[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hunn, hunni 'rändhõimu liige' < sks Hunne

• Eesti leksikonid: Suurkask 1908: 35 hunnid 'Soomesugu rahwas, kes 5 aastasajal üle Kesk- ja Ida-Europa walitsesiwad'; EÕS 1925: 103 hunn '(mongoli tõugu rahva liige)'; ÕS 1980: 168 hunnid 'aj. Aasia päritolu rändhõimud'; VL 2012 hunnid '(hiina k xiongnu)'; Tuksam 1939: 514 Hunne, Hunnin 'hunn'
• Käsitlused: < sks Hunne (EEW 1982: 405)
• Sugulaskeeled: sm hunni [1747 hunniterit] < rts hunn (Häkkinen 2004: 218)

nonn, nonni 'hallvares (Corvus corone); künnivares (Corvus frugilegus)' < sks Nonne

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: non´n (-nn) 'vares' Sa Muh Rei (EMS VI: 639)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 746 non´n´, non´n´i (I, W) 'Krähe, Saatkrähe (Corvus Coturnix und frugilegus L.)'; Wiedemann 1893: 677 non´n´, non´n´i (I, W) (non´n´its, nun´n´) 'Krähe, Saatkrähe (Corvus Coturnix und frugilegus L.)'; EÕS 1930: 600 nonn 'nunn'; Tuksam 1939: 589 Krähe 'vares'; Tuksam 1939: 823 Saatkrähe 'mustvares, künni-, harjuvares'; Tuksam 1939: 722 Nonne 'nunn'
• Käsitlused: < sks Nunne 'nunn' (EES 2012: 316); < sks Nonne 'nunn' (EKS 2019)

pinn, pinni 'rooli käepide' < sks Pinne

• Murded: pin´n, pinni 'rooli käepide, helmar' Mus Emm Phl Tõs Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 599 roolipinn '= roolipuu'; Tuksam 1939: 756 Pinne (Handgriff) '[aeru-, rooli]käepide';
• Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 617 Pinne 'Ruderpinne (auch Steuerpinne)'
• Käsitlused: < sks Pinne 'kleiner Stift. kleine Nadel' (EEW 1982: 2067); < kasks pin, pinne, sks Pinne (Raun 1982: 122); < sks Pinne (EES 2012: 371)

tonn, tonni 'kaaluühik, 1000 kilo' < sks Tonne

• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 tonn; EÕS 1937: 1557 tonn 'kaaluühik, haril. 1000 kg; laevamõõteühik'; ÕS 1980: 718 tonn '1000 kg'; Tuksam 1939: 967 Tonne '(Maß) tonn'
• Käsitlused: < sks Tonne tonn (EEW 1982: 3223; EKS 2019)
• Läti keel: lt tonna Tonne (VLV 1944: 525); lt tonna tonn (ELS 2015: 893);
• Sugulaskeeled: sm tonni [1863] < rts ton (Häkkinen 2004: 1329); is tonna (Kos) tonn (Laanest 1997: 200)

urn, urni 'suletav nõu' < sks Urne

• Esmamaining: EKÕS 1918
• Eesti leksikonid: EKÕS 1918 urn; EÕS 1937: 1621 urn '[tuha-]anum'; ÕS 1980: 758 urn 'nõu, näit. surnu tuha säilitamiseks; valimiskast'; Tuksam 1939: 1036 Urne 'urn (anum)'
• Käsitlused: < sks Urne, vrd vn урна (EEW 1982: 3575); < sks Urne 'urn' (EKS 2019)
• Läti keel: lt urna Urne (VLV 1944: 574); lt urna urn (ELS 2015: 954);
• Sugulaskeeled: sm uurna [1864] < rts urna (Häkkinen 2004: 1416)

vinn, vinni 'vistrik' < sks Finne

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: vinn, `vinni Kuu Hlj; vinn, vinni (-n´n-) Jäm Khk Muh sporL Kei Juu Amb Koe Kad Plt KJn M San Kan Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1364 win´n´, win´n´i 'Finne, wund geriebene Stelle'; EÕS 1937: 1671 vinn 'vistrik (Finne; Akne)'; ÕS 1980: 794 vinn 'vistrik'; Tuksam 1939: 316 Finne '(im Gesicht) vinn';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben vinne 'Finne, Geschwulst, Drüse, Blatter,bes. sog. Gerstenkorn'; MND HW I vinne 'Hautfinne, Blatter, Bustel, Bläschen, Entzündung'
• Käsitlused: < sks Finne 'Pickel, Finne' (EEW 1982: 3866); < asks vinne (Raun 1982: 206); < asks vinne ~ rts finne (SSA 1: 115); < asks vinne ~ sks Finne 'vinn, vistrik' (EES 2012: 608); < sks Finne 'vinn, vistrik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pinne Hundsnagel (Finne) < dt. Finne (Sehwers 1953: 88);
• Sugulaskeeled: sm finni [1558] märkänäppylä, ihomato / Pustel, Mitesser < rts finne (‹ asks vinne, sks Finne) (SSA 1: 115); lv pin̄´ Pickel, Finne (Kettunen 1938: 290)

vonn, vonni 'van mõisnik, saks' < sks von

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vonn (-n´n) 'mõisnik; saks' Kuu VNg Lüg Vll Muh Mar Mär Kse JMd VJg Iis Kod Plt KJn Trv Hel Puh Ote San V; `vonni Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1535 *won´n´ '(spöttisch) Junker'; Wiedemann 1893: 1385 *won´n´ '(spöttisch) Junker'; ÕS 1980: 798 vonn 'van. kõnek. mõisnik, saks'; Tuksam 1939: 1085 von 'als Adelsprädikat'
• Käsitlused: < sks von 'vanaaegne aadlitiitel' (EEW 1982: 3907; EES 2012: 611; EKS 2019)
• Läti keel: lt fon von (vor Namen zur bezeichnung des Adels); fon Līvens 'von Lieven' (VLV 1944: 614)