1938: 114)

molu, molu 'nägu, larhv' < sks Maul Saarte murde muul-vormid viitavad rootsi mõjudele (vrd rts mule 'koon')

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Su 'Maul'
• Murded: molu (-l´-) 'nägu' VNg Lüg IisR Mär Tor Kei Koe Ksi Krk; mol´o Nõo Kam sporV (EKI MK); molu (-l´-) 'nüri, rumal inimene; kohtlase näoga' RId Jäm Khk Muh Lä Aud Hää VJg I Ksi KJn Kõp; mol´o (mol´u) eL (EKI MK); muul, muula 'veise mokk' Hi; muul, muulu Jäm Emm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; Wiedemann 1893: 610 molu 'dummes, einfältiges gesicht'; mol´l´, mol´l´i (P, F) 'Bengel, Einfaltspinsel, einfältiger, ungeschlachter Mensch'; EÕS 1925: 516 molu 'lollakas, rumal nägu; molkus'; ÕS 1980: 427 molu 'vulg. lõust, nägu; suu; tobu, loll'; Tuksam 1939: 664 Maul 'suu; fam. lõuad; molu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier; Maulesel'
• Käsitlused: < ? lms deskr. (EEW 1982: 1548); < ee keskr (Raun 1982: 92); < sks Maul '(looma)suu, lõuad' (Uibo 2010b: 922; EES 2012: 283; EKS 2019)
• Läti keel: lt † mũle, mũlis Schnauze des Rindviehs < mnd. mūl (Sehwers 1918: 154); lt mũle das Maul < nd. mūl (Sehwers 1953: 82); lt sar. mūlis, purns molu (ELS 2015: 506)

noblu, noblu 'küüslauk' < sks Knoblauch

• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 260) kihslohki, knufloki 'Knoblauch'
• Murded: noblu 'küüslauk' Nõo Ote Rõn Plv(nöblo) (EMS VI: 621); noblukvorst 'küüslauguga vorst' Hel (EMS VI: 621)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 *knob-lauk, -laugi 'Knoblauch'; Saareste I: 41 nobluk 'küüslauk'; Har kibluk 'küüslauk'
• Läti keel: lt knipluoks < nd. knüfflōk (Sehwers 1953: 61)