[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

abt, abti 'mungakloostri ülem' < sks Abt

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Abt 'Abt'; (Göseken 1660: 308) Abbati Emmand 'Abtissin'
• Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 2 abt 'kloostri esimees'; Wiedemann 1893: 2 *abt, abti; klōs´tri-abt 'Abt; Klosterabt'; EÕS 1925: 3 abt 'kloostriülem'; ÕS 1980: 24 abt 'kirikl. (kloostriülem)'; VL 2012 abt '(‹ aramea k aba 'isa')'; Tuksam 1939: 23 Abt 'abt, kloostriülem'
• Käsitlused: < sks Abt 'abt' (EEW 1982: 9; EKS 2019)
• Läti keel: lt abts; abats Abt (VLV 1944: 23); lt abats abt (ELS 2015: 22);
• Sugulaskeeled: sm apotti [Agr] < mrts abboti, ab(b)ot(e) (Häkkinen 2004: 59)

ahv, ahvi 'loom' < sks Affe

• Esmamaining: Masing 1818
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 206) Pertike 'Affe'; (Göseken 1660: 582) pertick 'Affe'; (Helle 1732: 156) pertik 'der Affe'; (Hupel 1780: 233) pärdik d. 'der Affe'; (Masing 1818: 133) Ahw seisab omma mele, omma teggude, ja omma kujo polest, õtse selle wahhe peäl, mis Jummal innimesse ja mõistmata lomade wahhele jätnud.
• Murded: ahv eP eL(ah´v, ahv´); ahav Kod; `ahv(i) R (EMS I: 151)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 11 ahw, ahwi 'Affe'; Wiedemann 1893: 10 ahw, ahwi 'Affe'; ÕS 1980: 29 ahv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 affe 'Affe'; ape 'Affe; Narr'; Schiller-Lübben affe (für ape ist selten) 'Affe'; MND HW I affe 'Affe; übertragen als Schimpfwort'; Afferenlant 'Libia'; āpe 'Affe; auch Schimpfwort; Narr, Nachahmer';
• Käsitlused: < kasks, sks (EEW 1982: 35); < asks affe, sks Affe (EES 2012: 46); < sks Affe 'ahv' (Raun 1982: 2; EKS 2019)
• Läti keel: lt āpis Affe < mnd. āpe 'Affe' (Sehwers 1953: 6); lt pērtiķis, mērkaķis ahv (ELS 2015: 26);
• Sugulaskeeled: sm apina, apinja [1637] Affe < mrts apina, apinia, apinja (vrd kasks apinne, apynne 'naarasapina') (SSA 1: 79; Häkkinen 2004: 59); vdj abiz´jana, obezjana < vn обезьяна (VKS: 100)

aks1, aksi 'vankri telg, ass' < sks Achse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 326) Achse am Wagen 'tölg r. d.; töl, -le r., telg, tölk d., as, igge P.'; (Hupel 1818: 307) Achse (am Wagen) 'tölg r. d., töl r., telk d.'
• Murded: aks, aksi 'ass, vankri telg' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks, aksi (SW) 'Achse'; Wiedemann 1893: 20 aks, aksi (SW) 'Achse'; Tuksam 1939: 27 Achse 'telg; (beim Wagen) ass';
• Saksa leksikonid: Grimm ACHSE, f. axis. ahd. ahsa, mhd. ahse, schw. dän. axel, alle von der wurzel agere, altn. aka, fahren, umdrehen
• Käsitlused: < sks Achse (EEW 1982: 52)
• Läti keel: lt ass Achse (VLV 1944: 26);
• Sugulaskeeled: sm akseli [1637] pyöriä kannatava tanko < rts axel (Häkkinen 2004: 40)

aks2, aksi 'maksu- või teokohustus (mõisale)' < sks Akzise

• Esmamaining: Jannsen 1860
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 307) Accise 's. Zoll'; (Hupel 1818: 636) Zoll (Abgabe) 'tolli od tatsi rahha r. d.; maks r.'; (Hupel 1818: 242) tatsi 'Schoß, Tribut'; tatsi rahha 'Zoll'; (Jannsen 1860) 19.10: „Baieri-öllut“ ka maalt ja teistest linnadest ilma aksita wöib sisse todud sada
• Murded: aks, aksi 'maksu-, rendi- või teokohustus (mõisale)' Kad VJg; aks ~ `aksi, `aksi VNg Lüg (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks, aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; Grenzstein 1884: 6 aksiis (Accise) 'maks, mis mingisuguse kauba, nagu jookide eest maksetakse'; Wiedemann 1893: 20 aks, aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; ÕS 1980: 34 aktsiis 'maj. kaudne makstarbekaupadelt (kapitalistlikes maades)'; VL 2012 aktsiis '(pr accise)'; Tuksam 1939: 33 Akzise 'aktsiis'
• Käsitlused: < sks Akzise 'aktsiis' (EEW 1982: 52; EKS 2019)
• Läti keel: lt akcīze Akzise (VLV 1944: 28); lt akcīze aktsiis (ELS 2015: 33)

akt, akti 'toiming, tegu' < sks Akt, vn акт

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 *akt, akti 'Act, Verhandlung'; Grenzstein 1884: 6 akt (Acte) 'kohtulised kirjad, protokollid, kutsekirjad etc.'; Wiedemann 1893: 21 *akt, akti 'Act, Verhandlung'; EÕS 1925: 8 akt 'toimus; etteaste; dokument, asjakiri'; ÕS 1980: 33 akt 'toiming, toimetus, tegu; dokument; toimik'; VL 2012 akt '(ld āctus 'toiming')'; Tuksam 1939: 32 Akt 'akt, toiming'
• Läti keel: lt (Handlung) akts Akt (VLV 1944: 28); lt akts akt (ELS 2015: 32);
• Sugulaskeeled: sm akti [1648] tapahtuma, toiminto; asiakirja < rts akt (Häkkinen 2004: 40)

alk, algi 'merelind (Alca torda)' < sks Alk

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 56) anid, alkid, kaurud ja muud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; Wiedemann 1893: 25 *al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; EÕS 1925: 11 alk 'zool. lind (Alca, Alk)'; ÕS 1980: 37 alk 'zool. merelind (Alca torda)'; VL 2012 alk '(‹ skand)'
• Käsitlused: < sks Alk 'alk' (EEW 1982: 62; EKS 2019)

alt, aldi 'madal naishääl' < sks Alt

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 65) Naeste heal ja poesikeste heal jaotakse kahheks jaoks: Sopran ehk Tiskant ja Alt
• Murded: al´t Jäm Khk Iis Kod KJn Hls Võn Har; `alti VNg; `altu (`alto) Kuu Vll Emm Tõs Kos Nõo; altu (-o) Mar Kse JMd Plt Trm Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; Grenzstein 1884: 9 alto (Alto) 'segakooris see hääl, mis diskandi all käib'; Wiedemann 1893: 26 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; EÕS 1925: 12 alt 'altohääl'; ÕS 1980: 39 alt 'muus. madal naishääl; vastava häälestusaega keel- või puhkpill'; VL 2012 alt '(it alto 'kõrge''; Tuksam 1939: 36 Alt 'alt, alto';
• Saksa leksikonid: Grimm ALT, m. in der musik, die hohe mittelstimme, nach dem it. alto
• Käsitlused: < sks Alt, Alto 'alt' (EEW 1982: 65; EKS 2019)
• Läti keel: lt alts Alt (VLV 1944: 31); lt alts alt (ELS 2015: 40)

eht 'ehtne, päris' < sks echt, vrd kasks echt(e)

• Esmamaining: Jannsen 1860
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1860) 07.09: ma ollen kül kolitud, agga siiski eht Eesti südda ja werri
• Murded: eht ~ eh´t 'tõeline, ehtne' R eP M VId (EMS I: 609)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 94 eht (indecl.) 'echt'; Wiedemann 1893: 86 *eht (indecl.) 'echt'; ehtne, ehtse 'zierlich'; *ehtsus, ehtsuze; ehtus, ehtuze 'Echtheit'; EÕS 1925: 51 eht indecl.; ehtis '= eht'; ÕS 1980: 99 eht 'ehtne'; Tuksam 1939: 220 echt 'adj. ehtis, eht[ne]; puhas; õige';
• Saksa leksikonid: MND HW I echt, echte 'echt, recht'; Kluge Adj. aus dem Niederdeutschen seit dem 17. Jh. übernommen (mndd., mndl. echte)
• Käsitlused: < sks echt (EEW 1982: 168; EKS 2019); < kasks echt(e) (Raun 1982: 7); < asks echte 'seaduspärane; seaduslikust abielust sündinud' ~ sks echt 'ehtne; õige; tõeline' (EES 2012: 58)
• Läti keel: lt īsts eht (ELS 2015: 98);
• Sugulaskeeled: sm ehta [1786] puhdas, aito, sukupuolisesti koskematon / rein, echt, sexuell unerfahren < rts äkta kasks echt, echte (SSA 1: 100)

emu, emu 'Austraalia lennuvõimetu lind (Dromiceius novahollandiae)' < sks Emu

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 100) Lindude seast on tähele panemisewäärt: Ilma tiiwa ja suleta, aga karwadega kaetud emu
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1668 *ēmu 'Emu, neuholländischer Strauss'; Wiedemann 1893: 107 *ēmu 'Emu, amerikanischer Strauss'; EÕS 1925: 58 emu 'lind kaasuarlaste perekonnast (Emu)'; ÕS 1980: 109 emu 'zool. lennuvõimetu lind (Dromiceius novahollandiae)'; VL 2012 emu '(‹ port ema 'kurg')'
• Käsitlused: < sks Emu 'emu' (EEW 1982: 192; EKS 2019)
• Läti keel: lt emu emu (ELS 2015: 110);
• Sugulaskeeled: sm emu [1884] < ingl emu (Häkkinen 2004: 119)

hai, hai '(soojades meredes elunev) röövkala (Selachimorpha)' < sks Hai[fisch]

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 361) et [mõõkvaal] seda hirmsat ja ahnestajat kalla, kedda Haiks kutsutakse, ärratappab
• Murded: ai ~ aikala 'hai(kala)' Kos (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 12 *hai-kala 'Haifisch'; Wiedemann 1893: 11 *hai-kala 'Haifisch'; EÕS 1925: 81 hai; ÕS 1980: 146 hai 'zool. (kala)'; VL 2012 hai '(holl haai)'; Tuksam 1939: 444 Haifisch 'hai[kala]';
• Saksa leksikonid: Grimm HAI, m. squalus carcharias, haifisch, nl. haai, dän. hai, schwed. haj, ein erst um die mitte des vorigen jahrh. in das hochdeutsche aufgenommenes wort
• Käsitlused: < sks Hai 'hai' (EEW 1982: 253; Hinderling 1981: 30; EKS 2019)
• Läti keel: lt haizivs Hai, Haifisch (VLV 1944: 255); lt haizivs hai (ELS 2015: 141);
• Sugulaskeeled: sm hai < rts haj (Häkkinen 2004: 160)

ips, ipsi 'kips' < Bsks Gyps

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: ips, ip´s 'kipsikivim; kipsipulber' Khk Pöi Rei sporL VJg Trm Kod Krk Hls T Urv Krl Räp; jips Khk Kaa Var Krl; jeps Koe; jõps Muh sporL (EMS I: 1034)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 138 ips, ipsi (hips); ipski (d) 'Gyps'; Wiedemann 1893: 126 ips, ipsi (hips); ipski (d) 'Gyps'; Wiedemann 1893: 110 gips, gipsi 'Gyps'; ÕS 1980: 267 kips; Tuksam 1939: 412 Gips 'kips'
• Käsitlused: < Bsks Gyps (EEW 1982: 514)
• Läti keel: lt ģipsis Gips (VLV 1944: 244); lt ģipsis kips (ELS 2015: 293)
• Vt kips

itsi (tegema) 'säru tegema' < sks Hitze

• Murded: part `itsi, `it´si 'nali; vingerpuss, kelmus' IisR Mus Kos Jür HJn KuuK Trm (EMS I: 1099); `etsi, `et´si (tegema) 'säru, nalja, vallatust tegema' Pil KJn M T (EMS I: 831)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 129 hit´sima (O) 'zusammen schweissen'; EÕS 1925: 98 hits '(Hitze)'; hitsi tegema; ÕS 1980: 197 itsi [tegema] 'kõnek. tulist säru; vingerpussi'
• Käsitlused: < sks Hitze 'kuumus, palavus' (EEW 1982: 524; EES 2012: 94)

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai

• Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
• Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)

las 'lase, laske' < vrd sks laß

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 184) laß sinnu tachtminne sündkö; (Masing 1822: 215) mis mul sellega teggemist on! las rägib peäle
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 507 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; Wiedemann 1893: 460 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; EÕS 1925: 361 las [tulla]; ÕS 1980: 355 las [käia]
• Käsitlused: < vrd sks laß 'las' (Raun 1982: 70; EES 2012: 228)
• Läti keel: lt lai laß (VLV 1944: 325); lt lai las (ELS 2015: 413)

mai, mai 'aasta viies kuu, lehekuu' < sks Mai

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 22) Maius ehk Lähhe-Ku; (Masing 1821: 17) Tarto linnas lõi pikne, sel 1mal Mail, keskhommiko ajal kirriko torni
• Murded: mai 'kalendriaasta viies kuu' Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei sporL Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V (EMS V: 902)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 625 mai, mai 'Mai'; Wiedemann 1893: 565 mai, mai 'Mai'; EÕS 1925: 462 mai '(lehekuu)'; ÕS 1980: 400 mai 'maikuu'; VL 2012 mai '(ld Maius ‹ Maia)'; Tuksam 1939: 654 Mai 'maikuu, lehe-, meiukuu'
• Käsitlused: < sks Mai 'mai' (EEW 1982; Raun 1982: 87; EKS 2019)
• Läti keel: lt maijs Mai (VLV 1944: 344); lt maijs mai (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: vdj mai, maikuu mai(kuu); месяц май (VKS: 692); lv mai mai; majs (LELS 2012: 181)

ood, oodi 'ülistuslaul' < sks Ode

• Esmamaining: EKÕS 1918
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 ood; EÕS 1930: 652 ood 'laul. (= ülemlaul)'; ÕS 1980: 476 ood 'kirj. pidulik luuletus, ülistuslaul'; VL 2012 ood '(‹ kr ōdē)'; Tuksam 1939: 729 Ode 'ood, ülemlaul';
• Saksa leksikonid: Kluge: 513 Ode 'feierliches Gedicht' < lat. ōdē 'Gesang' (im 17. Jh.)
• Käsitlused: < sks Ode 'ood' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ōda Ode (VLV 1944: 383); lt oda ood (ELS 2015: 581);
• Sugulaskeeled: sm oodi [1884] < kr ōdḗ (Häkkinen 2004: 831)

oup, oubi 'tanu' < sks Haube Baltisaksa ou-hääldusega saksa laensõna.

• Murded: oup, oubi '(pits)tanu' Han Ha Amb Koe; oup, `oubi Jõe Kuu; oub, oubi Kul Hag; oep, oobi Muh; `oubi, `oubi Vai; `oube, `oube Lüg Jõh IisR; `öupe Ris (EMS VII: 33)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 51 *haub, haubi 'Haube'; Tuksam 1939: 458 Haube 'tanu, tutt';
• Saksa leksikonid: Grimm HAUBE, f. , ahd. hûba, mhd. hûbe; eine männliche kopfbedeckung von verschiedener form und für verschiedene stände.
• Käsitlused: < sks Haube 'haub' (EEW 1982: 304); < sks Haube 'tanu' (Uibo 2010b: 923)
• Läti keel: lt aũbe Haube (Sehwers 1953: 4); lt aube Haube (VLV 1944: 260)

tee, tee 'jook' < sks Thee

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 246, 247) Tekattel '-'; Tewessi '-'; (Helle 1732: 171) te-wet rüpama 'Thee trincken'; (Hupel 1780: 485) Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.; te koppa d.'; Thee trinken 'te wet rüpama od. joma r. d.'; (Hupel 1818: 242) te od. tee r. d. 'der Thee'; (Lunin 1853: 190) te ~ tee r. d. 'чай; вошъ'
• Murded: tee Khk Pöi Muh Käi L Juu Äks Lai Plt KJn; tie R sporKPõ Iis Trm; tii Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 tē 'Thee'; Wiedemann 1893: 1150 tē 'Thee'; EÕS 1937: 1528 tee '(Tee)'; ÕS 1980: 699 tee '(taim; jook)'; Tuksam 1939: 960 Tee 'tee'
• Käsitlused: < Bsks Thee (Raun 1982: 173); < sks Tee 'tee' (EEW 1982: 3106; EES 2012: 520; EKS 2019)
• Läti keel: lt tēja Tee (Sehwers 1953: 142; VLV 1944: 520); lt tēja tee (ELS 2015: 867);
• Sugulaskeeled: sm tee [1747] Tee < rts te (‹ hol thee) (SSA 3: 278); lv tèi̮, tē, tējə̑ Tee (Kettunen 1938: 412, 413); lv tē, tēj tee, teepuru; tēja (LELS 2012: 320, 321); sm tee [1747] < rts te (Häkkinen 2004: 1288)

urn, urni 'suletav nõu' < sks Urne

• Esmamaining: EKÕS 1918
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 urn; EÕS 1937: 1621 urn '[tuha-]anum'; ÕS 1980: 758 urn 'nõu, näit. surnu tuha säilitamiseks; valimiskast'; Tuksam 1939: 1036 Urne 'urn (anum)'
• Käsitlused: < sks Urne, vrd vn урна (EEW 1982: 3575); < sks Urne 'urn' (EKS 2019)
• Läti keel: lt urna Urne (VLV 1944: 574); lt urna urn (ELS 2015: 954);
• Sugulaskeeled: sm uurna [1864] < rts urna (Häkkinen 2004: 1416)

uur, uuri '(tasku)kell' < sks Uhr, vrd kasks ûr(e) Liitsõnas uurmaaker 'kellasepp' esinev alamsaksa maaker-sõna laseb arvata, et ka uur-sõna on laenatud ilmselt varem, kui kirjalikes allikates fikseeritud.

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 244) Tunni Kella 'Uhr'; (Hupel 1780: 491) kel r. d. 'Uhr'; (Hupel 1818: 268) uur, -i r. d. 'die Uhr'; (Lunin 1853: 214) uur, -i r. d. 'часы'
• Murded: uur, `uuri '(tasku)kell' R(`uuri Vai); uur, uuri eP; uur´, uuri eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1400 ūr´, ūri 'Uhr, Taschenuhr'; Wiedemann 1893: 1266 ūr´, ūri 'Uhr, Taschenuhr'; EÕS 1937: 1624 uur 'tasku-, käekell'; ÕS 1980: 760 uur; Tuksam 1939: 993 Uhr 'kell, ajanäitaja; (Taschenuhr) uur';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 1531: ûr(e) 'Stunde, Uhr'; Schiller-Lübben ûr(e) 'Stunde'
• Käsitlused: < sks Uhr (EEW 1982: 3590; EES 2012: 581; EKS 2019); < kasks ûr(e) (Raun 1982: 193)
• Läti keel: lt ūrmãķeris Uhrmacher (Sehwers 1953: 150);
• Sugulaskeeled: sm uuri kello, taskukello (SKES: 1564)

vau, vau 'paabulind (Pavo)' < sks Pfau

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) elewanti-luid ja merre-kassid ja waua-lindo; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'; (Hupel 1818: 280) wau, -a r. d. 'der Pfau'; (Lunin 1853: 225) wau, -a r. d. 'павлинъ'
• Murded: vau Khk Hää; vou Emm Kse Mär Tor Hää Ris JJn Iis Kod Plt KJn M; `vouvi VNg; võu Ran Kam Ote Krl Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1462 wau, waua, waui; waua-lind (bl) 'Pfau'; Wiedemann 1893: 1321 wau, waua, waui; waua-lind (bl) (wou) 'Pfau'; EÕS 1937: 1651 vau 'paabulind'; ÕS 1980: 779 vau 'paabulind'; Tuksam 1939: 750 Pfau 'paabulind, fam. vau'
• Käsitlused: < sks Pfau 'paabulind' (EEW 1982: 3768; Raun 1982: 200; EES 2012: 595; EKS 2019)
• Läti keel: lt pàvs Pfau < mnd. pāwe 'Pfau' (Sehwers 1953: 86); lt pāvs Pfau (VLV 1944: 392); lt pāvs vau (ELS 2015: 994)

ürp, ürbi 'üleriie' < vrd sks Überwurf

• Esmamaining: EÕS 1937
• Murded: ürp Kad VJg Trm Hls Nõo Kam; hürp Urv Har Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1716 ürp 'kerge ülekuub; mantel; ka ürbik'; ÕS 1980: 828 ürp '(lohmakas või kantud) üleriie'; EKSS 6: 691 ürp '(lohmakas) üleriie, harvemini pealisriie'; Tuksam 1939: 992 Überwurf 'ülerõivas, üleriie; mantel'
• Käsitlused: < vrd sks Überwurf (EEW 1982: 4102; Raun 1982: 219)