[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

aks1, aksi 'vankri telg, ass' < sks Achse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 326) Achse am Wagen 'tölg r. d.; töl, -le r., telg, tölk d., as, igge P.'; (Hupel 1818: 307) Achse (am Wagen) 'tölg r. d., töl r., telk d.'
• Murded: aks, aksi 'ass, vankri telg' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks, aksi (SW) 'Achse'; Wiedemann 1893: 20 aks, aksi (SW) 'Achse'; Tuksam 1939: 27 Achse 'telg; (beim Wagen) ass';
• Saksa leksikonid: Grimm ACHSE, f. axis. ahd. ahsa, mhd. ahse, schw. dän. axel, alle von der wurzel agere, altn. aka, fahren, umdrehen
• Käsitlused: < sks Achse (EEW 1982: 52)
• Läti keel: lt ass Achse (VLV 1944: 26);
• Sugulaskeeled: sm akseli [1637] pyöriä kannatava tanko < rts axel (Häkkinen 2004: 40)

aks2, aksi 'maksu- või teokohustus (mõisale)' < sks Akzise

• Esmamaining: Jannsen 1860
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 307) Accise 's. Zoll'; (Hupel 1818: 636) Zoll (Abgabe) 'tolli od tatsi rahha r. d.; maks r.'; (Hupel 1818: 242) tatsi 'Schoß, Tribut'; tatsi rahha 'Zoll'; (Jannsen 1860) 19.10: „Baieri-öllut“ ka maalt ja teistest linnadest ilma aksita wöib sisse todud sada
• Murded: aks, aksi 'maksu-, rendi- või teokohustus (mõisale)' Kad VJg; aks ~ `aksi, `aksi VNg Lüg (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks, aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; Grenzstein 1884: 6 aksiis (Accise) 'maks, mis mingisuguse kauba, nagu jookide eest maksetakse'; Wiedemann 1893: 20 aks, aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; ÕS 1980: 34 aktsiis 'maj. kaudne makstarbekaupadelt (kapitalistlikes maades)'; VL 2012 aktsiis '(pr accise)'; Tuksam 1939: 33 Akzise 'aktsiis'
• Käsitlused: < sks Akzise 'aktsiis' (EEW 1982: 52; EKS 2019)
• Läti keel: lt akcīze Akzise (VLV 1944: 28); lt akcīze aktsiis (ELS 2015: 33)

alss, alsi 'rohttaim (Eleocharis)' < sks Alse

• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 als´i, als´i (P) 'Binse ['kõrkjas']'; Wiedemann 1893: 26 als´i, als´i (P) 'Binse'; EÕS 1925: 12 alss 'bot. kõrkjas'; ÕS 1980: 39 alss 'bot. rohttaim (Eleocharis)';
• Saksa leksikonid: Grimm ALSE, f. artemisia absinthium, ein bitteres unter dem namen wermut bekanntes kraut
• Käsitlused: < vrd sks Alse 'koirohi' (EES 2012: 49)

ips, ipsi 'kips' < Bsks Gyps

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: ips, ip´s 'kipsikivim; kipsipulber' Khk Pöi Rei sporL VJg Trm Kod Krk Hls T Urv Krl Räp; jips Khk Kaa Var Krl; jeps Koe; jõps Muh sporL (EMS I: 1034)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 138 ips, ipsi (hips); ipski (d) 'Gyps'; Wiedemann 1893: 126 ips, ipsi (hips); ipski (d) 'Gyps'; Wiedemann 1893: 110 gips, gipsi 'Gyps'; ÕS 1980: 267 kips; Tuksam 1939: 412 Gips 'kips'
• Käsitlused: < Bsks Gyps (EEW 1982: 514)
• Läti keel: lt ģipsis Gips (VLV 1944: 244); lt ģipsis kips (ELS 2015: 293)
• Vt kips

kuss 'vait, tasa' < sks kusch

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kus´s 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas (EMS IV: 121)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; Wiedemann 1893: 418 kus´s´! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'interj. kuss! vakka! tasa!';
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! (E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < sks kusch 'kuss' (EEW 1982: 1066; EES 2012: 196)
• Läti keel: lt kuš! kusch! (VLV 1944: 320); lt kuš kuss, tasa (ELS 2015: 365)
• Vrd kussutama

las 'lase, laske' < vrd sks laß

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 184) laß sinnu tachtminne sündkö; (Masing 1822: 215) mis mul sellega teggemist on! las rägib peäle
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 507 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; Wiedemann 1893: 460 laz' ma aga māle sān 'lass mich nur erst an's Land kommen'; EÕS 1925: 361 las [tulla]; ÕS 1980: 355 las [käia]
• Käsitlused: < vrd sks laß 'las' (Raun 1982: 70; EES 2012: 228)
• Läti keel: lt lai laß (VLV 1944: 325); lt lai las (ELS 2015: 413)

lass, lassi 'väike ankur, lähker' < sks Flasche

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) wottis leiba ja ühhe lassiga Wett; (Hupel 1780: 201, 243) las d. 'ein Lägel, Flasche'; plas, -si r., d. 'die Flasche'; (Hupel 1818: 116, 184) las d. 'Lägel, Flasche; Wetzestein'; plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; (Lunin 1853: 85, 143) las d. 'кадочка жбанъ; бутылка; точильный камень'; plas, -si r. d. 'фляга; полуштофъ'
• Murded: las´s 'ümar puunõu, lähker' Mus Jaa Muh L Juu JMd Tür Koe VlPõ M San Krl; läs´s Khk; plas´s Jäm Koe (EMS IV: 982)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 508 las´s´, las´s´i (P) 'Flasche, Lägel'; Wiedemann 1893: 461 las´s´, las´s´i (P) 'Flasche, Lägel'; EÕS 1925: 362 lass 'pudel, lähker, eriti seljas kantav väike kõrvadega ankur'; ÕS 1980: 355 lass 'van. väike ankur, lähker'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'
• Käsitlused: < sks Flasche 'pudel' (EEW 1982: 1240; EES 2012: 229)
• Läti keel: lt blašķe Jagdflasche (VLV 1944: 204); lt enkurītis lass (ELS 2015: 414)

loss, lossi 'suur pidulik elu- ja esindushoone' < sks Schloß

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Masing 1821: 68) Eile õhto jõudis meie armoline Keisri Härra õepoeg, Prints Mecklenburg Schwerin, Saksamaalt tulles, meie linna, ja wõeti tedda lossi peäl sure auuga ülles.
• Murded: los´s '(esindus)hoone' Kuu VNg Lüg Jäm Khk Vll Muh Rei L sporK I eL; `lossi Vai (EMS V: 452)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 579 los´s´, los´s´i 'Schloss'; Wiedemann 1893: 524 los´s´, los´s´i 'Schloss'; EÕS 1925: 418 loss 'suur, tore ehitis, vanasti ühtlasi kindluseks (Schloss)'; ÕS 1980: 382 loss; Tuksam 1939: 855 Schloß 'loss'
• Käsitlused: < sks Schloß 'loss' (EEW 1982: 1372; Raun 1982: 80; EES 2012: 251); < sks Schloss 'loss; lukk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt luoze Schloß < mnd. lōs 'Vorhängeschloß' (Sehwers 1953: 74)

mass, massi 'aine(te) vormitu kogum' < sks Masse

• Esmamaining: EÕS 1925
• Murded: mas´s 'ainehulk' Pöi Han Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 477 mass 'aine, kogu, hulk; füüs. ainehulk (Masse)'; ÕS 1980: 409 mass; VL 2012 mass '(ld massa 'kämp, tomp')'; Tuksam 1939: 662 Masse 'hunnik, tomp; mass'
• Käsitlused: < sks Masse (EEW 1982: 1510)
• Läti keel: lt masa Masse (Stoff) (VLV 1944: 348); lt fiz. masa mass (ELS 2015: 480);
• Sugulaskeeled: sm massa [1698] < lad massa (Häkkinen 2004: 690)

mess, messi 'missa, jumalateenistus' < sks Messe

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 211) et næmat kesck Öh siddes ülles|toußwat, lugema, laulma, Meßi piddama; (Müller 1600-1606: 394) se Henge Meß (20.07.1604) 'see hingemissa'; (Göseken 1660: 502) Mespapp 'ilmikpreester' 'Mespfaff'; misse 'messe, missa'
• Murded: mess, `messi 'jutlus' Kuu (EMS VI: 31); mis´s 'jumalateenistus, missa' Lut (EMS VI: 93)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; Wiedemann 1893: 608 *missa, missa; misse, misse 'Messe'; EÕS 1925: 497 mess 'katoliku-usuliste kirikliku püha õhtusöömaaja talitus; selle talituse sisule vastav helitöö: missa (Messe)'; ÕS 1980: 418, 425 mess 'vt. missa'; missa 'kirikl. katoliku jumalateenistus; heliteos'; VL 2012 mess '(sks Messe ‹ keskld missa 'suur näituslaat')'; Tuksam 1939: 672 Messe 'teol. missa, messe';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben misse 'Messe'; MND HW II: 1 misse 'Messe; Meßopfer, als Gottesdienst mit dem kanonischen Aufbau, Hovhmesse'
• Käsitlused: < sks Messe 'missa' (EEW 1982: 1531); < asks Messe (Liin 1964: 41); < kasks Messe (Raag 1987: 323); < sks Messe 'missa; mess' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † misa, miša [1585 Mi∫∫e] Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1918: 80, 154); lt misa Messe < mnd. misse 'Messe' (Sehwers 1953: 80); lt misa (neben miša) Messe < mnd. misse (Jordan 1995: 79); lt mesa, kat. baznīcas liturģija Messe (VLV 1944: 354); lt (reliģijā) mise, mese mess (ELS 2015: 492);
• Sugulaskeeled: sm messu < mrts mæssa (Häkkinen 2004: 704); sm messu [Agr] kirkollisen alttaritoimituksen laulaen suoritettava osa; jumalanpalvelus, herran ehtoollinen / Messe; Gottesdienst, Abendmahl < mrts mæssa 'messu, kirkollinen juhlapäivä' (SSA 2: 162)

pass, passi 'isikudokument' < sks Paß

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 498) ein schriftlicher Paß 'pas, passi ramat'; (Masing 1821: 11) ja tappis tedda ärra, et temma passi ennesele sada; (Lunin 1853: 135) pas, -si d. 'пашпортъ'
• Murded: pas´s (-ss) 'isikutunnistus; looma tunnistus' Kuu Lüg SaLä Vll Pöi Muh sporLä Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg TaPõ Pil KJn sporM TLä San sporV; `passi VNg Vai (EMS VII: 232)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´, -i 'Pass'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´, -i 'Pass'; EÕS 1930: 715 pass 'tunnistus (Pass)'; ÕS 1980: 496 pass 'isiku, masina vm tunnistus'; Tuksam 1939: 743 Paß '(Reisepass) pass'
• Käsitlused: < sks Paß 'pass' (EEW 1982: 1950; EES 2012: 356; EKS 2019)
• Läti keel: lt pase Paß (Sehwers 1953: 86); lt pase Reisepaß (VLV 1944: 389); lt pase pass (ELS 2015: 612);
• Sugulaskeeled: sm passi [1697]??? < rts pass (Häkkinen 2004: 883); vdj pasportti, passi pass; паспорт (VKS: 888)

piss, pissi 'uriin (lstk)' < sks Pisse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 109, 110) kussi, kusse r. d. 'Urin'; kussik d.; kussur r. 'ein Pisser'
• Murded: piss, `pissi R(`pissi Vai); pis´s (-ss), pissi Sa Hi Mär Kse Tõs PJg Hää Saa sporKPõ sporI Plt Trv Hls San Har Rõu; piss, pis´su Khk Vll Tor; pisi Vas Se (EKI MK; EMS VII: 528)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; Wiedemann 1893: 517 pisa´s´, pis´s´i 'Urin'; ÕS 1980: 517 piss; Tuksam 1939: 757 Pisse 'piss, kusi; uriin';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pisse 'Urin, Harn'; MND HW II: 2 pisse, pisce, pis 'Urin des Menschen und der Tiere'
• Käsitlused: < sks Piss 'Urin' (EEW 1982: 2081); < kasks pisse (Raun 1982: 123); < asks pisse, sks Piß, Pisse 'kusi' (EES 2012: 373); < sks Pisse 'kusi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm pissa (pissi) [1745] (lapsen) virtsa / Urin, Pipi < rts piss 'virtsa' (SSA 2: 376); krj pissa, pissi < sm (SSA 2: 376); lv pi'žžõ pissida; čurāt (LELS 2012: 247)

rass, rassi 'tõug' < sks Rasse

• Esmamaining: EÕS 1930
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1024 rass 'lood. tõug (Rasse)'; ÕS 1980: 575 rass 'antr. tõug; biol. teat. liigisisene rühmitus'; Tuksam 1939: 787 Rasse 'rass, tõug'
• Käsitlused: < sks Rasse 'rass' (EEW 1982: 2420; EKS 2019)
• Läti keel: lt rase Rasse (VLV 1944: 408); lt rase rass (ELS 2015: 709)

tass, tassi 'väike jooginõu' < sks Tasse

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 484-485) Tasse 'tas, kaus r. d.'; Thee-Tasse 'te kaus, te tas r. d.'; (Warg 1781: 548) ühe pissikesse Tee tassi täie; (Hupel 1818: 241) tas, -si r. d. 'Tasse, Theeschale'; (Masing 1821: 212) Käest tulleb kaks tassi täit werd lasta; (Lunin 1853: 190) tas, -si r. d. 'чашка, чайное блюдечко'
• Murded: tas´s (-ss) Kuu VNg Lüg sporS L sporKPõ Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl VId; `tassi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1241 *tas´s´, -i 'Tasse'; Wiedemann 1893: 1123 *tas´s´, -i 'Tasse'; ÕS 1980: 698 tass; Tuksam 1939: 957 Tasse 'tass'
• Käsitlused: < Bsks Tasse (Raun 1982: 172); < sks Tasse 'tass' (EEW 1982: 3094; EES 2012: 518; EKS 2019)
• Läti keel: lt tase Tasse < dt. (Sehwers 1918: 62; Sehwers 1953: 141); lt tase tass (VLV 1944: 518; ELS 2015: 863);
• Sugulaskeeled: sm tassi [1880] teevati / Untertasse < rts tass 'teevati; kuppi' (‹ sks Tasse) (SSA 3: 275); krj tassi < sm tassi; vdj tassi < ee tass (SKES: 1244); lv tas̄´ Tasse < sks (Kettunen 1938: 410); lv tas tass; tase (LELS 2012: 318)

tiss, tissi 'naiserind, rinnanibu' < rts tiss, Bsks Tiss

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 249) Tis, -si 'Zitze'; (Hupel 1780: 284) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Hupel 1818: 247) tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; (Lunin 1853: 194) tis, -si r. d. 'женскiя груди, соски'
• Murded: tiss, `tissi 'naiserind, rinnanibu' R; tiss (-s´s), tissi S sporL sporKPõ I Ksi Plt KJn M TLä San Krl Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; Wiedemann 1893: 1162 tis´s´, tis´s´i 'Zitze, weibliche Brust'; ÕS 1980: 714 tiss; Tuksam 1939: 1151 Zitze 'nisa';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Grimm nd. titte 'Zitze'; schwed. titt, tiss 'Zitze'; Hupel 1795: 238 Tiß 'wird gemeinglich im Scherz st. Brust oder Zitze genannt'
• Käsitlused: < kasks tis, rts tiss (tisse, tissa) (EEW 1982: 3189); < rts tiss (Raun 1982: 177); < asks tis 'naiserind, nisa' ~ rts tiss 'rinnanibu, nisa' (SSA 3: 300; EES 2012: 533); < Bsks Tiss 'naiserind; nisa' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pupa gals; auch pups, tite Zitze (VLV 1944: 671); lt sar. pups, cicis tiss (ELS 2015: 888);
• Sugulaskeeled: sm tissi [1783] naisen rinta; (ölehmän) utare / weibliche Brust; (Kuh)euter < rts tiss 'naisen rinta; utare' (‹ asks tis, sks Zitze) (SSA 3: 300); krj tissi rinta; utare < sm tissi (SSA 3: 299; SKES: 1314)

ärts, ärtsi '(metalli)maak' < sks Erz

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 366) Erz 'werrew wask d., wask putked r.'; (Hupel 1818: 381) Erz '(Metall) wask putkad r.; kuppar wask r., werrew wask d.'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 75 *är´ts, -i 'Erz'; EÕS 1937: 1706 ärts 'maak'; EKSS 6: 593 ärts 'van. maak'; Tuksam 1939: 286 Erz 'maak, ärts'
• Käsitlused: < sks Erz 'maak' (EEW 1982: 4065; Raun 1982: 217; EKS 2019)
• Läti keel: lt blīvarts Bleierz < mnd. blijgartze Bleierz (Sehwers 1953: 15)