|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
eht 'ehtne, päris' < sks echt, vrd kasks echt(e)
- Esmamaining: Jannsen 1860
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1860) 07.09: ma ollen kül kolitud, agga siiski eht Eesti südda ja werri
- Murded: eht ~ eh´t 'tõeline, ehtne' R eP M VId (EMS I: 609)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 94 eht (indecl.) 'echt'; Wiedemann 1893: 86 *eht (indecl.) 'echt'; ehtne, ehtse 'zierlich'; *ehtsus, ehtsuze; ehtus, ehtuze 'Echtheit'; EÕS 1925: 51 eht indecl.; ehtis '= eht'; ÕS 1980: 99 eht 'ehtne'; Tuksam 1939: 220 echt 'adj. ehtis, eht[ne]; puhas; õige';
- Saksa leksikonid: MND HW I echt, echte 'echt, recht'; Kluge Adj. aus dem Niederdeutschen seit dem 17. Jh. übernommen (mndd., mndl. echte)
- Käsitlused: < sks echt (EEW 1982: 168; EKS 2019); < kasks echt(e) (Raun 1982: 7); < asks echte 'seaduspärane; seaduslikust abielust sündinud' ~ sks echt 'ehtne; õige; tõeline' (EES 2012: 58)
- Läti keel: lt īsts eht (ELS 2015: 98);
- Sugulaskeeled: sm ehta [1786] puhdas, aito, sukupuolisesti koskematon / rein, echt, sexuell unerfahren < rts äkta kasks echt, echte (SSA 1: 100)
kett, keti 'kett, ahel' < sks Kette
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 309) Ahhilat 'Hälden / Ketten'; (Hupel 1780: 408) Kette 'ahhelad, ahhilad r.; ahhila d.; keed, keet r. d.'; (Hupel 1818: 445) Kette 'ahhelad, ahhilad r.; ahhila d.'
- Murded: ket´t, ket´i (keti) 'ahel' eP eL; kett, ketti R (EMS III: 11)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 297 ket´t, ket´i 'Kette'; Wiedemann 1893: 268 ket´t, ket´i 'Kette'; ÕS 1980: 259 kett; Tuksam 1939: 557 Kette 'kett'
- Käsitlused: < sks Kette 'kee; ahel; ahelik, rodu' (EEW 1982: 791; Raun 1982: 36; EES 2012: 147); < sks Kette 'kett' (EKS 2019)
- Läti keel: lt ķēde Kette (VLV 1944: 299); lt ķēde, ķēdīte kett (ELS 2015: 282);
- Sugulaskeeled: sm ketju [1749] < rts kedja (Häkkinen 2004: 410)
lett, leti 'müügilaud' < Bsks Lette
- Esmamaining: Jannsen 1857
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1857) 25.09: körtsi letti tagga
- Murded: let´t (-tt) 'müügilaud' sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Saa Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn M TLä San V; letti Kuu VNg Lüg IisR (EMS V: 122)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 let´t´, leti 'Verkauftisch (in Krambuden)'; Wiedemann 1893: 490 let´t´, leti 'Verkauftisch (in Krambuden)'; EÕS 1925: 381 lett 'müümalaud'; ÕS 1980: 365 lett;
- Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 54 Lette 'Tresen, Theke ((E. K. L. R.)'
- Käsitlused: < Bsks Lette 'lett' (Uibo 2007a: 306-308; EES 2012: 237; EKS 2019)
- Läti keel: lt lete Lette (Budentisch) (VLV 1944: 335); lt lete lett (ELS 2015: 424)
nett, neti 'ilus, nägus; armas' < sks nett
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: net´t (-tt) 'ilus, kena' IisR Käi Han Ris Juu Jür Amb Koe VJg (EMS VI: 535)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *net´t´, neti 'nett, hübsch'; Wiedemann 1893: 665 *net´t´, neti 'nett, hübsch'; Tuksam 1939: 715 nett 'kena; kabe; ilus, nägus; meeldiv'
- Käsitlused: < sks nett 'kena, armas; ilus, nägus' (EEW 1982: 1688; EES 2012: 311; EKS 2019)
- Läti keel: lt sar. smuks nett (ELS 2015: 547);
- Sugulaskeeled: sm nätti [1699] < rts nätt (Häkkinen 2004: 813)
pelt, peldi 'kaas ahjulõõris' < Bsks Spelte
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 239) pelt, -i r., d. 'der eiserne Spelt'; (Hupel 1818: 177) pelt, -i r., d. 'eiserner Spelt'; (Lunin 1853: 137) pelt, -i r. d. 'вьюшка; задвишка'
- Murded: pelt, `peldi 'raudluuk ahjusuu ees' R; `pelti VNg; pel´t, pel´di (-l-) S L Ha Koe Kad VJg I Plt (EKI MK); pelt (-l´-), peldi 'ahjusiiber' Lüg IisR Mär Var Tõs Trm KJn SJn M; pel´l, pelli Ran Rõn (EKI MK); pel´t, peldi 'ahjukapp' Hel San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´t, pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; Wiedemann 1893: 799 pel´t, pel´di '„Spelte“, Deckel von den Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung'; EÕS 1930: 739 pelt 'kriska (ahjul)'; ÕS 1980: 503 pelt 'ettetõstetav ahjuuks; kriska';
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 221 der Spelt, auch die Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofenthür welche vor das äussere Ofenloch blos gelähnet wird'; MND HW III spelt 'Teil des Ofens? (Reval, ält.)'
- Käsitlused: < Erts spält, vrd rts spjäll (EEW 1982: 1987); < Erts spéld (Raun 1982: 119); < rts (Raag 1987: 334); < Bsks Spelte 'siiber ahjuvõlvi ja -lõõri vahel' (EES 2012: 361); < Bsks Spelte 'lõõrikaas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt spelte das zuschließbare Rauchloch des Ofens, Feuerloch < Bsks Spelt, Spelte 'eine Ofenklappe; eine Ofentür, welche vor das äußere Ofenloch bloß gelehnt wird; das Rauchloch im Windofen' (Sehwers 1953: 114);
- Sugulaskeeled: sm pelti (pelli, peltti) [1787; spelli 1637] metallilevy, leivinpelti; uunin savutorven suljin / Plech; Backblech; Rauchschieber < rts spjäll, spält (SSA 2: 334; SKES: 515); vdj peltti (ahju)pelt; вьюшка (VKS: 897)
reht 'õige, väärt' < sks recht
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: reht 'õige' Khk Hää Hls Krk (EKI MK); preht, prehi 'puhas, korralik' Koe (EMS VII: 741)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 reht (D) 'recht, richtig'; Wiedemann 1893: 948 reht (D) 'recht, richtig'; Tuksam 1939: 793 recht 'õige, sobiv'
- Käsitlused: < sks recht (EEW 1982: 2446); < kasks recht 'gerade; richtig; passend' (Bentlin 2008: 83)
- Läti keel: lt rekte Recht (Sehwers 1953: 99);
- Sugulaskeeled: sm rehti [1734 rehdisti, 1737 rehti] reilu, kunnon, rehellinen / ehrlich, ordentlich < rts riktig (SSA 3: 60; Häkkinen 2004: 1035)
rest, resti '(üle)jääk' < sks Rest
- Esmamaining: Frey 1806
- Vana kirjakeel: (Frey 1806: 33) Selle üllejänud arro ehk numbri nimmi on Rest.
- Murded: rest, `resti Kuu Lüg Jõh res´t, resti (-s´-) Khk Kaa Pha Käi Mar Han Khn Saa Rap Jür Pst TLä (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 951 *res´t, resti 'Rest'; EÕS 1930: 1087 rest 'jääk, jäänus'; ÕS 1980: 587 rest '(üle)jääk';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rest, reste 'Rest, das Übrige'; MND HW II: 2 reste, rest, rist 'übriger Teil, Rest'
- Käsitlused: < sks Rest 'jääk; riiderest' (EEW 1982: 2461; EES 2012: 425; EKS 2019); < asks rest(e) (Raun 1982: 141)
- Sugulaskeeled: sm rästi [1625] maksamaton vero t. muu maksu; tekemätön työ / Steuerschuld, Zahlungsrückstand; unerledigte Arbeit < rts rest, räst 'jäännös, jäte' (‹‹ lat. restare 'jäädä jäljelle' (SSA 3: 128)
sekt, sekti 'usulahk' < sks Sekte
- Esmamaining: Grenzstein 1884
- Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 133 sekt (Secte) 'mingi usu seltskond'; Wiedemann 1893: 1027 *sekt, sekti 'Secte'; EÕS 1937: 1307 sekt 'usulahk, -selts (Sekte)'; ÕS 1980: 627 sekt 'usulahk'; Tuksam 1939: 889 Sekte 'sekt, usulahk, lahk-usk'
- Käsitlused: < sks Sekte 'usulahk' (EKS 2019)
- Läti keel: lt sekta Sekte (VLV 1944: 474); lt sekta sekt (ELS 2015: 771)
vest, vesti 'käisteta riietusese' < sks Weste
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: ves´t (-s-) R S sporL Ris Hag Juu JMd Koe VJg IPõ Lai Plt KJn sporM TLä San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1492 *wes´t, wes´ti (O) 'Weste, Weiberkamisol ohne Aremel'; Wiedemann 1893: 1348 *wes´t, wes´ti (O) 'Weste, Weiberkamisol ohne Aremel'; EÕS 1937: 1660 vest '(rõivas)'; ÕS 1980: 786 vest; Tuksam 1939: 1119 Weste 'vest'
- Käsitlused: < sks Weste 'vest' (EEW 1982: 3801; Raun 1982: 202; EES 2012: 599; EKS 2019)
- Läti keel: lt veste Weste (Sehwers 1953: 155; VLV 1944: 643); lt veste vest (ELS 2015: 1002)
