[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

klikk, kliki 'kildkond, omakasupüüdlik rühmitus' < sks Clique

• Esmamaining: Haljaspõld 1933
• Murded: klike Emm Trm Nõo Võn; klikke VNg; klikõ Räp; like Tor Vil Hls (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´t, mes´ti 'Gesellschaft, Clique'; ühes mestas (mes´tis) 'dicht zusammen'; Wiedemann 1893: 595 ühes mestas (mes´tis) 'dicht zusammen'; Haljaspõld 1933: 619 klikk 'kildkond, ühehuviliste koondis (prants. clique)'; ÕS 1980: 275 klikk 'kildkond'; VL 2012 klikk '(pr clique 'kildkond')'; EKSS 2: 328 klike 'kõnek. klikk'; klikk 'omakasupüüdlik ühehuviliste rühmitus'; Tuksam 1939: 180 Clique 'kildkond, „klike“'
• Käsitlused: < sks Klick (‹ Clique) (EEW 1982: 866); < sks Clique 'klikk, kildkond' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kliķe klikk (ELS 2015: 302)

tikk, tiki '(triibuline) mööbliriie' < sks Dicktuch

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 712 tikkriie 'tekst.triibuline madratsi- ja mööbliriie'; EKSS 5: 776, 777 tikk '= tikkriie'; tikkriie 'triibuline madratsi- ja mööbliriie, tikk'
• Käsitlused: < sks Dicktuch 'tugev villane riie' (EES 2012: 529; EKS 2019)
• Läti keel: lt tiks tikk, tikkriie (ELS 2015: 886)

trikk, triki 'vigur, kunsttükk, kaval võte' < sks Trick

• Esmamaining: VÕS 1933
• Murded: trikk '(kunst)tükk' Jür (EKI MK)
• Eesti leksikonid: VÕS 1933: 387 trikk 'kunstlik võte, knihv, riugas'; EÕS 1937: 1569 trikk 'kunstlik võte, riugas, knihv'; ÕS 1980: 727 trikk; Tuksam 1939: 974 Trick 'trikk (võte)'
• Käsitlused: < sks Trick 'trikk, nõks, knihv, efekt' (EEW 1982: 3272; Raun 1982: 181; EES 2012: 545; EKS 2019)
• Läti keel: lt triks Trick (VLV 1944: 530); lt triks trikk (ELS 2015: 903);
• Sugulaskeeled: vdj fokuska trikk, mustkunst; фокус (VKS: 225)

vikk1, viki 'söödataim, kaunvili (Vicia)' < sks Wicke

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: vikk 'segavili; söödahernes' R Jäm Khk Muh Emm Rei Lä Tor Hää JMd JJn Koe VJg Sim IisK I Plt KJn Trv Võn; vik´k eL; viki Jäm Mih Tõs Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1357 *wikk, wikid 'Wicken (Vicia L.)'; EÕS 1937: 1667 vikk 'kurehernes'; ÕS 1980: 791 vikk 'põll. (söödataim)'; Tuksam 1939: 1121 Wicke 'vikk, kurehernes, hiirehernes'
• Käsitlused: < sks Wicke 'vikk' (EEW 1982: 3839; Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019)
• Läti keel: lt vika, viks die Wicke < dt. Wicke (Sehwers 1953: 157); lt pl. vīķi Wicke (VLV 1944: 644);
• Sugulaskeeled: is viikka (hev) vikk (Laanest 1997: 223)

vikk2, viki 'saapanael, tsvikknael' < sks Zwicke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk 'suure peaga saapanael' Lüg Khk Kaa HJn Kad Kod (EKI MK); vikinael 'nael, mis paadi laudu koos hoiab' Ran (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 272 Zwick 'heißt nicht wie in Deutschland (ein eiserner Stift im Bodenstück des Fasses), sondern ein kleiner Hölzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'; Kluge: 820 Zwick 'Nagel (Nebenform von Zweck)'
• Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838)
• Läti keel: lt cviķis der Zapfen, den man ins Zwickloch der Tonne steckt < dt. Zwick 'kurzer, dünner Holznagel' (Sehwers 1953: 25)