[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

alk, algi 'merelind (Alca torda)' < sks Alk

• Esmamaining: Jakobson 1868
• Vana kirjakeel: (Jakobson 1868: 56) anid, alkid, kaurud ja muud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1667 al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; Wiedemann 1893: 25 *al´k, al´gi 'Alk, Seepapagei'; EÕS 1925: 11 alk 'zool. lind (Alca, Alk)'; ÕS 1980: 37 alk 'zool. merelind (Alca torda)'; VL 2012 alk '(‹ skand)'
• Käsitlused: < sks Alk 'alk' (EEW 1982: 62; EKS 2019)

alt, aldi 'madal naishääl' < sks Alt

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 65) Naeste heal ja poesikeste heal jaotakse kahheks jaoks: Sopran ehk Tiskant ja Alt
• Murded: al´t Jäm Khk Iis Kod KJn Hls Võn Har; `alti VNg; `altu (`alto) Kuu Vll Emm Tõs Kos Nõo; altu (-o) Mar Kse JMd Plt Trm Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; Grenzstein 1884: 9 alto (Alto) 'segakooris see hääl, mis diskandi all käib'; Wiedemann 1893: 26 *altu (alto) 'Alt, Altstimme'; EÕS 1925: 12 alt 'altohääl'; ÕS 1980: 39 alt 'muus. madal naishääl; vastava häälestusaega keel- või puhkpill'; VL 2012 alt '(it alto 'kõrge''; Tuksam 1939: 36 Alt 'alt, alto';
• Saksa leksikonid: Grimm ALT, m. in der musik, die hohe mittelstimme, nach dem it. alto
• Käsitlused: < sks Alt, Alto 'alt' (EEW 1982: 65; EKS 2019)
• Läti keel: lt alts Alt (VLV 1944: 31); lt alts alt (ELS 2015: 40)

hai, hai '(soojades meredes elunev) röövkala (Selachimorpha)' < sks Hai[fisch]

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 361) et [mõõkvaal] seda hirmsat ja ahnestajat kalla, kedda Haiks kutsutakse, ärratappab
• Murded: ai ~ aikala 'hai(kala)' Kos (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 12 *hai-kala 'Haifisch'; Wiedemann 1893: 11 *hai-kala 'Haifisch'; EÕS 1925: 81 hai; ÕS 1980: 146 hai 'zool. (kala)'; VL 2012 hai '(holl haai)'; Tuksam 1939: 444 Haifisch 'hai[kala]';
• Saksa leksikonid: Grimm HAI, m. squalus carcharias, haifisch, nl. haai, dän. hai, schwed. haj, ein erst um die mitte des vorigen jahrh. in das hochdeutsche aufgenommenes wort
• Käsitlused: < sks Hai 'hai' (EEW 1982: 253; Hinderling 1981: 30; EKS 2019)
• Läti keel: lt haizivs Hai, Haifisch (VLV 1944: 255); lt haizivs hai (ELS 2015: 141);
• Sugulaskeeled: sm hai < rts haj (Häkkinen 2004: 160)

kai, kai 'sadamasild' < sks Kai

• Murded: kai 'sadamasild' Jäm Khk Emm Khn Hää; kaie Phl (EMS II: 537)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 161 kai 'müür või kivitamm jõekaldal või mererannas (Kai, quai)'; ÕS 1980: 224 kai 'mer. sadamasild'; Tuksam 1939: 539 Kai 'kai, kalda-, sadamasild';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 608 Kai 'befestigtes Ufer, Anlegestelle'; (entlehnt am 17. Jh. aus nl. kaai)
• Käsitlused: < sks Kai (‹ hol kaai) (EKS 2019)

mai, mai 'aasta viies kuu, lehekuu' < sks Mai

• Esmamaining: Masing 1821
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 22) Maius ehk Lähhe-Ku; (Masing 1821: 17) Tarto linnas lõi pikne, sel 1mal Mail, keskhommiko ajal kirriko torni
• Murded: mai 'kalendriaasta viies kuu' Hlj Lüg Vai SaLä Pöi Rei sporL Ris Juu VJg Kod Plt Vil Trv Krk San V (EMS V: 902)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 625 mai, mai 'Mai'; Wiedemann 1893: 565 mai, mai 'Mai'; EÕS 1925: 462 mai '(lehekuu)'; ÕS 1980: 400 mai 'maikuu'; VL 2012 mai '(ld Maius ‹ Maia)'; Tuksam 1939: 654 Mai 'maikuu, lehe-, meiukuu'
• Käsitlused: < sks Mai 'mai' (EEW 1982; Raun 1982: 87; EKS 2019)
• Läti keel: lt maijs Mai (VLV 1944: 344); lt maijs mai (ELS 2015: 471);
• Sugulaskeeled: vdj mai, maikuu mai(kuu); месяц май (VKS: 692); lv mai mai; majs (LELS 2012: 181)